Riikide arengutase ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (Gross Domestic Product, GDP)- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku (per capita SKP ) kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. Suurem SKT ei ole sama mis suurem heaolu. Suurem SKT võib olla seotud näiteks suuremate kütmiskulude, suuremate kuritegevuse vastu võitlemise kulude või vähema vaba ajaga. Need põhjused suurendavad küll kulusid, kuid mitte heaolu. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Sisemajanduse kogutoodang SKT arvutamiseks on kolm viisi: toodangupõhine: antud territooriumil toodetud kõigi kaupade ja teenuste koguväärtus tarbimispõhine: kõigi tarbitud kaupade ja teenuste kog...
Poola arengutase Riigi arengutaset saame hinnata pljude näitajate järgi. Saame vaadata SKT-d, rahvatulu inimese kohta, erinavate kaupade ja teenuste tootmist ja tarbimist ning sotsiaalseid näitajaid. 1995. aastal oli Poola SKT 227 miljardit USD ning see on pidevalt kasvanud. Praegu on SKT 631, 833 miljardit USD ja SKT elaniku kohta on 16 599 USD. Poolas olid majanduslikud probleemid 90.-ndate aastate alguseni, kuid siis hakkas valitsus äärmuslike meetodite abil püüdma olukorda parandada ning see õnnestus. Saavutati 2,6% SKT kasvamist aastas. Muutus ka inflatsioon, mis 1990. aastal oli 1200%, kuid 1994. aastal kõigest 30%-40%. Poola majanduslik tõus on tingitud peamiselt erasektori arenemisest, mille tulu moodustab praegu umbes 55% SKT-st. Poola inimarengu indeks on 0,862 ning ta on 37 kohal maailmariikide seas. Poola RKT (rahvamajanduse kogutoodang) 1995. aastal oli 3276 (USD) ja 1990. aastal oli 3960 (USD) ning kasvutempo oli 120,9%....
Suurbritannias sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimeste kohta aastas on $35,100 (2010 est.) Suurbritannias SKT päritolu on selline,et põllumajandus on 0,9%, tööstus on 22,1% ja teenindus 77,1 % (2010.a ) Inimarengu indeks Suurbritannias on väga kõrge 0,849 (2010.a),aga ta on 26.kohal võrreldes teiste riikidega. Inimeste keskmine eluiga kogu elanikkonnast on 80,05 aastat ja Suurbritannia on seejärgi 29. kohal võrreldes teistei riikidega. Meeste keskmine eluiga seal on 77,95 aastat kuid aga naistel suurem 88,25 aastat (2011.a). Imikusuremus kogu elanikkonnast on 4,62 surmasid/1,000 elussündinud,seejärgi Suurbritannia asub 190. kohal. Meeste imiksuremus on 5,07 surmasid/1,000 elussündinud,naistel on aga 4,15 surmasid/1,000 elussündinud. (2011.a).Suurbritannias interneti ühendus on 7.03 milj inimestel. (2010) Mobiil telefoni kasutusel on 32.117 milj. inimestel (2009.a). Elektrienergia tarbimine aastas 345.8 billion kWh. S...
Riikide võrdlemine ja liigitamine Energia tarbimine ühe elaniku kohta Sündivus Keskmine eluiga Kirjaoskus SKT kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta ning väljendatakse USA dollarites Inimarenguindeks (IAI) GINI koefitsient Kõrgelt arenenud riigid Põhiliselt Euroopa ja põhjapoolsed riigid Kristliku kultuuriga riigid 1/3 maailma rahvastikust Kõrge SKT : Holland, Luksemburg, Soome, Norra, Singapur Peamiseks tuluks on nafta müük 95 % on kirjaoskajad. Koolikohustus 50 % toodangust on kõrgelt arenenud riikide poolt toodetud. Kõrge tehnoloogia areng 80 % kasutavad loodusvarasid Väike sündivus ja rahvastiku vananemine Kõrgelt arenenud sotsiaalsfäär ( pensionid, toetused, abirahad ... ) Püüdlused : kultuurielu, puhkus, sotsiaalhooldus Probleemid : väike sündivus ja rahvastiku vananemine, tooraine...
