teave ka selle kohta, kuidas selle korraldamine toimub. Dokumentide täitmise ja lahendamise eest vastutamise kord oli välja toodud (ka tähtajad), kontroll dokumendi tähtaegse täitmise üle. Samuti see, millal loetakse asi lahendatuks. Viies peatükk oli pühendatud teabe avalikustamisele, juurdepääsupiirangutele. Eraldi oli välja toodud teabenõude menetlemise etapid, teabe avalikustamine veebilehel. Samas oli välja toodud ka asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave. Juurdepääsupiirangute juurde oli märgitud, et dokumentide loetelus kehtestatakse sarjad, milles sisalduvatele dokumentidele võib piirangud kehtestada. Juhtnöörid olid antud ka dokumentide liigitamise aluste, dokumentide loetelu koostamise ja kehtestamise kohta. Põhjalik ülevaade oli tehtud erinevate toimikute moodustamine korra kohta. Dokumentide säilitamise korra kohta sai
dokumentide menetlemisel. Hetkel töötades personalispetsialistina puutun palju andmetöötlusega kokku vabade ametikohtade täitmiseks korraldavatel konkurssidel osalemisel, lepingute sõlmimisel ja erinevate tõendite väljastamisel. Igapäevaselt kasutan töös dokumendihaldussüsteemi Delta, kuhu lähevad ülesse erinevad dokumendid, mis sisaldavad delikaatseid andmeid ning paljude dokumentide puhul tuleb kasutada juurdepääsupiirangut reguleerivat märget ehk antud juhul AK-d (ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS). Dokumendile vastava juurdepääsupiirangu aluse ja piirangu kehtivuse aja märkimise eest ning dokumendile määratud juurdepääsupiirangu edasise haldamise eest vastutan mina kui dokumendi koostaja. Juurdepääsupiirangu märgin dokumendile dokumendi koostamisel. Samuti teen pistelist 2 kontrolli dokumendihalduses registreeritud dokumentidele, kontrollides juurdepääsupiirangut
või kehtetuks tunnistamise kohta. Ja nii on eraldi välja toodud ka protokollide, aktide, lepingute ja muude dokumentide dokumendiregistrisse kantavate andmete nõuded. 6) Dokumentide läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord: Olemas, antud asjaajamiskorras edastab direktori abi dokumendi direktorile, kes määrab lahendaja, tähtaja ning vajadusel lahendamise korra ja muud asjaolud. 7) Asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord: Asutusesiseseks kooskõlastuseks saadetakse dokument koos kooskõlastuslehega astmelt madalamale töötajale ning seejärel kõrgemale töötajale. Kooskõlastuse kogu protseduuri tähtajaks on kirja pandud 10 tööpäeva. 8) Asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord: Antud asjaajamiskorras puudub. 9) Dokumentide allkirjastamise ja ametliku kinnitusega tõestamise kord: On selgelt välja toodud, kes mida allkirjastab, ja töötajate õigused ja pädevusdokumentide allkirjastamised määratakse seadustes
Büroo või kolmanda isiku huve; 4.3. kasutama töö tõttu talle usaldatud vara heaperemehelikult ja kokkuhoidlikult; 4.4. enne puhkusele minekut, samuti enne ametikohalt vabastamist üle andma asjaajamise ja töö tõttu talle usaldatud vara; 5. VASTUTUS Vastutab talle pandud töökohustuste õigeaegse ja täpse täitmise ning talle tööülesannete tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuste, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvate andmete ning muu ainult asutusesiseseks kasutamiseks määratud informatsiooni hoidmise eest. 6. ÕIGUSED 6.1. Saada ametiasutustelt andmeid ja teavet, mis on vajalikud tööülesannete täitmiseks; 6.2. Teha ettepanekuid töö paremaks organiseerimiseks; 6.3. Osaleda mitmesugustel enesetäiendamise kursustel ja teabepäevadel; 6.4. Nõuda Büroo asjaajamiskorrast kinnipidamist; 6.5. Nõuda täitmiseks edasi antud dokumentide õigeaegset täitmist; 6.6. saada juurdepääs Postipoisile 7. TÖÖVAHENDID Mobiiltelefon Arvuti
Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intranet või intra on ka võrgupõhine infosüsteem asutusesiseseks infovahetuseks. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja
Missugused dokumendid kuuluvad avalikustamisele ning missugust avalikustamise viisi käsutatakse? Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. Avalikustatakse aktid, kirjavahetused, protokollid, korraldused, käskkirjad, määrused (otsused) ning täiendkoolituse ja keelekeskuse dokumendid. Kas on reguleeritud missugune teave on piiratud juurdepääsuga teave ehk asutusesiseseks kasutamiseks? Ülikoolisiseseks (asutusesiseseks) kasutamiseks mõeldud dokumentidele kehtestab juurde pääsupiirangud ülikooli rektor oma käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide ettepanekute põhjal. Kas asjaajamiskorras on kirjas teabenõude kohta kehtivad nõuded (registreerimine, täitmise viis)? Teabenõue registreeritakse saamise päeval, kandes registrisse järgmised andmed: - ees- ja perekonnanimi; - asutuse või juriidilise isiku nimi;
Missugused dokumendid kuuluvad avalikustamisele ning missugust avalikustamise viisi käsutatakse? Avalikustamisele kuuluv teave on ülikooli koduleheküljel www.tlu.ee. Teabele juurdepääsu tagab dokumendiregister, mis on kasutatav veebilehelt. Avalikustatakse aktid, kirjavahetused, protokollid, korraldused, käskkirjad, määrused (otsused) ning täiendkoolituse ja keelekeskuse dokumendid. Kas on reguleeritud missugune teave on piiratud juurdepääsuga teave ehk asutusesiseseks kasutamiseks? Ülikoolisiseseks (asutusesiseseks) kasutamiseks mõeldud dokumentidele kehtestab juurde pääsupiirangud ülikooli rektor oma käskkirjaga struktuuriüksuste juhtide ettepanekute põhjal. Kas asjaajamiskorras on kirjas teabenõude kohta kehtivad nõuded (registreerimine, täitmise viis)? Teabenõue registreeritakse saamise päeval, kandes registrisse järgmised andmed: - ees- ja perekonnanimi; - asutuse või juriidilise isiku nimi;
loetakse tema registreerimise kuupäev. 8.9. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg. 9. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMISE JA JUURDEPÄÄSU TAGAMISE NING JUURDEPÄÄSUPIIRANGUTE KEHTESTAMISE KORD 9.1. Juhataja võib kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 9.2. Nova Eesti OÜ-s on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: 9.2.1. õiguserikkumise menetluses kogutud teave kuni asja kohtusse esitamiseni, kuid mitte kauemaks kui aegumistähtaja lõpuni; 9.2.2. teave turvasüsteemide või turvameetmete kirjelduse kohta; 9.2.3. eelnõud ja selle juurde kuuluvad dokumendid või töölehed enne nende allakirjutamist; 9.2.4
Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
koostamine; 4.10. Kodulehe haldamine ja selle eest vastutamine; 4.11. Büroo üldise e-posti haldamine ning e-mailide edasi suunamine vajalikele inimestele; 4.12. Arvestuse pidamine töötajate tähtpaevade üle; 4.13. Muude tööandja poolt antud korralduste täitmine, mis on seotud ametikohaga. 5. VASTUTUS 5.1. Talle töösuhte tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvate andmete ning muu, ainult asutusesiseseks kasutamiseks määratud informatsiooni hoidmise eest; 5.2. Tööülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise eest; 5.3. Tema kasutuses oleva vara säilimise ning otstarbeka kasutamise eest; 5.4. Oma tööülesannete mittekohase täitmise või täitmata jätmisega põhjustatud kahju eest. 6. ÕIGUSED 6.1. Teha juhatusele ettepanekuid töö paremaks ning tulemuslikumaks korraldamiseks; 6.2
avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. (2) Riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet ning täitevvõimu üksikotsuste
· dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu; · dokumendi läbivaatamiseks esitamise või saatmise kord; · asutusesisene dokumendi kooskõlastamise kord; · asutusesisene dokumentide teatavakstegemise kord; · digitaalallkirja andmise ja kasutamise kord; · dokumentide avalikustamise ja neile juurdepääsu tagamise kord; · juurdepääsupiirangute kehtestamine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumentidele; · vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrolli kord; · dokumentide hoidmise ja hävitamise kord; · ametniku teenistusest või töölt vabastamise või teenistussuhte või töösuhte peatumise korral asjaajamise üleandmise kord; · muud toimingud tulenevalt asutuse ülesannetest. Dokumendiplangid Kõik haldusdokumendid vormistatakse trükitud plankidele, mille võltsimiskindluse suurendamiseks ja
Distsiplinaarvastutus 1. Kas ametniku karistamine distsiplinaarkorras välistab karistamise karistusseadustiku alusel ( nt tegemist kuriteoga, mis samas ka teenistussuhet olulisel määral mõjutav /asutuse mainet kahjustav)? JAH / EI Ei. Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat ütleb, et karistusõigus ja distsiplinaarõigus on olemuslikult erinevad. Distsiplinaarmenetluse ülesanne on tagada ühelt poolt ametniku kohustuste korrektne täitmine (hoiatav funktsioon) ning teiselt poolt kõrvaldada teenistusest need, kelle suhtes on usaldus kaotatud põhjusel, et käitumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ametnikusuhet lõpetav funktsioon). Karistusõiguse eesmärk on seevastu muuhulgas tasuda toime pandud ebaõiglus, s.t karistus on konkreetse isiku poolt toime pandud teo õiguslik järelm. Sellest erinevusest ilmneb, et distsiplinaarkaristus on kohaldatav samaaegselt kri...
on seadusega ette nähtud ja teabevaldaja ei ole loobunud kulutuste katmise nõudest. Teabevaldaja on kohustatud avalikustama järgmise tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe: 1) riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste üldistava majandusstatistika ja majandusprognoosid; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning nende struktuuriüksuste põhimäärused; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele esitatavate avalduste ja muude dokumentide vormid ning nende täitmise juhendi; Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: (nimeta olulisemad dokumendihalduse seisukohalt)
suurtähtedega vormistatud sõnadest "ärakiri õige" või "väljavõte õige" , dokumendi tõestanud isiku signatuurist ja selle desifreeringust, ametinimetusest, tõestamise kuupäevast ning vajadusel pitserist. Kui dokument koosneb mitmest lehest, siis tehakse tõestusmärge viimasele lehele. Pitser asetatakse nii et see riivaks sõna "õige" viimaseid tähti. -Dokumentide mitmes eksemplaris valmistamisel (paljundamisel) tekkinud koopiaid on lubatud tõestada pitseriga oma asutusesiseseks kasutamiseks või allasutustele saatmiseks. -Väljavõte vormistatakse valgele paberile. Väljavõtte ülemisele parempoolsele nurgale kirjutatakse sõna "VÄLJAVÕTE". Väljavõttes peavad olema taastatud kõik andmed, mille abil saab identifitseerida dokumendi väljaandjat, dokumendiliiki, väljaandmise aega ja kohta. Väljavõtete õigsust võib tõestada ainult pitseriga. Väljavõtte, mille abil saab tõestada isikute
Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, HMS seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. 4 Haldusmenetlus ja põhiõigused Põhiõigustega puutub haldusmenetlus kokku erineval viisil. See kehtib nii materiaalsete kui ka menetluslike põhiõiguste kohta. Põhiõiguste ja vabaduste kaitse haldusmenetluses on küllaltki reljeefselt sätestatud haldusmenetluse seaduses. Haldusmenetluse seaduse §3 lõige 2 sätestab haldusakti ja toimingu proportsionaalsuse nõude halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning seatud eesmärgiga
