Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Automaatkäigukastide hooldus ja rikkeotsing (0)

2 HALB
Punktid
HOOLDUS JA RIKKEOTSING
Taavi Ragul AT-109
Hooldus
Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohoolejuhendile. Rasketel tingimustel töötamisel (taksod/ haagised ) tuleb õlivahetusvälpa lühendada. Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/ puhastada käigukasti õlifilter ning puhastada õlivanni põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on lisandunud põlemise hais , tuleb õli alati vahetada.
käigukasti õli tasapinda kontrollitakse töösooja mootori töötamisel tühikäigu pööretel. Enne kontrollimist tuleb liiigutada käiguvalitsat kõikidesse asenditesse. Õli tasapinna kontrollimiseks on käigukastidel õlimõõtevarras või ülevooluava. Ülevoolutoruga käigukastidel valatakse käigukastile õli natukene juurde ning töösoojuse saavutamisel juhitakse ülemäärane õli ülevoolutoru kaudu ära.
Parameetrite sobitamine
Peale andurite/täiturseadmete vahetamist või juhul, kui mootor või käigukasti juhtplokk on olnud ilma vooluta, tuleb nad viia algasendisse ja teha parameetrite sobitamine. Parameetrite sobitamine toimub läbi diagnoosipistmiku diagnoositestriga. Sobitamise meetodid on autodel väga erinevad ja selle tegemisel tuleb rangelt täita testri korraldusi. Üldjuhul vajavad sobitamist autojuhi sõidustiiliga kohanev käiguvahetusprogramm ning gaasipedaali ja gaasiklapi aseniandurid. Sobistamist on ka otstarbekas teha peale seadiste remonti, et vältida vanade valede parameetrite mõjutusi. Peale parameetrite sobitamist tuleb sõidukatsetel veenduda selle õnnestumises.
Hooldus ja rikkeotsing
Kliendi kirjeldus- kontrollsõit- üldkontrollimised- rikkekoodide lugemine- käiguvalitsa töötamise kontrollimine- ühelepoole- lülitusaeg- kontrollkatse ja teiselepoole- diagnoosipistikust saadav info- rikkeotsing mõõtmistega- signaalide näidised.
Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häiree põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked . Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi.
Rikkekoodid
Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu. Kui on palju rikkekoode, tuleb need ülesse kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata, milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised rikked, mis on tekkinud teistest riketest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks.
Lülitusaja kontrollimine
Käiguvalitsa liigutamisel N asendist R või D asendisse toimub käigu sisselülitus peale väikest viivitust. Normaalse lülitusaja pikkus on D asendis 1s ja R asendisse 1,5s. Pikem lülitusaeg viitab käigukastisisestele õlileketele ning siduri- ja piduriketaste ulumisele. NB! Testi eelduseks on, et mootor ning käigukast on normaalsel töötemperatuuril ning käigukast on normaalsel töötemperatuuril ja tühikäigu pöörlemissagedus on õige.
Diagnoosipistmikust saadav info
Diagnoosipistmikusse ühendatava diagnoositestriga saab lugeda rikkekoode, vaadata sisend - ja väljundsignaalide parameetreid ning aktiviseerida täiturseadsised. Testimise ajal tasub meeles pidada, et kõiki parameetreid ei uuendata reaalajas , vaid nende uuendamise kirus sõltub hetkel käsitletavate parameetrite hulgast.
Rikkeotsingu mõõtmisega
On juhuseid, kus rikkekood ei näitagi või viitab valele rikkekoodile, rikkekood tuleb üle kontrollida mõõtmise teel. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge - ja maandusahelate pingelangude kontrollimisega. Elektriahela kõige tõhusamaks mõõtmiseks on otse juhtploki klemmidelt.
Toitevoolu ja maanduse kontrollimine
Kõige mõtekam on kontrollida ostsilloskoobiga. Käigukasti juhtploki toitepinget ja maandust on otstarbekas mõõta mootori tühikäigul ja sisselülitatud käigu korral. Hädarežiimil, kus elektrilist juhtimist ei toimu tuleb toitepinge ja maanduse kontrollimiseks kasutada isatarbijat(näiteks ühendada juhtploki asemele hõõglamp). Mõõtmise juures tasub meeles pidada, et mõõtmiste ajal peab vooluring olema suletud.
Kontrollsõidu kontrollimine
- kas autot saab käivitada ainult käiguvalitsa "P" ja "N" asendites
- kas sisselülitatud käik püsib sees ja vastab käiguvalitsa asendile
Tagurpidikäigu ja selle tule korrasolekut;
- kas käiguvalitsa "D" asendis toimub käiguvahetus kõikidele käikudele, nii üles kui ka alla, normaalse kiirusega;
- kas samasugune käiguvahetus toimub ka käiguvalitsa teistes asendites;
- hüdrotrafo lukusti töötamist;
- väikesel kallakul peatumisega parkimislukusti töötamist;
- tagasilülituse " kickdown " töötamist. Kerge koormusega sõitmisel peab järsule gaasipedaali põhjavajutamisele järgnema käiguvahetus väiksemale käigule;
- käigukasti töötamisel müra vibratsiooni puudumist.
Koormuskatse
Koormuskatse eesmärgiks on kontrollida mootori ja käigukasti vahelist koostööd. Katse eelduseks on, et mootor ja käigukast on töötemperatuuril ja eelnevalt on tehtud nende üldkontroll.
Koormuskatseks tuleb ühendada manomeeter (0...30 bar) käigukasti töörõhukanaliga. Koormuskatse tuleb sooritada õues lagedal väljakul. Auto rattad tuleb blokeerida tõkiskingadega, tõmmata peale seisupidur ja vajutada vasaku jalaga sõidupidurile. Katse käigus tuleb jälgida samaaegselt nii rõhku kui ka mootori pöördeid.
Mõõtmised tuleb teha käiguvalitsa "R" ja "D" asendites mootori tühikäigul ja " gaas põhjas" asendites. "Gaas põhjas " katse ei tohi kesta üle 5 sekundi ja enne järgmist katset peab laskma käigukasti õlil jahtuda. Jahutamiseks tuleb lasta mootoril töötada mõned minutid tühikäigul.
P0753
B = Kere ( body )
C = Alusvanker (chassis)
P = Mootor/jõuülekanne (powertrain)
U = Muud süsteemid (undefined)
Esimene number:
0 = Valmistajast sõltumatu kood
1, 2 = Valmistaja määratud kood
Teine number :
Rikkerühmad
1,2 = Toitesüsteem ja õhu mõõtmine
3 = Süütesüsteem
4 = Muud heitgaase mõjutavad süsteemid
5 = Kiiruse ja tühikäigu reguleering
6 = Juhtplokk ja väljundsignaalid
7,8 = Käigukast
Viimased 2 numbrit:
Rikke täpsustav info
Automaatkäigukastide hooldus ja rikkeotsing #1 Automaatkäigukastide hooldus ja rikkeotsing #2 Automaatkäigukastide hooldus ja rikkeotsing #3 Automaatkäigukastide hooldus ja rikkeotsing #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Taavi Ragul Õppematerjali autor
Infot saab automaatkastide hoolduse ja rikkeotsingu kohta. Näpunäiteid , kuidas kontrollida midagi, mõõta või diagnoosida.