Tööhõive tööstuses on ligi 1/5, peamine osa sellest tööstusest on ilmselt nafta tootmine. 4. Arengutaseme näitjate võrdlus Joonis 2: Arengutaseme näitajate võrdlus Allikas: The 2008 Human Development Report. Joonis 3: Arengutaseme näitaja võrdlus(elektrienergia tarbimine kW/h) Allikas: The 2008 Human Development Report. Viimased kaks tabelit on eraldi sellepärast, et muidu poleks tulpdiagrammina hästi näha muude arengutaseme näitajate võrdlust. Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Kasutatud materjalid 1. Human Development Reports(HDR) United Nations Development Programme (UNDP) http://hdr.undp.org/ (25.09.2009) 2. http://hdr.undp.org/external/flash/hdi_trends/ (25.09.2009) 3. http://hdr.undp
Lõuna-Korea majanduse arengutase Lõuna-Korea majandus on arenenud, suurelt jaolt vabaturu majandus, mis on Aasias suuruselt neljas ja 15. maailmas. Lõuna-Korea ümberkujunemine arenenud riigiks 1960 ja 1980 aastate vahel nimetati Hani jõe imeks. Lõuna- Korea rahvast loeti üheks "Aasia Tiigrite" rahvuseks. Praegu on Lõuna- Korea on Maailmapanga poolt liigitatud kõrge sissetulekuga ning IMF-i ja CIA poolt arenenud majandusega riigiks. Lõuna- Korea pealinn Söul on suur ülemaailma tuntud linn ja rahvusvaheline finantskeskus Aasias. Äärmiselt konkurentsivõimeline haridusüsteem ning kõrge kvalifikatsiooni ja motiveeritusega tööjõud on selle teadmistepõhise majanduse kaks peamist tegurit, millel on maailma kõrgeim teaduslik kirjaoskus ja teiseks väga arenenud matemaatika. Lõuna- Korea uhkuseks võib pidada seda, et seal on kõige suurem internetikasutajate arv. 2007. aastal Economist Intelligence Unit asetas Lõuna- Korea IT- tööstuse konkurentsi...
Eesti arengutaseme võrdlemine Malta ja Kuubaga. 1. Joonis 1. Järeldus: Eesti, Malta ja Kuuba inimarengu indeks aastal 2006, sellel joonisel näitab ,et Maltal on kõige kõrgem arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga, järgmisena on Eesti ja kolmandana on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3.
Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.....................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse....................................................
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Türgi - majandus ja arengutase Õpilane Narva 2009 Türgi majandus Türgi majanduse struktuur 28% - tööstus 15% - põllumajandust 6% - ehitus 51% - teenused Türgi majandus Türgis on suhteliselt head sündimuse (16,62) ja suremuse (5,97) näidised. Imikusuremus on suur (33), selle põhjuseks on madal medetsiini areng. Selle pärast on ka väike keskmine eluiga (68,6). Kirjaoskus riigis on 88,3%, sealhulgas meestel on
Paljudel Eesti firmadel on välismaised investorid, nagu näiteks EMT suurinvestor on TeliaSonera, Norra firma Schibsted ASA omab 49.5% Kanal 2 Aktsiatest. Eesti eksportis 2009. aastal kõige rohkem Soome, Rootsi ja Venemaale. Peamiselt eksporditi masinaid ja seadmeid, mineraalseid tooteid, Põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Eesti impordib kõige rohkem kaupu ja tooteid Soomest, Leedust, Lätist ja Saksamaalt, peamiselt masinaid ja mineraalseid tooteid. Tehnoloogia arengutase - Interneti kasutajate arv Eestis on 2008 aasta andmetel 762 000. Järjest rohkem on hakatud kasutama mobiilset internetti. Näiteks on Tallinn maailmas kõige parema traadita interneti (täpsemalt WiFi) kättesaadavuse parima kümne seas. Kokku on Eestis 1142 WiFi leviala, millest 348 asuvad Tallinnas Eesti on esimene riik, kus võeti kasutusele e-hääletamine. See ja eelnev näitab, et Eesti on väga kõrgelt arenenud infotehnoloogia valdkonnas. See omakorda võib tuua Eestisse firmasid,
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võr...
