Sidurikahvel lükkab omakorda lahutusmuhvi vastu sidurikorvi diafragma vedrusid. Nende kaudu liigutatakse surveplaati sidurikettast eemale, mis oli ennem tihedalt selle vastus. Nüüd siduriketas on vabalt ja mootori väntvõlli küljes olev hooratas ei tõmba teda kaasa ja vastavalt ei toimu pöördemomendi edasikandumist käigukasti ja sealt edasi ratastele. Vastupidise tegevusega Sidurikorvi ehitus Sidurikorv koosneb neljast põhiosast: surveketas, vedrud, sidurikorv (korpus), lamellid ning see kinnitub hoorattale. ,,Pehmeim" ehk sujuvaim sidur on diafragma tüüpi. Ühtlasi sel on lühim siduri vabastusmaa. Taldrikvedruga lahenduse (diafragma) ja keerdvedrudega lahenduse erinevused. Taldrikvedruga lahendus ei vaja lisahoobasid ja reguleerimist, on kompaktsem, kergem, saab kujundada tööks nii tõmbele kui survele, siduri liikumismaa on väiksem, kuni piirkulumise saavutamiseni ei vähene siduri poolt ülekantav pöördemoment
detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad, survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad. Vedavad surukettad valmistatakse perliitsest hallmalmist, millel on hea soojusjuhtivus. Et vedavate ketaste survejõud oleks küllalt suur, kasutatakse sidurikorvis kuni kümmet või rohkem vedrut. Ketaste hõõrdumise tõttu vedrud kuumenevad. Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam. Lamellvedru paksus sõltub ülekantavast pöördemomendist. Et veetavate ketaste inertsimoment ei oleks suur, peab nende mass olema väike.
rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator.
peab ratastele rakendatav pöördemoment muutuma suurimast võimalikust nii palju väiksemaks, kui seda nõuavad sõiduolud. Seepärast kuulub mootori ja rataste vahelisse jõuülekandesse käigukast, mille hammasrattaid saab ühendada mitmel viisil. Neid järgemööda moodustatavaid ühendusi nimetatakse käikudeks. Manuaalkäigukasti ülesandeks ongi võimaldada juhil valida auto kiirusele ning teeoludele sobiv käik. Esiveoga autodel on käigukastil kaks võlli: vedav võll ja veetav võll. Võllid asetsevad paralleelselt teineteise kõrval ning hammasrattad on mõlemal võllil pidevas hambumises. Vedava võlli hammasrattad kinnituvad võllile liikumatult, veetava võlli hammasrattad võivad vabalt pöörelda (seega võib veetav võll pöörelda ka ajal, mil hammasrattad seisavad paigal). Käigu sisselülitamisel liigutab liugur sünkronisaatorit mööda veetavat võlli, kuni see lukustub valitud käigule vastava hammasratta külge. Igale käigule vastab üks sünkronisaator
Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui
(1) lk. 254. Mootori võimsus, pöördemoment, kantakse traktorit vedavatele ratastele läbi siduri, käigukasti ja tagasilla. Kõik see kokku moodustabki jõuülekande. Jõuülekanne võimaldab veel muuta ülekantavat pöördemomenti traktori tööks sobivatesse veojõu ja kiiruse piiridesse, aga ka panna traktor vastassuunas liikuma. Lisaks sellele käivitatakse jõuülekandelt veel vedav esisild ja jõuvõtuvõll/võllid. Transmissiooni põhiosad: Sidur, Käigukast, Diferentsiaal, Vedav telg, Vedav ratas. Jõu ülekandmine mootorilt vedavatele ratastele võib toimuda mitmel viisil: Mehhaaniliselt, Hüdrauliliselt, Elektriliselt, Kombineeritult. Mootori võimsus väljendub teatavasti väntvõllilt saadavas pöördemomendis, mis sõltub väntvõlli pööretest ning transmissiooni ülesanne on toimetada see traktori vedavate ratasteni nii, et traktor oleks suuteline vedama ja arendama ka vajalikku kiirust sealjuures vajaliku veojõudu säilitades
Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest. Hüpoidülekanne töötab sujuvamalt, kuid hammaste vahel on suuremad hõõrdejõud vajab eriõli. Kahekordsed peaülekanded koosnevad · Ühest koonus- ja ühest silinderhammasrataste paarist · Ühest koonushammasrataste paarist ja rattareduktorist. Diferentsiaal. Diferentsiaal jaotab momenti ja võimaldab neil pööreldaerineva kiirusega (pööretel, ebatasasel teel). Liigitatakse: 1. Asukoha järgi
reaktiivvarrastega. PÜSIKIIRUSLIIGEND Silindriline,ühtlaste keerdudega, keskelt hõrendatud keerdudega, koonusvedrud. 1.põiktala 2.reguleerlehed 3.ülemineõõtshark4.kuulliigend 5.puhverpadi6.pidur 7.rattalaagrid 8.aluminekuulliigend 9.keerdvedru 10.alumineõõtshoob 11.amort 12.puksid Käändepoldita telikutega esisild 1.üleminekuulliigend 2.sillatala 3.ülemine õõtshoob 4.õõtshoovatelg 5.käändmik6.ketaspidur 7.puhverpadi8.alumineõõtshoov 9.alumise õõhthoova telg koos puksidega. 10.põikstabilisaator 11.keerdvedrud 12.amort 13.aluminekuulliigend 14.käändmikuhoob Torossioon,ehk väändvedrudega esisilla telliku ehitus. Küünalvedrustusega esisild. Sellle vedrustuse korral puudub ülemine õõtshoov. Esisilla tüüpvedrustus. 1.põiktala 2.alumine õõtshoob 3.õõtshoova tagumine tugi 4.amortisaatoripuks 5.põikstabikavarras 6.kont 7.amortisaator(võimaldab käänttelge pöörata) 8.amortisaatorivarras. 9. ülemine kinnitus survelaagriga 10
Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega
asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat,
abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta on tihendatud vetruvate rõngastega. Keps ühendab kolbi
ja hüdrotorudest ning -voolikutest. Pumba abil survestatakse süsteem ja hüdrovedeliku reservuaarist juhitakse see jaoturitesse, millest omakorda suunatakse see erinevatesse tarvikutesse, kust see töötsükli lõpus tagasi reservuaari suunatakse. 4. Aksiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Paigalseisev jaotusketas, pöörlev osa, kolb, tõukur, kaldketas, võll, kaarjas aken. Kolvid liiguvad tänu silindri ploki telje ja vedava võlli telje vahelisele nurgale. Jaotuskettasse on tehtud kaarjad aknad, mille kaudu kolvide abil imetakse ja surutakse töövedelikku. Kui antakse õli surve all läbi jaotusketta silindritesse, mille tulemusena pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina
Sidur · Siduri abil on võimalik mootor ühendada ja lahutada jõuülekandest sujuval viisil. · Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. · Siduri osad on: Siduri korv, siduri ketas Siduriketas · Veetav ketas (3) on terasest. · Temale on needitud kaks hõõrdkatet (1). · Katted (1) on needitud ketta laineliste plaatide (plaatvedrud) (2) külge, mis aitab sidurit sujuvalt ühendada. · Võnkesummuti osadeks on vedrud (8), mis asuvad veetava ketta rummu (6) väljalõigetes, ketas, plaat ja kaks hõõrdseibi (5). · Viimased on pigistatud ketta (3) ja rummu (6) ning ketta ja plaadi (9) vahele. · Seibide ettenähtud survejõud saavutatakse terasest reguleerlehtede (7) valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru
• talvine ja suvine maanteehooldus. • Asfaldi aluskihtide ja pindade puhastamine • pinnastetööd, pinnase planeerimine ja viimistlemine tee-ehitus- ja haljastustöödel. Mootori järgi liigitatakse mootorid kolmeks: • kerged (-44kW) • keskmised (-99kW) • rasked (suurem / võrdne 100kw) tööseadmestik – tööorgan, pöördering, tööhõlm jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4. Lase õlil välja valguda ning puhasta kork ja tihend
Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja 17)Lahutus hark 18)Fiksaator 19)Soojustõkke seib 20)Siduripedaali vabakäik 21)Sidurikorv Ketashõõrdsidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta (1) ja suruketta (2) siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv (21) ühendab surveketta (2) hoorattaga (1)
Tehakse tiheduse kontroll (samuti nagu iga 2 aasta järgsel ülevaatusel). Hüdrauliline katsetamine: teostatakse iga 8 aasta järel,survetamine toimub vee rõhuga 1,25 nimirõhul. SURUÕHUKOMPRESSORID: Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks neist peab olema autonoomne. Laevas enam levinud kompressoritest on kolbkompressorid. Kolbkompressoreid liigitatakse I. Astmete järgi: 1 – 4 astmelised II. Vedava energiaallika järgi 1. elektrikompressorid 2. mootorkompressorid III. Pumbatava keskonna liikumissuune järgi 1. ristivoolu kompressorid 2. otsevoolu kompressorid (imetav keskond liigub läbi kolvi, kasutatakse külmutuskompressoritena) IV. Kompressori astmete paigutuse järgi 1. tandem tüüpi kompressorid 2. diferentsiaal tüüpi kompressorid 3. kombineeritud kompressorid 1. madalsurve kolb 1. madalsurve kolb 1