Vaadata dokumentide andmeid ja avada viidetes toodud faile Kasutaja õigused: Kasutaja saab töötada dokumentidega, neid registreerida, edastada, kooskõlastada ja algatada/osaleda protsessides. Administraatori õigused: Administraator häälestab Postipoisi vastavalt asutuse struktuurile /funktsioonidele, asjaajamiskorrale ja dokumentide loetelule. Dokumendi registreerija ja administraator saavad anda avalike ning asutusesiseseks kasutamiseks (AK ja AKEA) mõeldud dokumentide puhul kasutajatele juurde õigusi dokumendi ja/või viidet muuta ja/või näha. Riigiasutuste puhul tuleb vara soetamisel lähtuda riigihangete seaduse nõuetest. Riigikontrolli kodulehel avaldatud riigiasutuste digitaalse dokumendihalduse korralduse uuringu materjalide lisas on toodud ära tarkvara riigihangete maksumused. Nii on 2001 aastal Politseiamet soetanud tarkvara Postipoiss maksumusega 546 576 krooni ja
2.6 Avalikkus ja andmekaitse Haldusmenetlus on avalik, mis tähendab, et haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, juhul kui see on haldusorganil olemas. Oluliseks teabeks on näiteks dokumentide esitamise juhendid, blanketid, selgitused jne. Haldusorganil lasub kohustus hoida riigisaladusi ning ärisaladusi. Lisaks peab ta hoidma saladuses vastavalt salastatud välisteabe ning asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Isikuandmeid töödeldes tuleb haldusmenetluses järgida isikuandmete kaitse seadust. 6 RT I 2001, 58, 354. Haldusmenetluse seadus § 5 7 RT I 2001, 58, 354 6 Kuna üldjuhul on haldusmenetlus avalik, siis dokumentide avalikustamise piiramine on pigem erand. Menetluse avalikkus võib väljenduda kahes vormis: Passiivses vormis Aktiivses vormis
tõendeid oma algatusel. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele. 1 1https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2001/8/6624.SUM.php 4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse
alates algteesist kuni lõppjärelduseni • IX Täpsus – mõistete täpne eristamine, arvuline täpsus • X Süsteemsus – töö teoreetiline ja empiiriline osa peavad moodustama ühtse terviku • XI Kriitilisus – autor peab püüdma jääda kriitiliseks nii kasutavate teooriate, esmaste ja teiseste allikate, saadud andmete kui enda seisukohtade suhtes • IX Eetilised küsimused – kokkulepped küsitlusele vastanute, intervjueeritavatega – asutusesiseseks toimimiseks mõeldud info kasutamine. Teadusliku töö struktuur • Ei ole olemas üht ja kindlat struktuurivalemit!!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik – Taustinfo – Meetodi tutvustus – Tulemused – Järeldused/ettepanekud – Kokkuvõte – Lisad • Olulised osad ≠ töö sisukord!!! Pealkiri • Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi lugejale, mida töö käsitleb.
puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. 7 RKHKo 15.03.2017, 3-3-1-24-13, p 13. 10 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et haldusõiguse ülesandeks on ametivõimud tegevuse, nende moodustamise reguleerimine. Haldusmenetlus on mõeldud selleks, et lihtsustada haldusorganite tööd ning tagab isikutele õiguste kaitse. Haldusmenetlus on mõeldud peamiselt
17. Millised on kinnistusraamatuga tutvumise võimalused? Igaüks võib registriosaga tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. Kinnistustoimikuga võib tutvuda ja sellest väljatrükke saada õigustatud huvi olemasolu korral. Kinnistu omanik, notar, kohtutäitur, kohus ja järelevalveõiguslik asutus ei pea kinnistustoimikuga tutvumiseks tõendama õigustatud huvi. Kinnistuspäevik on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks ja sellega tutvumist ei võimaldata. Kinnistusraamatu ja kinnistustoimikuga saab tutvuda kinnistusosakonnas, notaribüroos või vastava veebilehe kaudu.