Aastas on võimalik saada 2-3 saaki, liigniiskus aga pärsib põllumajandust. Maaharimisega tegeldakse peamiselt vulkaanilistel platoodel ja jõgede deltades. Laialdaselt tegeldakse istandustega.Kagu-Aasias on märkimisväärsed metsavarud, samuti leidub naftat (Brunei). Leidub ka palju metallimaake ja ka teisi maake, mida sageli veel kasutusele võetud pole. 3. SKT: $2.554 trillion (2014) $2.429 trillion (2013) $2.296 trillion (2012) Riikide võrdluses maailmas: 10 Riigi arengutase Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda
580-1300 mm Ida-osas sajab üldiselt vähem Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel Sademeterohkeim kuu mai, kõige kuivem - august Loodusvarad: Maavarade poolest mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suures hulgas Palju kivisöe varusid ning mahukas puusöe toodang Sõltub suuresti imporditud naftast Tähtsaimad metallimaagid raud, kromiit Samuti palju mangaani, tsinki, pliid, vaske ning boksiiti Arengutase Keskmine eluiga 72 aastat: Meestel 70 Naistel 74 Kirjaoskus 86,5%: Meestel 94,3% Naistel 78,7% Sündimus (2004.a) 17 sündi 1000 elaniku kohta Suremus (2004.a) 6 surma 1000 elaniku kohta Rahvastik ja asustus Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades 2005. a seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta Rahvastik suhteliselt noor 25,5% - 0-15. a
Riigi rahvastik EGIPTUS 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. a) Egiptuses elas 2015 aasta juuli seisuga 88 487 396 inimest. b) Umbes samapalju elanikke on ka Vietnamis (94 348 835) Iraanis (81 824 270) ja Saksamaal (80 854 408) (2015 aasta juuli rahvaloendusega). c) Tegemist on keskmise rahvaarvuga riik. Maailma riikide edetabelis on Egiptus 16. kohal. 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2015 Joonis 1 a) Joonis 1 pealt on näha, et Egiptuse rahvaarv on tõusnud 1950 ja 2015 ajavahemikus üle 65 miljoni inimese võrra. Kooskõlas rahvaarvu suurenemisega suureneb ka rahvaarv ühe km² peal. b) Aastast 1950-1975 langes kasvutempo 2.36% pealt 1.92%-ni. 1976-1980 oli järsk kasv, kui 1.92% pealt tõusis see 2.86%-ni ning seejärel 1981-1985 lausa 3.21%-ni. Peale seda on kasvutempo langenud. 2015 aasta kasvutempo on 1.90%. c) Prognooside järgi langeb 2025 aastal kasvutempo 1.50% peale....
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Riigi üldiseloomustus..................................................................................................................4 Riigi arengutase...........................................................................................................................5 Rahvastik.....................................................................................................................................6 Energiamajandus.........................................................................................................................7 Põllumajandus................................................................................
1970ndatel võeti kasutusele nafta. See on riigi jõukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Norra on heaoluriik. Esimeses maailmasõjas jäi Norra neutraalseks, kuid Norra laevaehitus etendas sõjas suurt osa. Ka Teises maailmasõjas kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra.Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % ) põllumajandus: 2.9% tööstus: 21.1% teenindus: 76% Keskmine eluiga M/N 77/82 Imikusuremus ( infant mortality) 3.58 Sündimus, suremus 0.341% Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid · Neil oli kompass (araablaste käest saadud) · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. 2. PORTUGALLASTE ESIMEDSED RETKED (vih. tabel + kaart) · 1415.a - Vallutati Põhja-Aafrika rannikul Ceuta tugipunkt (Tänu sellele õnnestus pidurdada ka Araabia piraatide rünnakuid Portugalile) · ~1445.a - Jõuti välja...