Sarnased õppematerjalid

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid-mehaanika-enesediagnoos
23
docx

Automaatkäigukast - automaatkäigukastide liigid, mehaanika, enesediagnoos

võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrafo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel käigukastis oleva käiguvaliku siibri asendit ja parkimislukustit. Juhtplokk saab käiguvalitsa asendist teada käiguvalitsa asendianduri poolt saadetud elektrisignaali kaudu

Auto õpetus
Automaatkäigukastid
19
pdf

Automaatkäigukastid

28. Järgnevalt on esitletud diagnoositestriga mõõdetud käigukasti juhtploki sisendsignaale. Mida need tähendavad ja kust need andmed on saadud? a) Accelerator Pedal Position 32 % b) Engine Load 35 % c) Engine Speed 2840 RPM a) Gaasipedaali asend. Pedaali on vajutatud 32%. b) Mootori koormus. Mootori koormusaste on 35% (osaliselt koormatud) c) Mootori pöörlemissagedus on 2840 1/min. Käigukast saab juuresolevad andmed mootori juhtplokilt kas eri juhtmete või CAN võrgu vahendusel. Need andmed on moodustatud mootori juhtploki sisendsignaalide põhjal. Näiteks mootori koormus määratakse mitmete teiste andurite signaalide põhjal. 10 11 29. Juuresolevad ostsillogrammid on mõõdetud käigukasti juhtplokilt kahe kanaliga

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused
Omadiagnoosisüsteem
13
docx

Omadiagnoosisüsteem

olevad enesekontrolli osatestid on sooritatud. Kasutusel olevate osatestide arv sõltub auto margist ja mudelist. NB! Rikkemälu tühjendamisel kustuvad ka osatestide tulemused. Tsükliliselt valvatavate osatestide sooritamine eeldab, et autoga sõidetakse nende testide sooritamiseks vajalikes tingimustes! 5.5. Heitgaaside kontrollimine- Lisaks OBD-le kontrollitakse tehnoülevaatusel veel heitgaaside koostist natuke suuremal pöörlemissagedusel (üle 2000 1/min) 6. OBD rikkeotsing 6.1 Reaalaja parameetrid- Reaalajas esitatavaid parameetreid saab vaadata etapis 1. Parameetrite tunnused, nimetused, ühikud ja kahendsüsteemist tekstisõnumiks muutmine on standardiseeritud. EU tüübikinnituse määrab autost saadavate parameetrite miinimum arvu. Tavaliselt on autodel võimalik vaadata sellest palju rohkem parameetreid. 6.2 Rikkekoodi salvestushetke parameetrid- Esimese rikke avastamisel salvestatakse lisaks rikkekoodile ka selle hetke parameetrid

Auto õpetus
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

isepärased konstruktsioo- nid eraldatakse mõnedes liigitustes omaette rühmaks -- erimootorratas- teks. Toim. Mopeed on ülikerge mootorratas, millel on väikese võim- susega mootor ja sõtkajam. Viimast käsutatakse mootori käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste

Füüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun