Inim- ja põhiõiguste võrdlustabel (0)

EV  Põhiseadus  (PS)
EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse  konventsioon (EIÕK)
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ( IÜD )
Peamine erisus/võrdlus
Artikkel 2
Igaühel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud 
Artikkel 14. Diskrimineerimise  keelamine
õigused ja  vabadused , olenemata  rassist , nahavärvusest, soost, keelest, 
Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse 
usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest, rahvuslikust või 
PS § 12
ilma mingi diskrimineerimiseta selliste
sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, sünnipärasest või  muust asjaolust. 
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida  tunnuste alusel nagu sugu, rass , nahavärvus, keel, usutunnistus, 
Samuti ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, 
rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, 
poliitilised või muud veendumused, rahvuslik
jurisdiktsioonilise või rahvusvahelise seisundi põhjal, olenemata sellest, 
usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti  või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- 
kas territoorium , mille  elanik ollakse, on sõltumatu, hooldusalune või 
varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
või muu seisund.
muul viisil oma suveräänsuses piiratud.
Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele
1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei või 
võtta tema vabadust, välja arvatud
Artikkel 7
seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel:
Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on igasuguse 
PS § 14
Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
vahetegemiseta õigus saada seaduselt võrdset kaitset. Kõigil inimestel on 
Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, 
1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud 
õigus olla võrdselt kaitstud ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis 
täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste 
kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel
on  vastuolus  käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele 
kohustus.
vastu ütlusi andvate tunnistajatega võrdsetel tingimustel;
õhutamise eest.
PS § 15
Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste 
rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja 
Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
läbivaatamisel  nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, 
1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud 
muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks 
kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel
tunnistamist.
õigus õiglasele ja avalikule kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul 
  Kohus järgib põhiseadust ja  tunnistab  
sõltumatus ja  erapooletus , seaduse alusel
Artikkel 8
põhiseadusevastaseks mis tahes seaduse, muu õigusakti või  moodustatud kohtus. 
Igaühel on temale põhiseaduse või muu seadusega tagatud põhiõiguste 
toimingu, mis rikub põhiseaduses sätestatud õigusi ja 
2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema 
rikkumise korral õigus nõuda tõhusat menetlust pädevates riigisisestes 
vabadusi või on muul viisil põhiseadusega vastuolus.
süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
kohtutes.
Artikkel 2. Õigus elule 
1. Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega. Kelleltki ei või tahtlikult võtta 
elu, välja arvatud kohtuotsuse täideviimisega, mis järgneb 
süüdimõistmisele kuriteos, mille eest seadus näeb ette sellise karistuse. 
2. Elu võtmist ei käsitata käesoleva artikli rikkumisena, kui see tuleneb 
EIÕK art.2 Kelleltki ei või tahtlikult 
absoluutsest vajadusest kasutada jõudu:
võtta elu, välja arvatud kohtuotsuse 
a) inimese kaitsmisel õigusvastase vägivalla eest;
täideviimisega, mis järgneb 
PS § 16
b) seaduslikul vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise 
süüdimõistmisele kuriteos, mille 
Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. 
vältimiseks;
Artikkel 3
eest seadus näeb ette sellise 
Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta.
c) seaduslikel toimingutel rahutuste või mässu mahasurumiseks.
Igaühel on õigus elada, olla vaba ja tunda end turvaliselt.
karistuse. 
Artikkel 14. Diskrimineerimise keelamine 
Konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse 
ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, 
Artikkel 12
nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, 
Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei 
PS § 17
rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik,  tohi meelevaldselt sekkuda ega  teotada  kellegi au ja head nime. Igaühel 
Kellegi au ega head nime ei tohi teotada.
sünni- või muu seisund. 
on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise  või teotamise korral.
EV Põhiseadus (PS)
EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK)
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD)
Peamine erisus/võrdlus
Artikkel 3. Piinamise  keelamine 
Artikkel 4
PS § 18
Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega 
Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik 
Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt 
karistada . 
millisel kujul on keelatud.
Eesti PS on kirjas PS § 18 Kedagi ei 
kohelda ega karistada.
Artikkel 4. Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine 
Artikkel 5
tohi tema vaba tahte vastaselt 
Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini-  1. Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses. 
Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või  allutada meditsiini- ega 
ega teaduskatsetele.
2. Kelleltki ei või nõuda sunniviisilist või kohustuslikku  töötamist . 
karistada.
teaduskatsetele.
PS § 20
Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele.
Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele
Vabaduse võib võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja  1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei või 
Artikkel 3
korras
võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras
Igaühel on õigus elada, olla vaba ja tunda end turvaliselt.
PS § 21
Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse 
viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse 
võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus 
teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos 
kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida 
endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava 
õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele võib 
piirata ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras kuriteo 
tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise 
huvides.  Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne 
Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele
kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus 
2. Igale vahistatule teatatakse talle arusaadavas keeles viivitamata tema 
teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas 
vahistamise põhjused ja kõik tema vastu
keeles ja viisil.
esitatud süüdistused.
Artikkel 11
PS § 22
Igal süüteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda peetakse 
Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui 
süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud avalikul 
tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks.
  Keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust 
Kedagi ei või süüdi mõista teo või tegevusetuse eest, mis selle 
tõendama.
Artikkel 6. Õigus õiglasele kohtumenetlusele
toimepanemise ajal  kehtinud riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei 
  Kedagi ei tohi  sundida  tunnistama iseenda või oma 
2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema 
olnud süütegu . Samuti ei või  kohaldada  raskemat karistust kui  süüteo  
lähedaste vastu.
süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
toimepanemise ajal ettenähtu.
PS § 23
 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei 
tunnista kuriteoks seadus, mis oli  jõus  teo toimepanemise 
ajal.
  Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida 
võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. 
Artikkel 7. Karistamine  seaduse alusel
Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist  1. Kedagi ei või tunnistada süüdi kuriteos – teos või tegevusetuses, mis 
kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust.
selle toimepanemise ajal kehtinud
  Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada 
riigisisese või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu . Samuti ei või 
teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud 
kohaldada raskemat karistust kui
Artikkel 9
lõplikult süüdi või õigeks.
kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu.
Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või välja saata.
Artikkel 13. Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
Artikkel 8
PS § 25
Igaühel, kelle konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on  Igaühel on temale põhiseaduse või muu seadusega tagatud põhiõiguste 
Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt 
õigus tõhusale õiguskaitsevahendile
rikkumise korral õigus nõuda tõhusat menetlust pädevates riigisisestes 
tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik.
kohtutes.
EV Põhiseadus (PS)
EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK)
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD)
Peamine erisus/võrdlus
Artikkel 8. Õigus era- ja  perekonnaelu austamisele
PS § 26
1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu 
Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. 
ning sõnumite saladust.
Riigiasutused , kohalikud omavalitsused  ja nende 
2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas 
ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda  seadusega ja kui see on demokraatlikus
muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, 
ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi 
Artikkel 12
kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja 
majandusliku heaolu huvides, korratuse
Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei 
vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või  kurjategija  
või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja  tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel 
tabamiseks.
vabaduste kaitseks.
on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral.
PS § 27
Perekond rahva püsimise ja  kasvamise  ning ühiskonna 
Artikkel 16
alusena  on riigi kaitse all.
Täisealistel meestel ja naistel on igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse 
   Abikaasad on võrdõiguslikud.
või usu põhjal õigus  abielluda  ja luua perekond. Neil on võrdsed õigused 
  Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja 
abielu sõlmimisel, abielus olles ja abielu lahutamisel.
hoolitseda nende eest.
Artikkel 12. Õigus abielluda
Abielu võib sõlmida vaid tulevaste abielupoolte vabatahtlikul ja täielikul 
  Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.
Abieluealisel mehel ja naisel on õigus abielluda ja luua perekond 
nõusolekul.
  Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate 
kooskõlas selle õiguse kasutamist
Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline üksus ning tal on õigus saada 
liikmete eest.
reguleerivate riigisiseste seadustega.
ühiskonnalt ja riigilt kaitset.
PS § 28
Igaühel on õigus tervise kaitsele.
  Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, 
Artikkel 25
töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, 
Igaühel on õigus elatustasemele, mis tagab tema ja ta perekonna tervise 
ulatuse  ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. 
ja heaolu toidu, riietuse,  eluaseme , arstiabi ja elementaarsete 
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti 
sotsiaalteenuste osas; samuti on igal inimesel õigus kindlustatusele 
kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja 
tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse või muul 
kodakondsuseta isikul.
elatusvahenditest ilmajäämise puhul, mis ei olene temast endast.
  Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.
Emadel ja lastel on õigus saada erilist hoolitsust ja abi. Kõigile lastele, olgu 
  Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike 
nad sündinud abielust või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune 
omavalitsuste erilise hoole all.
sotsiaalne kaitse.