ja impordi saldo). Kaudselt iseloomustab riigi arengutaset erinevate majandussektorite osatähtsus kogumajanduses. Seda arvutatakse kahel moel: 1)hõive eri majandussektorites (tööhõive struktuur) 2)eri majandussektorite osa (toodangu väärtus) SKT-s. Arenenud riikides on teenindussfääris hõive kõrge (üle 60%) ja põllumajanduses madal (alla 10%). Seda näitajat ei tohi aga ületähtsustada, sest on riike, kus suur osa töötajaist on hõivatud teeninduses, kuid üldine arengutase on neis siiski madal. IAI (Human Development Indeks HDI) on riikide riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb elustandardi (kuni aastani 2010 oli SKT- GDP, aastast 2011 RKT - GDI, haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. Skaala 0-st 1-ni. w pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; w haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute keskmine õpinguaastate arv ja eeldatav õpinguaastate arv laste kooli minemisel;
SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.................
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43. koha ja Senegali 1,666 koha number 147. Singapuri SKT inimese kohta on viimasel kahel kümnendil suurenenud ig...
sadamat. Hiljem olid saared sajandeid rüütliordu asukohaks. Maltas on sõjaga läbi käinud mitmed erinevad rahvused. 736 eKr hõivasid Kreeklased Malta, hiljem Rooma. Rooma jagamisel nimetati Malta Rooma impeeriumi üheks osaks. Peale Rooma vallutusi aastal 1090 eKr tulid araablased. Aastal 1530 kuulutati Malta aga Sitsiilia kuningriigi osaks. Enne Malta iseseisvumist kuulus Malta Briti impeeriumi osaks. Malta iseseisvus 1964. aastal. 5. RIIGI ARENGUTASE · SKT 8,338 miljonit USD · SKT elaniku kohta 20,281 USD 6.ANDMETE KOONDTABELID Riigid :Malta, Eesti, Tuneesia, Austraalia, Ameerika Ühendriigid. · Suremuse, sündimuse ja imikusuremuse võrdlusdiagramm riikide kaupa: · SKT ühe inimese kohta riigiti: · Hõivatus sektorite kaupa protsentides: · Keskmise eluea võrdlusdiagramm riikide kaupa: · Andmete koondtabel erinevate näitajate alusel
Taani Kätlin Kärdi 1 Sisukord: 1.Üldandmed lk.3 2. Geograafiline asend lk.4,5 3. Arengutase lk.6,7 4. Energiamajandus lk.8,9,10,11 5.Kasutatud materjal lk.12 2 Üldandmed Pindala 43 094 km2 Rahvaarv 5 515 575 (juuli 2010) Pealinn Kopenhaagen SKT elaniku kohta 35 900 USD Keel Taani Rahaühik Taani kroon Riigikord Konstitutsiooniline monarhia Kuninganna Margrethe II Põllumajandus % SKPst 4 Tööstuse % SKPst 27
5. Sõnasta järeldus riigi arengutaseme kohta teiste riikidega võrreldes. Põhjenda oma riigi arengutaset Saksamaa on kõrge arengutasemega riik, sest tal on madal elektrienergia tarbimus, madal imikusuremus ning kõrge interneti kasutajate hulk. Norraga võrreldes on Saksamaal veidi madalam arengutase ,sest Norras on interneti kasutajate hulk suurem, imikusuremus madalam , kuigi elektrienergia tarbimus on Norras suurem. Eestiga võrreldes on Saksamaal kõrgem arengutase, sest eestil on imikusuremus kõrgem, elektritarbimus on suhteliselt võrdne, aga Eestil on 2 korda rohkem internetikasutajaid. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa tunduvalt kõrgemal arengutasemel, sest Tansaanias on väga kõrge imikusuremus, mis tähendab, et arstiabi ei ole seal piisavalt heal tasemel, ka elektritarbimus on suur ning interneti kasutajate arv on seal peaaegu olematu, mis tõttu on Tansaania väga maha jäänud arengutasemega
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid..................................................................................