omavahelise liikumise tulemusel tekib juhtmes induktsioonivool 1. Süüte sisse lülitamisel pääseb akuvool ergutusmähisesse. Starter käivitab mootori ja generaatori. 2. Ergutusmähise ümber tekib magnetväli, mis muudab rootori elektrimagnetiks. 3. Rootori magnetvälja jõujooned kulgevad ühelt 6- haruga poolusesüdamikult teisele ja moodustavad erinimelised poolused. 4. Rootori magnetahela sulgevad võll ja ergutusmähise puks. 5. Rootori erinimelised poolused tekitavad staatori 18 poolis magnetvoo ja selles indutseeritakse EMJ. 6. Staatori 3 naaberhamba poolid (nn ankrumähised) on ühendatud erinevatesse faasidesse, milles tekkivad erineva suurusega EMJ. 7. Kuna EMJ on erinevates faasides erinev siis on ka erinevad nende muutumise amplituudid ja suunad. 8. Kõikide faaside EMJ muutub ühtviisi, kuid
mis kutsub esile võlliliinis paindepinge. Peamasina pöördemomendi ülekandel sõukruvile tekivad võlliliini materjalis tekivad väändepinged. Väändevõnkumised tekivad perioodiliselt muutuvast pöördemomendist. Omavõngete ja sundvõngete perioodide kokkulangemisel võivad tekkida võlliliinis ohtlikud resonanantsvõnkumised, mis võivad võlliliini purustada. Ristvõnkumised võivad tekkida võlliliini ebatäpsest töötlusest või materjali tiheduse ebaühtlusest.. Selline võll võib mingitel pööretel hakata vibreerima, tekitades laagritele täiendavaid pingeid. Võlliliini vibreerimine võib tekkida ka teistel põhjustel, nagu peamasina madalast tasakaalustusastmest ja sõukruvi hüdrodünaamilisest tasakaalustamatusest . Viimane sõltub sõukruvi labade sammu ebaühtlusest, sõukruvi vigastusest ja lainetusest. Sõukruvi vigastused või kruvi labade arvu mittevastavus antud laevale ja peamasina
Mootori ehitus Sisepõlemis mootor koosneb 2 mehhanismist ja neljast süsteemist. Mehhanismideks on vänt mehhanism ja gaasijaotus mehhanism. Süsteemideks on toitesüsteem, süütesüsteem, õlitussüsteem, jahutussüsteem. Vänt mehhanism väntmehhanismiks on vastuvõtta gaaside paisumisel tekkiv rõhk ja muuta kolvi edasi tagasi liikumine väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Vänt mehhanism koosneb mootoriblokk, blokikaas, karter, kolvid, kepsud, väntvõll koos laagritega, rõngad, hooratas, kolvi sõrm, kepsu laagrid. Gaasijaotus mehhanism selle ülesandeks on teostada mootori silindrites gaasivahetus st, et gaasijaotus mehhanism peab õigeaegselt avama klapid millle kaudu silindrid täidetakse värkse kütteseguga ja mille kaudu juhitakse läbi töötanud gaasid välisõhku. Koosneb järgmistest üksikosadest: nukkvõll, sisse- ja väljalaske klapid, klapivedrud, vedrude kinnitus detailid,
haagist. Üldveoauto teenindava meeskonna veoks. Kere ehitusel võib olla veoauto olla lahtine (madel) või kinnine (burgoon). Üldveoauto võib vedada haagist. Sihtotstarbeline veoauto konkreetse ülesande ja otsatarbega auto. Vedukauto haagise veduk, on projekteeritud ja ehitatud täis- või kesktelg haagise veoks. Sadulveok - sadulhaakme seadmega veok, mille haakeseade kannab suurema osa poolhaagise massist. Üldotstarbeline haagis vähemalt 2 teljaline, vähemalt 1 telg juhitav, on haagitud vedukautoga nurkliikuvalt. Kesktelg haagis haagis, mille telg või teljed asuvad haagise raskuskeskme lähedal. Haagis toetub osaliselt haakeseadmele. Kerghaagis haagis, mille registrimass ei ületa 750 kg. Poolhaagis haagis, mis toetab olulise osaga oma massist vedukauto sadulhaake seadmele. Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Mootorratas 2, 3 või 4 rattaline juhtrauaga juhitav mootorsõiduk