PS § 32
Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.  Omandit  
võib omaniku  nõusolekuta  võõrandada ainult seaduses 
sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja 
kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema 
nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse 
ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle 
suurus.  Igaühel on õigus enda omandit vabalt  vallata , 
kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. 
Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Seadus 
võib üldistes huvides sätestada vara liigid, mida tohivad 
Eestis omandada ainult Eesti kodanikud, mõnda liiki 
Artikkel 17
juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused või Eesti riik. 
Igaühel on õigus nii üksinda kui ka koos teistega omada vara.
Pärimisõigus  on tagatud.
Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta.
EV Põhiseadus (PS)
EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK)
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD)
Peamine erisus/võrdlus
Artikkel 8. Õigus era- ja perekonnaelu austamisele
1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu 
PS § 33
ning sõnumite saladust.
Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, 
2. Ametivõimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas 
valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud  seadusega ja kui see on demokraatlikus
seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, 
ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi 
Artikkel 12
tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, 
majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, 
Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei 
kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe 
tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel 
väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabad
on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral.
PS § 37
Artikkel 26
Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel 
Igaühel on õigus saada haridust.  Haridus  peab vähemalt alg- ja 
lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja 
üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. 
kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.  
Tehniline ja  kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgharidus  
Et teha  haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud 
peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile igaühe võimete kohaselt.
omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse 
Haridus peab olema suunatud isiksuse täielikule arendamisele ning 
alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, 
inimõigustest ja põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus 
sealhulgas erakoole.  Laste hariduse valikul  on  otsustav  
peab kaasa aitama  vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele 
sõna vanematel.  Igaühel on õigus saada eestikeelset 
kõigi rahvaste, rasside ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud 
õpetust. Õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib 
Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel. Laste hariduse valikul 
õppeasutus . Hariduse andmine on riigi  järelevalve  all.
on otsustav sõna vanematel.
Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse- ja  usuvabadus .
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see 
õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust 
PS § 40
kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või
Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja  mõttevabadus .
eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
   Kuulumine  kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. 
2. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes 
Artikkel 18
Riigikirikut ei ole.
seadusega ja juhul, kui see on
Igaühel on mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus; see õigus kätkeb 
  Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, 
demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, 
vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada 
PS ja EIÕK on sisult  samad, kuid IÜD 
avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta  avaliku korra, tervise või kõlbluse või
oma usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või 
artikkel ei sea piiranguid usulistele 
avalikku korda, tervist ega kõlblust.
kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituste kaudu.
tegevustele.
PS § 43
Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, 
telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate 
Artikkel 12
sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo  Artikkel 8. Õigus era- ja perekonnaelu austamisele
Kellegi era- ja perekonnaellu, kodupuutumatusse või kirjavahetusse ei 
tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe 
1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu  tohi meelevaldselt sekkuda ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel 
väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. ning sõnumite saladust.
on õigus saada seaduselt kaitset sellise sekkumise või teotamise korral.
EV Põhiseadus (PS)
EN Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK)
ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon (IÜD)
Peamine erisus/võrdlus
PS § 44
Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks 
levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud 
omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud 
seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema 
nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud 
andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja 
eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed. 
Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras 
tutvuda tema kohta riigiasutustes ja  kohalikes  
omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste 
arhiivides hoitavate  andmetega . Seaduse alusel võib seda 
õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning 
lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo 
tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses 
Artikkel 19
tõe väljaselgitamise huvides. Kui seadus ei sätesta teisiti, 
Igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust 
siis on käesoleva paragrahvi lõigetes kaks ja kolm 
sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni 
nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis 
ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest 
viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
sõltumata.
Artikkel 10. Sõnavabadus
1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma 
arvamusele ning vabadust saada ja levitada
PS § 45
teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata 
Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , 
riigipiiridest. Käesolev  artikkel ei takista riikidel nõuda raadio-, 
veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või  televisiooni või filmiettevõtetelt tegevuslubasid.
muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, 
2. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja 
kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au 
vastutus, võidakse selle kohta seaduses
ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka 
ette näha formaalsusi, tingimusi, piiranguid või karistusi, mis on 
riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti 
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse 
Artikkel 19
tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või 
terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või 
Igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus; see õigus kätkeb vabadust 
konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste 
kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste maine või  sekkumiseta oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni 
inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti 
õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või 
ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiiridest 
õigusemõistmise huvides. Tsensuuri ei ole.
õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.
sõltumata.