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga 1.Kui suur on riikide IAI-d, koosta tulpdiagramm Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Taani 0,895 *Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses? Eesti 34 Venemaa 66 Taani 16 *Millised on arengutrendid, kuidas IAI on muutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2.Kui Suur on riikide SKT/in? Eesti - 34347 Venemaa - 16799 Taani 14561 Mitmendal kohal on riigid SKT/in järjestuses? Taani 19nes Eesti 47s Venemaa 53s Millised on arengutrendid, kuidas SKT/in on muutunud? Taani Alates 1980dast on SKT/in vähehaaval tõusnud. Eesti Alates 1990-95 kahanes SKT/in, siis langes...
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga Teostaja: Klass: Mina valisin riikideks Taani (IAI Eestist kõrgem) ja Venemaa (IAI Eestist madalam). 1. A) Riikide IAI-d Taani 0,895 Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Joonis 1. Eesti, Taani ja Venemaa inimarenguindeksite võrdlus B) Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses maailmas Taani 16nes Venemaa- 66s Eesti -34s C) Millised on arengutrendid, kuidas IAI on mutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2. A) Kui suur on riikide SKT/in? Taani 34347 Eesti - 16799 Venemaa 14561...
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema. · Aastal 1995 langes SKT Lätis järsult, siis hakkas tõusma kuni 2007 aastani ning pärast seda on taas ...
Riigi arengutaseme iseloomustus Egiptus Egiptuse inimarengu indeks on 0,620 (2010). Egiptus on sellega maailmas 101. kohal. Sarnaste näitajatega riik on veel Araabia, millel on inimarengu indeks 0,590. Egiptus on sellega maailmamastaabis napilt üle keskmise. Seega on Egiptus vähem arenenud riik. (1) Vt. tabel 1. Tabel 1. Riigi arengutaseme näitajad: Egiptus Eesti IAI 0,620 0.812 SKT $5840 $18355 Imikusuremus 23 6 Allikas: http://hdrstats.undp.org/en/indicators/ Egiptus kuulub Araabia ühendemiraatide piirkonda. Egiptus on Aafrikas üks kõrgema inimarengu indeksiga riikidest, kuid jääb siiski veel alla Tuneesiale, Liibüale, Alzeeriale ja Gabonile. Aafrika keskmine inimarengu indeks on madal, ...
2. Üldandmed 3 3. Geograafiline asend 3 4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14
...................................2 Üldiseloomustus......................................................................3 Üldandmed..............................................................................4 Looduslikud tingimused...........................................................4 Põllumajandus..........................................................................4-5 Loodusvarad..............................................................................5-6 Majanduslik arengutase............................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................6 2 Üldiseloomustus Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades .......................................................................7 3. MAJANDUS ................................................................................................................7 3.1. Soome majanduse põhinäitajad ............................................................................7 3.2. Soome majanduse tugevad küljed .................
Laiub põhjast parasniisketel aladel. Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris +8...+10 °C Augustis +18...+24 °C Keskmine õhutemperatuur Hispaania lõunaosas: Jaanuaris +10..+12 °C Augustis +24...+26 °C Loodusvarad Hispaaniast võib leida loodusvarasid nagu kivisüsi, pruunsüsi, rauamaak, vask, plii, tsink, uraan, volfram, elavhõbe, kips jt. http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html 4. Arengutase Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Imikusuremus 4,26 Keskmine eluiga (N/M) 83,45/76,6 Lapsi naise kohta 1,3 Kirjaoskus 97,9% Telefone 100 el kohta 106 Hõive põllumajanduses 5,3% Hispaania Kuningriik kuulub inforiikide hulka. 3 5. Rahvastik 1. Hispaanias elab 44,7 miljonit inimest (2006. a