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 1.3.1. Kuidas vedru töötab? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 KÕIK VEDRUSTUSE KOHTA 1.3.2. Milline on vedrude ja amortisaatorite koostöö? . . . . . . . . . . . . . .2 1.4. Peamised vedrustuse tüübid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.1. Jäik telg versus sõltumatu telg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 1.4.2. Olenevalt sellest, kuidas vedrustus töötab: 1. Passiivne ehk tavavedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 2. Poolaktiivne vedrustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 3. Aktiivvedrustus
osa tööd ühist. Ka annab üheaegne vedrude ja amortisaatorite vahetus maksimaalse tulemuse auto sõiduomaduste parandamisel. Et saada vedru vahetamisel õige tulemus, tuleb vedrusid alati vahetada paarikaupa (korraga tuleb vahetada ühel sillal kõik vedrud). Kuna tihti osutub vedrude vahetus oskusi nõudvaks ja isegi ohtlikuks tööks soovitame nende vahetuseks pöörduda kogemustega autoremondiettevõttesse, kellel on vastavad tööriistad ja oskused. Murdunud või lihtsalt vananenud vedrud halvendavad juhitavust ja võivad olla ohtlikud. Vananenud vedrudega efektiivsus pidurdamisel ja suunamuutusel halveneb, kuna vedru ei ole võimeline piisavalt vastu võtma tekkivaid jõude. Kui auto tagaosa vedrud ei toeta piisavalt autokeret võivad autotuled hakata pimestama vastusõitjaid. Ka kuluvad erinevad autoosad enneaegselt. 1.1 Keerdvedrustus Lesjöfors AB oli esimesi tootjaid, kes võttis kasutusele autode
Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on varustatud vastukaaludega ning kinnitatakse hüdrauliliselt mutritega. Ahtripoolses otsas on õlitõrjeseib ja flants hooratta kinnitamiseks. Vööripoolsesse otsa on freesitud hammasratas, millelt saavad liikumise nukkvõll, kõrgetemperatuurilise jahutusvee pump, õhujagaja ning läbi vahehammaste õli pump. Õli juhitakse väntvõlli raamkaeladest, läbides põskede uurded ja vändad, õlitades nii vända kaelasid kui ka raami kaelasid. Vändalaagritest liigub õli kepsude sõrmlaagritesse. Raamlaagrid on õhukeseseinalised, kolmekihilised kattega laagrid, stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud antifriktsioonsulamiga.
Karterituulutus (ülesanne, ehitus) Mootori töötamise ajal tungib osa silindris suure rõhu all olevatest töögaasidest läbi kolvi ja kolvirõngaste ning silindri seina vahelise pilu mootori karterisse. Karterituulutuse ülesanne on juhtida välja vee aurud ja üleliigse karteri rõhu. Antud autol on sise karterituulutus, blokikaanest sisselase kollektorisse. Karteripõhi (ehitus, materjalid) Karteripõhi on tehtud terasest, õlivõttur on karteripõhja madalamas osas. Terasest karter kannatab lööki ja ei lähe nii kergelt katki. Mootoriõlide klassifikatsioon (API, SAE). API : API kaasaegne klassifikatsioon pärineb aastast 1980. 1. S (spak ignition e service) - ottomootor. Selle järgi asuvad klassid tähestiku järjekorras: 2. C (compression ignition e commercial)- diiselmootor EC (Energy conserving)- energiatsäästvad õlid 22
kiiresti. Järgnevalt avab kolvi ülaserv ülevoolu- ehk läbipuhumiskanali suudme ja karteris kokkusurutud uus kütteseguannus voolab kolvipealsesse ruumi, tõugates sealt välja põlemise jäägid. Pärast läbipuhkekanali ja väljalaskeava sulgemist algab silindris jälle küttesegu kokkusurumine ja kogu tsükkel kordub. Kolvi liikumise ajal üles, kui ta on sulgenud läbipuhkekanali suudmeavad, gaas karteris hõreneb ja seetõttu tekib alarõhk. Alarõhu (0,5 atm) toimel täitub karter kiiresti kütteseguga kohe, kui sisselaskeava avaneb. Et küttesegu liikumise kiirus on suur, siis tuleb teda karterisse veel juurde ka pärast rõhu tasakaalustumist. Kui sisselaskeava on sulgunud, tõuseb küttesegu rõhk karteris kolvi allaliikumise ajal kuni väärtuseni 1,5 atm (0,15 MPa). Väntmehhanism ja karter Väntmehhanismi põhiosad on silinder, kolb, kolvirõngad, kolvisõrm, keps ja väntvõll. Alumiiniumisulamist silindrid valatakse silindripeaga ühes tükis surve all.
