OBD süsteemi sertifikaadid (OBD2, EOBD). Etappi 1 ja 2 sooritavad diagnoositoimingud on identifitseeritud PID tunnustega. Diagnoositoimingu alguses viiakse mingi info algajule tagasi. Iga PID tunnus tagastab algajule eri info. Tänapäeval on üldjuhul PID tunnuste asemel kasutusel selgelt väljendatud tekstiilsed sõnumid ja kõikide nende kasutamine ei ole kohustuslik. Etapp 2 Näited: esimene heitgaaside mürgisust mõjutava rikkekoodi salvestushetke parameetreid (Freeze Frame). Kuna rikkekoodid on sageli liiga üldistatud ja mõnel juhul isegi eksitavad, siis on tegeliku rikke leidmisel rikkekoodide salvestushetke parameetritest väga suur abi. Parameetrite esitamiseks on Etapp 1 vajalikud PID tunnused. Vastavalt EOBD nõuetele, peavad olema salvestatud järgmised parameetrid (kui see on tehnilisel võimalik). -mootori arvutuslik koormus. -mootori pöörlemissagedus. -kütuse koguse muutmine. -sõidukiirus. -jahutusvedeliku temp. -rõhk sisselaske kollektoris.
OBD OBD on diagnoosisüsteem. Mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard Mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. Obd 1 võeti esmakordselt kasutusele USA-s 1988 aastal. See süsteem jälgis mootori tööd ja rikete avastamisel süütas signaallambi. Rikekoodide lugemiseks piisas diagnoosimispistikus teatud kellmide ühendamisest ja signaallamp hakkas eri pikkuste vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega.
töötamise kontrollimine- ühelepoole- lülitusaeg- kontrollkatse ja teiselepoole- diagnoosipistikust saadav info- rikkeotsing mõõtmistega- signaalide näidised. Elektrooniliselt juhitavate automaatkäigukastide häiree põhjustajad võib jaotada kolme rühma: mootori, käigukasti mehaanika ja elektroonika rikked. Rikkeotsingut on otstarbekas alustada üldistest kontrollimistest ja siis liikuda kindla süsteemi järgi edasi. Rikkekoodid Rikkeotsingul tuleb alustada alati kontrollida rkkekoodide olemasolu. Kui on palju rikkekoode, tuleb need ülesse kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata, milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised rikked, mis on tekkinud teistest riketest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma
Rikkeotsingu alustamisel tuleb alati kontrollida rikkekoodide olemasolu, sest osa rikkeid on sellised mis rikke signaallampi põlema ei panegi. Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste rikete mõjutusest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki arvutustulemuste loogilisel võrdlemisel. Rikkekoodidel on suunav tähendus ja ilma seadist tegelikult kontrollimata ei saa see olla seadise vahetamise aluseks. On juhuseid, kus auto rikkekoodi ei näitagi või viitab rikkekood hoopis valele seadisele. Seetõttu tuleb rikkekoodi põhjal määratud rikkis seadis mõõtmise teel üle kontrollida.
Töökojas on rikkekoodi võimalik lugeda kas margikohase veakoodilugejaga või EOBD/OBD2 testriga. Vilkkoodi aktiviseerimiseks tuleb sillata kaheklemmise diagnoosipistmiku klemmid. Seejärel hakkab süüte sisselülimisel näidikupaneeli D4 signaallamp näitama salvestatud rikkekoode. Rikkekoodid esitatakse ühe- või kahekohaliste arvudena. Koodi kümneid tähistavad numbrid näidatakse pikkade impulssidega ja ühekohalised numbrid lühikeste impulssidena. 5.5 OBD rikkekoodid EOBD- ja OBD2 on standardid, millega on püütud ühtlustada autode diagnoosimist. OBD2 standard tuli USA-s kohustuslikuks juba aastal 1996. Selle euroopa versioon, EOBD, tuli EL- is kohustuslikuks aastast 2001. EOBD/OBD2 vastava veakoodi lugemiseks võib ühenduskaabli ja vastava programmi olemasolu korral kasutada personaalarvutit. Ühenduskaabel ühendatakse auto 16-klemmise diagnoosipistmikuga ja koodide lugemisprogramm näitab arvuti ekraanil rikkekoodi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