13 53 49 Haridusindeksi arengutrend Eesti haridustase on väga kõrge, 1985 2003.a kasvas Eesti hariustase jõudsalt. Lu xembourgi ja Venemaa on kasvanud läbi aastate aeglasemalt kui Eestil. Joonis 5. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi infrastruktuuri üldine kvaliteet 1 - 10 süteemis. Eesti Luxembourg Venemaa 28 16 94 Infrastruktuuri arengutase. Eestis ja Luxembourgis on infrastruktuuri tase kõrgelt arenenud, Venemaal on see tunduvalt vähem arenenud. Riikide arengutaseme hinnang näitajate alusel Eesti Eesti on kõrgel infrastruktuuri kvaliteedi - ja haridusetasemel. Madalal tasemel on Eesti SKT/in ja SKT näitajate alusel Luxembourg Kõgel tasemel on Luxembourg SKT/in ja IAI näitajate alusel. Madalal tasemel haridusindeksi näitaja alusel. Venemaa Venemaa näitajad on madalamad kui Luxembourgi ja Eesti omad
Riikide arengutaseme näitajad 1. Riigi majanduse üldine areng nt. SKP ühe inimese kohta USA dollarites 68,1 (2008.a) tööhõive struktuur (millistes majandussektorites inimesed töötavad) eksport- ja importkaupade struktuur 2. Tootmise ja tarbimise näitajad nt. energia tootmine inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta 12 190 (2007.a.) interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 58 (2008.a.) side- ja transpordivahendite hulk inimeste kohta (autod) 413 (2006.a.) mitmesugused suhtarvud (nt. päevas tarbitav kalorite hulk, kulutused toidule üldsissetulekust jne.) 3. Sotsiaalsed näitajad nt. inimarengu indeks imiku suremus tuhande sünni kohta 5 (2008.a.) keskmine oodatav eluiga 67,23 (2007.a.) haridustase 82,2 (2008.a.) haiglakohtade arv tuhande inimese kohta 557,3 (2007.a.) arstide arv tuhande inimese kohta 323,4 (2007.a.) Täida ta...
Veekogude puhtusega väga suurt probleemi pole, kuna Tsiili on hästi arenenud riik ning suudab tänu erinevatele seadmetele jms veekogud puhtana hoida. Siiski võib kohati esineda reostust, mis on põhjustatud tööstuse, linnade või põllumajanduse heitvetest. 9 ÜLDANDMED Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 454 143 el. (2008) Pealinn: Santiago Pealinna elanike arv: 4 628 000 el. Keel: hispaania Rahaühik: Tsiili peeso (CLP) RIIGI ARENGUTASE SKT: 14 400 $ / el Sündimus: 14,82 Suremus: 5,77 Imikusuremus: 7,71 Keskmine eluiga (N/M/üldine): 80 / 74 / 77 Kirjaoskus: 95,7 % Hõive põllumajanduses: 13,6 % Interneti kasutajaid 1000 el. kohta: 255 Mobiiltelefone 1000 el. kohta: 765 Inimarenguindeks: 0,867 ( maailmas 40. kohal) Kuuluvus riikide rühma: tööstusriik MAJANDUSORGANISATSIOONID Tsiili kuulub järgnevatesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: APEC, BIS, CAN (partner), FAO, G-15, G-77, IADB, IAEA,
Kasvavad: arktiliste alade lilled, rohttaimed; sammal; vaevakask; marjad; harilik trüaas. Loodusvarad Kalad, geotermaalenergia, vesi. Pinnamood Keskmine kõrgus merepinnast on 500m. Kõrgeim mäetipp Islandil on Hvannadalshnjúkur (2119m üle merepinna). Pinnamoe kaart Muld Islandil on tekkinud igikelts, maapind on sügavalt külmunud. Seal on tundramullad. Pinnast lõhub talvine pakane. Muld on toitainetevaene ja väga õrn tallamisel. Arengutase SKT ühe inimese kohta on Islandis ligikaudu 28 356 (2010). SKT osatähtsus majandussektorite kaupa: Primaarne sektor 5,5%, Sekundaarne sektor 24,7%, Tertsiaarne sektor 69,9% (2010). Inimarengu indeks on üle 0,8. Tööpuudus on ainult 4%. Keskmine eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4 need näitajad kuuluvad maailma kõrgeimate hulka. Majandus Island kuulub tööstus- ja inforiikide hulka. Kalandus moodustab suurima osa riigitulust.