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja vigastatuid üle 100-a) Maailma piki
Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid
peale käivitumist Põhjused: 1. Kütusesüsteem kinni 2. Kütuses ja kütusesüsteemis vett ja õhku 3. Nõrk kompressioon 4. Kütusepumbad valesti reguleeritud (0 asend) 5. Temp masinaruumis on liiga madal 6. Kütuse halb pihustamine 7. Klapid ebatihedad 8. Turbokombressorid ei anna õhku silindrisse III Käivitamisel kaitseklapid pauguvad Põhjused: 1. Ebaõige KKP reguleerimine 2. Osa pihusteid tilguvad 3. Kaitseklappide vedrud reguleerimata IV Mootor ei võta koormust taha Põhjused: 1. mootor ette soojendamata 2. Kütusefiltrid ummistunud 3. Kütus ei ole normaalselt ettesoojendatud , viskoosus tõrge 4. Etteande pump annab vähe toidet 5. Kütus on ülekuumutatud 6. Pööreteregulaator on valesti häälestatud või on rikkis 7. Kütuses on vett või õhku 8. Mõni silinder ei tööta 9. Mootor on üle koormatud V Mootor hakkas lõhkuma Põhjused: 1. Järsk koormuse vähenemine 2
säilivad kauem. 3.3. Juhtimisseadmed Juhtimisseadmete hulka kuuluvad pidurdussüsteem ja rooliseade. Pidureid on traktoritel kaks: sõidupidur ja seisupidur. Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks
joonte,noolte ja lühikirjete abil. Ajakulu skeemi koostamisel pole suur. 6. Kinemaatikaskeemide koostamise põhireeglid (näite põhjal): 1,2 - mõõtetransformaatorid, 3- südamik,mille siiret mõõdetakse, 4- kompensaatori südamik 5- võimendi, 6- inertsivaba reverssiivmootor, 7- reduktor, mille võll on sidestatud kompensaatori südamikuga ja indikatsiooniseadisega (8), 8- indikatsiooniseade . 7. Konstruktsioon, ehk masina-aparaadi ehitus (viis kuidas ja kuhu on toote komponendid paika sätitud), peab tagama nii paigalseisvate kui ka liikuvate struktuurielementide talitlusskeemile vastava asendi ja selle jäävuse ekspluatatsiooni kestel (st.määrab ära elemendi koordinaadid). Igal
vändakaeltesse treitud kanal sulgetakse korkidega ja pikki põske puuritakse õli kanal, mis ühendab omavahel raamikaelas oleva õlikanali vändakaelas oleva õlikanaliga. Otsmised korgid on valmistatud AL. Korgid võivad olle kas sisse pressitud või kaks vastastikku asetsevat korki on omavahel ühendatud tikkpoldiga. Väntvõlli vööri poolsest otsast võetakse ülekanne pumpade ja teiste rippmeha – nismide käivitamiseks, selleks on väntvõlli otsa monteeritud hammasratas käivitamaks hammasülekandeid. Ahtripoolne otsa kinnitatakse hooratas. Väntvõlli otsmiste raamlaagrite ja mootori alusraami vahele võidakse asetada õlitõrie kettad, mis paiskavad õli tagasi karterisse. Silindrite tööjäriekord ja vända vaheline nurk. Selleks, et väntvõll hakkaks põõrlema ühtlasel sagedusel, selleks peavad plahvatused silindrites toimuma ühesugustel väntvõlli nurkade tagant, ning, et seda saavutada
ülevaltpoolt, ning õhem altpoolt ja see on seletatav sellega, et surve laagris on allpool suurem, kui seda on laagri üleval poolel ja seetõttu surutaksegi laagris alumises poolest õli välia.Võlli põõrlemisega jooksebki õli laagrist välja, ning seetõttu tuleb laagrisse juhtida koguaeg õli juurde. Õli juhitakse juurde alati laagri vähem koormatud piirkonna kaudu (kas pealt, või ka külgedelt), õli jaoks võidakse laagrite külgedele teha õlitaskud, kust põõrlev võll haarab ta kaasa. Õlikiilu teket võimaldab ka laagrilõtk [σ] st laagri tapi ja võlli kaela vaheline ruum peab võimaldama õlikiilu teket. Sellist õlitusviisi, kus õli antakse surve all laagrisse ja võll ise kannab seda laiali nimetatakse dünaamiliseks õlituseks. ÕLIDE FÜÜSIKALISED – KEEMILISED OMADUSED: Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