määäratakse asutuse asjaajamiskorras (juhendis). Dokumendiregistri pidamise eest vastutavad struktuuriüksused määratakse kindlaks asutuse põhimääruses ja asjaajamisekorras. Dokumendi loomise, saamise või saatmise viis ega teabekandja ei saa olla dokumendi registreerimata jätmise põhjuseks. Dokumentide registreerimise põhimõte on ühekordsus. Dokumendi registrit peetakse digitaalselt. Märget "konfidentsiaalne e. usalduslik" kandvad dokumendid ning asutusesiseseks kasutamiseks olevad dokumendid registreeritakse kas ühtses dokumendiregistris või eraldi. Dokumendid registreeritakse samal päeval või sellele järgneval tööpäeval. Kui dokumendil on märge "KIIRE", siis dokument registreeritakse ja edastatakse läbivaatamiseks viivitamata. 17. Dokumendiregister- Dokumendiregistrisse kantavad andmed seotakse omavahel, et neid ei oleks hiljem võimalik jälgi jätmata muuta. Dokumendiregister koosneb
kontoritehnikat ning tehnilist abi nende kasutamisel s.h kasutada valla autot teenistuskohustuste täitmisel; 6. kasutada valla nimetuse ja vapiga visiitkaarti. VASTUTUS Valla sotsiaalnõunik vastutab: 1. talle pandud teenistuskohustuste õigeaegse ja täpse täitmise eest; 2. talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladuse, teiste inimeste perekonna-ja eraellu puutuvate andmete ning muu ainult asutusesiseseks kasutamiseks määratud informatsiooni hoidmise eest. AMETIKOHAL TÖÖTAMISEKS VAJALIK KVALIFIKATSIOON Haridus: Erialane akadeemiline- või rakenduslik kõrgharidus. Töökogemus: Teenistus töövaldkonnas riigi-või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või organis 12 kuud või muul kõrgharidust nõutaval tööl asutuse või ametikoha töövaldkonnas 2 aastat. Keeleoskus: Eesti keele oskus kõrgtasemel. Vene keele oskus ametialase sõnavara valdamisega.
kohaselt piirata vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul. Peamine võimalus on siin info saamise piiramine teatud isikute grupile (kinnipeetavad, alaealised) mingi kindla sisuga info osas. Need võimalused peavad olema väga piiratud. Riigiasutustes oleva info suhtes on piiramise võimalused laiemad, teatud alused on ette nähtud §44 lõikes 2 (,,andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed".) Eraelu kaitse põhimõte piirab oluliselt igaühe õigust tutvuda riigiasutuse käes olevate dokumentidega need dokumendid võivad sisaldada isikuandmeid, mille levitamisel ei ole riigil vabad käed. Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. Põhiseaduse kohaselt on riigil passiivne info andmise kohustus, kui seda informatsiooni soovitakse. EIÕK ( Euroopa Inimõiguste Konventsioon) alusel on riigil teatud juhtudel ka
06.2012, leitav www.riigiteataja.ee/akt/129062012001 · Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord. Vastu võetud Siseministri määrusega 30.04.2008, jõustunud 13.05.2008 RTL 2008, 37, 535 · Päästeteenistujatele ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledzi õpilastele ja üliõpilastele vormiriietuse andmise ja kandmise kord. Päästeameti peadirektori 5.02.2008 käskkiri nr 30. Asutusesiseseks kasutamiseks. · Kutsestandardid http://www.kutsekoda.ee/ · Tsatsua, T., Lukas, M. 2008. Etikett tööl ja kodus. Tallinn Ajakirjade kirjastus SOOVITUSLIKUD ALLIKAD · http://www.avalikteenistus.ee/ · http://www.eetika.ee/ · Avaliku teenistuse eetikakoodeks. Avaliku teenistuse seadus. RT I 1995, 16, 228 · EV põhiseadus 1992 · Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (ECHR) Council of Europe 1998; · Pojman, Louis P
PS § 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo
· riigisaladust sisaldavad andmed. Üksikasjalikud alused tulenevad riigisaladuse seadusest; · ärisaladust sisaldavad andmed. Üldine ning ammendav mõistemääratlus Eesti kehtivas õiguses puudub. Siiski võib väita, et ärisaladusena saab käsitada teavet, mille on selliseks tunnistanud ettevõtja ning mida sel põhjusel ei tohi üldsusele avaldada; · asutuseseiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Selline teave on määratud asutusesiseseks kasutamiseks AvTSi § 35 kohaselt; · eraelulised isikuandmed. Kaitstakse kõiki isikuandmeid, sest nende avaldamine võib riivata eraelu puutumatust. Kui andmed on kogutud asutuse ülesandeid täites, võib need uue IAKSi § 14 lg 2 järgi teha teatavaks kolmandale isikule tema taotluse alusel, ent tegemist on huvide kaalumist nõudva otsusega. Ka nende andmete suhtes kohaldatakse
