pidurilinti veelgi rohkem pingule ja pidurdusjõud võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri koli all olev vedru. Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdeketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile.
võimendub. Hüdrolöökide teket aitab vältida töösilindri kolvi all olev vedru · Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku · Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni.
ja pumbaratta vahel vabakäigusiduril. Kõik kolm ratast on varustatud kaarekujuliste labadega mille vahed moodustavad rõngakujulise õli ringlusruumi. Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine toimub käigukastist hüdrotrafosse pumbatava õli vahendusel. · Mootori pöörlemissageduse suurenemisel paiskab pumbaratta labade pöörlemisest tekkiv tsentrifugaaljõud õli vastu turbiiniratta labasid ja paneb selle koos võlliga pöörlema. Turbiiniratta labad suunavad õli juhtratta labadele. Kuna õli tõukab juhtratast vastassuunas siis vabakäigusidur blokeerib . Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades nii viisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Juhtratta sellise toimega seletubki hüdrotrafo (pöördemomendi muunduri) pöördemomenti suurendav toime. · Lukusti ühendab lülitushetkel, hetkel kui juhtratta vabakäigusidur avaneb, turbiiniratta mehaaniliselt trafo kerega (pumbarattaga)
Joonis 7. Lintpidur 2.3.2 Märg mitmekettaline pidur Märg mitmekettaline pidur koosneb metallist, kerega ühendatud ketastest, nende vahel rummuga ühendatud hõõrdketastest ja rõngaskolvist. Pidurdamiseks surub kolb kettad omavahel kokku. Joonis 8. Märg Mitmekettaline pidur 2.3.3 Vabakäigusidur Vabakäigusidurid võimaldavad ainult ühesuunalist pöördliikumist. Automaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. 2.3.4 Mitmekettaline sidur Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile
Üldjuhul on bukseerimine lubatud ainult väikese kiirusega ja lühikest teepikkust. 4 5 10. Nimeta hüdrotrafo detailid! Pumbaratas Turbiiniratas Juhtratas ehk reaktor 11. Mis on hüdrotrafo juhtratta ülesanne? Paigalseisva juhtratta labad muudavad õli liikumissuunda, rakendades niiviisi turbiinirattale ja pumbarattale täiendavat pöördemomenti. Pöördemomendi muutuse suurus sõltub hüdrotrafo rataste mõõtmetest ja labade kujust. Turbiiniratta ja pumbaratta pöördemomentide suhet nimetatakse trafoteguriks ja auto liikumahakkamisel on see u. 1,8...2,5. 12. Mida tähendab "hüdrotrafo lülitushetk"?
Selle pumbaratta pöörlemisel kui mootor käib paisatakse õli tänu ratta sees olevatele labadele turbiini ketast pannes viimase pöörlema samas suunas.Turbiinikettal on rummunuudid,millel on istatud võll.Kui mootor töötab tühikäigul siis õliliikumine ketaste vahel on nõrk ja jõumomenti üle ei kanta.Reaktorratas(juhtratas) on istatud vabajooksu siduriga käigukasti korpuse külge. Kui mootoris on jõumoment väike ja mõlemad kettad pöörlevad võrdse kiirusega siis õli pääseb juhtratta labade vahelt läbi takistuseta,kui aga turbiiniratta pöörded vähenevad võrreldes pumbaratta omaga siis õli mis turbiini ratta labadelt tagasi paiskub püüab reaktorratast pöörlema panna vastassuunas liikuma panna,aga seda takistab vabajooksu sidur.Sellega tekitaksegi lisajõumoment.(Reaktiivjõud)' Siduri võimendi Veoautodel kus siduri mehanismi vedrud on tugevad ei piisa jalajõust et sidurit lahutada. See on
hüdrotrafo õliga. Koos mootori hoorattaga pöörlev pumpratas paneb oma labadega ka õli pöörlema. Tekkinud tsentrifugaaljõu tõttu hakkab õli lisaks pöörlemisele ka ringlema tööratastest moodustunud rõngakujulises õõnsuses. Tänu sellele ringlemisele paisatakse õli pumpratta labadelt turbiinratta labadele ning sunnitakse ka turbiinratast pöörlema. Turbiinratta labade kaldest tingituna muudab õlivool oma suunda ja paiskub vastu juhtratta labasid. Juhtratta labadelt suunatakse õli tagasi pumprattale. Kuna õli ei ole praktiliselt kokkusurutav, siis koos õlivooluga antakse pumprattalt turbiinrattale edasi ka mootori poolt tekitatud pöördemoment 71. Diferentsiaali eesmärk ja tüübid Diferentsiaaliks nim jõuülekandemehhanismi, mis jaotab temale kantud momendi väljundvõllide vahel ja võimaldab neil pöörelda erineva kiirusega. See on vajalikauto liikumisel kurvis, kus kurvi sisemine ratas
Selles planetaarreduktoris on kaks planetaarülekannet, kaks sidurit, üks lint- ja üks ketaspidur ning üks vabakäigusidur. Mõlemal planetaarülekandel on ühine päikeseratas. Reduktor on kolmekäiguline, neljanda või viienda käigu saamiseks tuleks sellisele reduktorile lisada veel üks planetaarülekanne. Joonis 18. Tagarattaveolise auto automaatkäigukasti planetaarreduktori skeem: 1 hüdrosüsteemi õlipump, 2 juhtratta vabakäigusidur, 3 hüdrotrafo juhtratas, 4 hüdrotrafo turbiinratas, 5 hüdrotrafo pumpratas, 6 eesmine sidur, 7 lintpidur, 8 tagumine sidur, 9 eesmine planetaarülekanne, 10 tagumine planetaarülekanne, 11 tagumise planetaarülekande satelliitide raam, 12 ketaspidur, 13 vabakäigusidur,14 parkimislukusti, 15 veetav võll, 16 tagumise planetaarülekande kroonratas, 17 ühine päikeseratas mõlemale planetaarülekandele, 18 satelliidid, 19 eesmise
Kasutatakse tõstukite puhul. Keskelt juhtimisel toimub traktori pööramine tema poolraamide kaudu, kuhu kinnituvad vedavad rattapaarid. On kasutuses suurte traktorite juures. Näiteks T- 150K ja K-710. Juhtrataste pööramine võib toimuda mehhaaniliselt, hüdromehhaaniliselt, hüdrauliliselt. Rooliseadme põhiosad on: 1-rool koos roolisambaga 2-roolikarp 3-roolihoob 4-pikivarras 5-paralleelvardad 6-pöördhoovad 7- esisilla kinnitus 8-käändtelje poldid 9-esisild 10-juhthoob 11-juhtratta telg. Kogu rooliseadmestiku tööülesanne on muuta rooliratta pööramine jõukohaseks juhile nii, et samal ajal oleks tagatud ka juhtrataste vajalikud pöördenurgad. Seda tagab ülekandearv 20:1, mis tegelikkuses annab 5 pööret. Rooliratast keerates pööratakse juhtrattaid ca 90deg ehk veerand ringi. Selliselt ongi juhtrattad pööratud ühest äärmisest asendist teise. Olenevalt traktoritest, nende otstarbest, esisilla konstruktsioonist, juhtratastele pandud lisaülesannetest
annaabi.ee 