Rahvaarv: 198,739,269 mln inimest. Pealinn: Brasilia Keel: portugali-, hispaania-, inglise- ja prantsuse keel. Rahaühik: riaal. Geograafiline asend Lihtsamailt öeldes asub Brasiilia Lõuna-Ameerika ida osas. Tema naaberriikideks on Suriname, Guajaana, Venezuela, Kolumbia, Ekuador, Peruu, Boliivia, Paraguay, Urugay ja Argentiina. -1- Riigi arengutase Brasiilia sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on 6500, kui näiteks Eestis on see 10 000. Sündimus 1000-de elaniku kouta on 18,45 promilli ja suremus 9,34 promilli.Imikusuremus sealjuures 36,96 promilli.Keskmine eluiga sünnihetkest on naisetel 68 ja meestel 59. Brasiilia soolis-vanuseline koosseis Male- mees Female-naine Braszil's population structure - Brasiilia rahvastiku strukutuur
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31 ...
Malta lipp Malta riigivapp Asukoht: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdexi(Gozo) saarest ja Kemmuna(Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Riigi kaart Asukohakaart Arengutase Millisesse arengugruppi kuulub? SKT`=8,338 miljonit USD ja SKT elaniku kohta 20,281 USD. Malta on kõrge arengutasemega riik.(Euroopa liidus) Mitmendal kohal oli 2010 aastal inimarengu indeksi järgi? Malta 132dal kohal inimarengu indeksi järgi Kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Malta kuulub: Euroopa liitu Eurotsooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO liige ÜROSSE Euroopa Nõukogusse Rahvusvahelisse Valuutafondi jt. *Lisaks taasühines Malta NATO
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Prantsusmaa Pindala : 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi) Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid) Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi 3% põhja-aafriklasi 2% sakslasi 1% britte 2% muid rahvusi Geograafiline asend: Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist v...
...........................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad......................................................................................................6 1.2 Rahvusvahelised organisatsioonid.................................................................................... 7 1.3 Rahvusvahelised firmad...............................................................................................
Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. Rannajoon: 9330 km Riigipiir: 4354 km Looduslikud tingimused: Pinnamood: Kõrgendatud, kaljused mäed, madalad rannikutasandid, kõrged lavamaad, kõrb. Kliima: Varieerub troopilisest kuni kõrbeliseni. Loodusvarad: petroolium, hõbe, vask, plii, tsink, naturaalne gaas, puit (Mexico Geography 2009, 2009). Mehhiko arengutase: SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta --14.900 Hõive põllumajanuduses -- 13% Hõive tööstuses -- 29% Hõive teeninduses -- 58% Sündimus--19.71 sündi/1000 inimese kohta Suremus-- 18.42 surma/1000 inimese kohta Imiku suremus-- 21 surma/1000 sünni kohta (Arengutaseme näitajad, 2009) Keskmine eluiga (N/M)--79 aastat/73.25 aastat Kirjaoskus-- 91% Mehhiko kuulub inforiigi rühma. Tuntumad Mehhikost pärit rahvusvahelised firmad on Ford, General Motors, Chrysler, Gemex
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
....................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................................................6 2.2 Veestik...................................................................................................................7 2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused................................................................................7 3. ARENGUTASE...........................................................................................................7 4. VAATAMISVÄÄRSUSED........................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 LISAD............................................................................................................................10 Lisa 1............................
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvasti...
sotsiaalset arengut lapse arvamusega moraalist. (Kera, 2004, 82) Moraalsed dilemmad, mille üle Piaget ja Kohlberg lasid vaielda ei olnud esitatud eeldusel, et neile oleks olemas õige vastus. Pigem on nad kujundatud põhimõttel, et oleks võimalik saada kätte kvalitatiivselt erinevaid argumente. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) 4 2. Jean Piaget ja Lawrence Kohlbergi teooriate võrdlus 2.1. Prekonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on esimeseks arengutasemeks prekonventsionaalne tase. Siia alla kuuluvad kaks astet orientatsioon sõnakuulelikkusele ja orientatsioon hüvitusele. Lapsed on enamasti selles arengutasemes 0-7 a vanusena. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt käsul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