eesmärgil. Kohtulikus korras kuulub avalikustamisele järgmine teave: Riigi ja OV majandusprognoosid Kuritegevuste statistika Dokumentide vormid Ametijuhendid Ametnike telefoninumbrid ja e-mailid Eelarved Täitmata ametikohustused Avalike ürituste kavad Palgamäärad Jõustunud kohtuotsused Erakondade liikmete nimekirjad Asutuste dokiumendiregister EI AVALIKUSTATA: riigisaladusi, teabevaldaja võib kuulutada teabe asutusesiseseks. Juurdepääsupiiragus on ka delikaatsetele isikuandmetele, nt tervsilik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv. Eesti kodakondsuse alused Eesti kodakondsus saab aluse 26. Novembrist 1918 (Maapäeva määrus). Kõik, kes elasid Eestis, said Eesti kodanikuks. See kaktkes 17. Juuni 1940. 1992. aastal võeti Eestis vastu uus kodakondsusseadus. Nüüd loeti Eesti kodanikuks need, kes olid Eesti kodanikud enne 17
omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Nõuded dokumendiregistrile Teabenõude esitamine ja menetlusse võtmine. Esitamise viis, kehtivad nõuded, registreerimine, täitmine. Avalikustamisele kuuluv teave ja avalikustamise viisid. Veebilehe pidamise kohustus ja Eesti teabevärav (eesti.ee) Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist.
Kasutaja põhised piirangud Avaliku teabe seadusest võetud: 1) Andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud isikule või tehnilisele vahendile. 2) Andmete konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest skaalast: avalik info: juurdepääsu teabele ei piirata (st lugemisõigus on kõigil huvitatutel, muutmise õigus on määratud tervikluse nõuetega); info asutusesiseseks kasutamiseks: juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral; salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral; ülisalajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajatele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.
Lähtu PS §24 lg. §44 lg. 2, §45-48, §72. Igalühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures, igalühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule, kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätetatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed 4. Põhiseadus sätestab võimudelahususe (PS §4, §63 lg.1). Milles seisneb: 1) organisatsiooniline võimulahusus - tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel 2) personaalne võimulahusus- eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde 5
Osutada kiirgusohutust kindlustavaid teenuseid. 2. Nõustada kiirgustegevusloa ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi andjat (Keskkonnaministeerium). 3. Nõustada järelvalvet teostavat isikut (Keskkonnainspektsioon). [] REGISTRID Kiirgusallikate register Vastavalt kiirgusseadusele peab Kiirguskeskus kiirgusallikate registrit. Eesmärgiks on Eesti Vabariigis kasutusel ja hoidmisel olevate kiirgusallikate üle arvestuse pidamine. Registris olev teave on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. [] Kiirgustegevuslubade register Antud register sisaldab erinevate asutuste ja firmade nimekirja, kellel on olemas kiirgustegevusluba. See on vabalt internetis saadava elektroonilisel kujul aadressil http://www.envir.ee/kiirgus/asutused.php. 11.11.2008 seisuga omavad kiirgustegevus luba 556 asutust. [] Riiklik kiirgustöötajate doosiregister Registri pidamist reguleerib Vabariigi Valitsus 8.juuli 2004 määrus nr.244 (,,Riikliku
EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll Liigitatakse parlamendikontrolliks (nt PS § 65 p 13, § 74, § 97 lg 1) ja ühiskondlikuks kontrolliks (ajakirjandus kui "neljas võim", PS § 44, kodanikuühiskond). Nt PS § 44 lg 2: Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. PS § 65 p 13: Riigikogu otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile. PS § 74: Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. PS § 97 lg 1: Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile
(5) Ärisaladuseks tunnistatud teavet sisaldavale arhivaalile kehtib juurdepääsupiirang 20 aastat, alates teabe tunnistamisest ärisaladuseks. Ärisaladust sisaldava arhivaali kasutamine enne juurdepääsupiirangu lõppemist on võimalik omaniku loal või kohtu-, juurdlus- või eeluurimisorgani nõudel. (6) Omanik võib eraarhivaali üleandmisel arhiivi kehtestada arhivaalile juurdepääsupiirangud. Arhivaalile juurdepääsu tingimused sätestatakse lepingus. (7) Asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud arhivaalide kohta kehtestab juurdepääsupiirangud asutuse juht avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Juurdepääs sellisele teabele võimaldatakse avaliku teabe seadusega ettenähtud korras. (8) Juurdepääsupiiranguga arhivaalide loetelud ja nimistud ning arhivaalidele juurdepääsu tingimused on avalikud. Juurdepääsupiiranguga arhivaalidele võimaldatakse juurdepääs vaid juurdepääsuõigust omavale isikule isikut tõendava dokumendi alusel ja allkirja vastu
monopoli; - kui isik täidab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesandeid või kasutab toetusena antud vahendeid. Teabevaldaja on kohustatud pidama dokumendiregistrit. Juurdepääsu piirangud 6 RT I 2004, 81, 542; RT I 2007, 12, 66 35 Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: 1) süüteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe; 2) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni; 3) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist; 4) teabe kaitseväe üksuste relvastuse ja varustuse tabelite ning relvastuse ja varustuse hulga kohta,
Raske on ette kujutada ka olukorda, kus kohtunik teadlikult ja tahtlikult eiraks distsiplinaarkolleegiumi nõudeid. Distsiplinaarkolleegiumi ülemääraste nõudmiste peale pole menetlusalused kohtunikud kaevanud. Erinevalt varasemast ei reguleeri KS enam istungi kinniseks kuulutamist. Avaliku teabe seaduse*42 § 4 kohaselt peaks seega eelduslikult olema tegemist avaliku informatsiooniga, kui sellele pole keh- testatud juurdepääsupiiranguid. Riigikohtu esimehe käskkirjaga on tunnistatud asutusesiseseks kasu- tamiseks distsiplinaarmenetluse dokumendid ja need distsiplinaarkolleegiumi jõustunud otsused, mis sisaldavad eraelulisi või delikaatseid isikuandmeid.*43 Omaette probleem on muidugi, et distsiplinaar- kolleegiumi istungi aega ei avalikustata, seega on kõrvalseisjatel selle toimumisest raske teada saada. Distsiplinaarkolleegiumi otsuste kättesaadavusel peatus oma kõnes 2006. aasta kohtunike täiskogul ka distsiplinaarkolleegiumi esimees
Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
Juurdepääsupiirangutega teave. - sisuliselt juurdepääs ainult konkreetsetele isikutele vajaduse alusel · S2 -- Salajane. Andmete avalikustamine häirib riigi või asutuse funktsioneerimist või rikub inimese privaatsust (riigi korral ulatuvad kahjud miljonitesse, ettevõtte korral 10% aastakäibest). Juurdepääs lubatav piiratud ringile õigustatud huvi korral. - nt mingile grupile juurdepääs · S1 -- Andmete avalikustamine võib põhjustada materiaalset või moraalset kahju. Asutusesiseseks kasutamiseks õigustatud huvi korral. - liigitame teabe asutusesiseseks · S0 -- Avalikud andmed - piiranguid pole vaja Veel kõrgem on riigisaladustele kohaldatav nõue. Eesti turvaklassid -- käideldavus · K3 -- töökindlus 99,9% (seisak kuni 10 min nädalas), lubatav reaktsiooniaja kasv tippkoormusel sekundites (1-10) - praktikas üksiku serveriga või serveriruumiga ei rakendata (mälu, ketas, toiteplokk vms läheb katki; voolukatkestused, UPS katki; maja lastakse õhku vms)
· kontaktandmete väli plangi alumisest servast 0,9-2,6 cm Dokumentide vormistamiseks on kasutusel järgmised rekvisiidid: 1) asutuse logo, 2) dokumendi väljaandja (asutuse nimi), 3) asutuse registrinumber, 4) dokumendiliigi nimi, 5) kuupäev, 6) dokumendiregistri indeks (number), 7) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja dokumendiregistri indeksile, 8) väljaandmise koht, 9) dokumendi läbivaatamise ja kasutamise korda reguleeriv märge (KIIRE, KONFIDENTSIAALNE, USALDUSLIK, ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS), 10) adressaat, 11) kinnitusmärge, 12) pealkiri, 13) pöördumine, 14) tekst, 15) tervitusvormel, 16) allkiri, 17) märkus lisade kohta, 18) lisaadressaadid (jaotuskava), 19) kooskõlastusmärge, 20) viisa, 21) pitsat, 22) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta (EELNÕU, ÄRAKIRI, KOOPIA, VÄLJAVÕTE), 23) ärakirja, koopia, väljavõtte tõestusmärge, 24) koostaja nimi ja telefoninumber, 25) arvutifaili tähis, 26) kontaktandmed
Avalikkus ja andmekaitse (1) Haldusmenetlus on avalik. (2) Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid, käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud selgitused jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. (3) Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. (4) Haldusmenetluses tuleb järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele 16. Kaebeõigus Kaebeõigus- Taotluse läbi vaatamata jätmise korral on taotlejal õigus esitada maksuhaldurile vaie vastavalt käesoleva seaduse või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Maksuhalduri eelotsuses antud hinnanguga mittenõustumise korral kaebeõigust ei ole. 17
vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. 44 Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
e. Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. 1.3. Haldusmenetluse liigid. Haldusmenetlus võib olla: haldusorgani tegevus määruse (üldakti) andmiseks. haldusorgani tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks haldusorgani tegevus halduslepingu sõlmimiseks haldusorgani toiming vaidemenetlus Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või
01.10.2009] 12) täisvärvides kohtusüsteemi logo; [RTL 2009, 57, 824 - jõust. 01.10.2009] 2) dokumendi väljaandja; 3) kohtu registrinumber; 4) dokumendiliigi nimetus; 5) väljaandmise koht; 6) kuupäev; 7) dokumendiregistri viit; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010] 8) viide sissetulnud dokumendi kuupäevale ja viidale; [RTL 2010, 3, 43 - jõust. 18.01.2010] 9) märge dokumendi menetlemise korda või juurdepääsu reguleerimise kohta („KIIRE”, „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS”); 10) adressaat; 11) kinnitusmärge; 12) pealkiri või pöördumine; 13) tekst; 14) lugupidamisavaldus; 15) allkiri, allkirjastaja nimi ja ametikoht; 16) märkus lisade kohta; 17) lisaadressaadid; 18) kooskõlastusmärge; 19) pitser (õigusaktides ettenähtud juhul); 20) märge dokumendi ettevalmistuse astme, originaalsuse või terviklikkuse kohta („EELNÕU”, „KOOPIA”, „ÄRAKIRI”, „VÄLJAVÕTE”, „VÄLJATRÜKK”); [RT I, 25.04.2013, 5 - jõust. 28.04
tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. e) Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. Haldusmenetluse liigid Haldusmenetlus võib olla: - haldusorgani tegevus määruse (üldakti) andmiseks. 37 - haldusorgani tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks - haldusorgani tegevus halduslepingu sõlmimiseks - haldusorgani toiming - vaidemenetlus
tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. e) Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. 1. Haldusmenetluse liigid Haldusmenetlus võib olla: haldusorgani tegevus määruse (üldakti) andmiseks. haldusorgani tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks haldusorgani tegevus halduslepingu sõlmimiseks haldusorgani toiming vaidemenetlus Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide
tähendusega asjaolud. Vajaduse korral peab haldusorgan koguma selleks tõendeid oma algatusel. e) Avalikkus ja andmekaitse. Haldusmenetlus on avalik. Haldusorgan hoolitseb haldusmenetlust käsitleva olulise teabe (dokumentide esitamise juhendid, näidisvormide täitmise juhendid, blanketid jms) väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. Haldusorgan on kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed, sealhulgas eraelulised isikuandmed. Haldusmenetluse liigid Haldusmenetlus võib olla: - haldusorgani tegevus määruse (üldakti) andmiseks. - haldusorgani tegevus haldusakti (üksikakti) andmiseks - haldusorgani tegevus halduslepingu sõlmimiseks - haldusorgani toiming - vaidemenetlus Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide
Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides.
kohtuotsus. kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. KrMK § 19. Kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema uurimine kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike
kohtuotsus. kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama. nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille Kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. KrMK § 19. Kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema uurimine kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike
annaabi.ee 
