võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv Rikkumine - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada asjaoludes, mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2) - Kohustuste rikkumine – Müüja ei teavitanud Marti kärarikkast pubist kõrvalmajas. Tegemist on mittekohase täitmisega (VÕS § 100), sest müüja ei teavitanud kostjat kõikidest asjaoludes, mille vastu oleks Mardil ära tuntav huvi olnud (VÕS § 14 lg 2) - Rikkumist välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3 Mardi ei ole rikkumist põhjustanud ehk Mart võib rikkumisele tugineda Vastutus:
pärisvanemad on lahutatud abielu üldse oluliseks, vaid pooldavad siiski lihtsalt kooselu. Kuid siiski, see oleneb muidugi inimesest endast. Kui vanasti oli nii, et üks vanematest tegi tööd ja teine hoolitses lapse ja kodu eest (üldiselt oli selleks siiski ema) siis nüüd käivad mõlemad leivateenijad tööl. Üha enam on ka üksikvanemaid, kes peavad ise tööl käima ja veel lapse eest hoolitsema. See on kurb, eriti ebaaus on see laste suhtes, loomulikult oleneb see ka sellest, mis asjaoludes, kasvatatakse last üksi.Perekonna suurust määrab siiski ka majanduslik sissetulek, suhete ebakindlus, ning ka karjääri loomise tahe. Uuring näitab ka, et naised soovivad rohkem abielluda, kui mehed, Nad otsivad majanduslikku kindlust ning peavad seda rohkem olulisemaks kui meessoost isikud. Mehed aga soosivad pigem kooselu koos väiksema vastutuse ja suurema vabadusega.
teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega. 9. juulil 1762. haaras Katariina II kaardiväepolgu ohvitseride abiga võimu enda kätte. Polgus teenis tol ajal ka Katariina II armuke Grigori Orlov koos oma vennaga. 14. juulil 1762. krooniti Katariina II Venemaa keisririigi tsaarinnaks. Pärast trooni loobumist paigutati Peeter III Ropsa mõisa, kus ta paar päeva hiljem suri. Peeter III surma asjaoludes pole siiani selgusele jõutud. Sisepoliitika Katariina II oli arukas naine, mille tõttu oma esimesel valitsemisaastal viis ta sisepoliitikat ettevaatlikult läbi. Ta alustas Peeter III reformide tühistamisega, et kindlustata oma võim. Kuid juba 1763. aastal alustab ta sihikindlalt siseriiklikku ümberkorralduste tegemist. 1763. moodustati Riiginõukogu, kuhu endise senati asemel kuuluvad erinevad majandusharude juhid. Alustati erinevate varjupaikade ja hooldeasutuste loomist. 1765
ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Inimese organismi üldine energiakulu on võrdne ainevahetuse põhikäibe, liikumisega seotud energiakulu ja toidu termilise efekti summaga.Ainevahetuse põhikäive on energiahulk, mida inimese organism vajab elutegevuse alalhoidmiseks täielikus puhkeseisundis.Inimese liikumisega seotud energiakulu sõltub paljudest asjaoludes, sealhulgas liikumise kiirusest ja kestvusest,liikumise viisist, keskkonnateguritest,indiviidi keha massist.Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust.Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes ei vähene,kuna seda
taastootmiseks rasvade ,süsivesikute ja valkude oksüdeerimisel vabaneva energia toel.ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Inimese organismi üldine energiakulu on võrdne ainevahetuse põhikäibe, liikumisega seotud energiakulu ja toidu termilise efekti summaga.Ainevahetuse põhikäive on energiahulk, mida inimese organism vajab elutegevuse alalhoidmiseks täielikus puhkeseisundis.Inimese liikumisega seotud energiakulu sõltub paljudest asjaoludes, sealhulgas liikumise kiirusest ja kestvusest,liikumise viisist, keskkonnateguritest,indiviidi keha massist.Toidu termiline efekt on enegria hulk, mis organismil kulub toitainete omastamiseks toidust.Inimese organismi nergiakulu kui toitainete energeetilise väärtuse mõõtühikuteks on kalor(cal) ja dsaul(J).(1cal=4,2J). Lihased töötavad ATP lagunemisel vabaneva energia arvel. ATP hulk töötavates lihastes
Karl XII hukkumine 1718. aasta 30. novembri õhtul vaatles kuningas lahingu käigus pikksilmaga kindluseseinu, kui teda tabas pähe juhuslik kahurikuul! Tol ajal just nii teadustati. Kuninga pea oli niivõrd vigastatud, et teda tuli matta kinnises kirstus. Taoline matmine on tõde, nagu seegi, et pea oli tugevalt vigastatud. Et kolju purustused olid niivõrd suured, siis järeldati, et seda võis teha ainult mingi väiksem kahurikuul. Juba kuninga surma järel tekkis kahtlusi hukkumise asjaoludes. Selleks oli põhjusi nii ühelt kui teiselt poolt. Kuninga langemine oli paljudele vägagi kasulik. Pikad sõja-aastad olid Rootsi riigi majandust tugevalt tühjendanud. Kindlasti olid tema surma üle rahul ka järglased, kes lõpuks ometi said kätte ihaldatud kuningakrooni. Ka kaasajal salastatakse kõrgete isikute mõrvad kauaks ajaks, ei olnud selles osas paremad ka Rootsi tollased valitsejad. Kuninga hukkumise tegelikku põhjust hoiti
"29 28 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 72- 75 29 RT I 2001, 61,364, Üldistades võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane.30 Koosseisueksimuse olulisteks märksõnadeks on eksimus faktilistes asjaoludes ja isiku vastutusele võtmise võimalus ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest, kui seaduses on ettevaatamatus antud teo eest kriminaliseeritud.
Oluliselt tõsisemaks teatamata jätmise põhjuseks võib pidada ohvri hirmutunnet. Eelkõige kui hirmu näol on tegemist vägivallatseja poolse kättemaksu või uue vägivallateo toimepanemise ees. Sellisel juhul elab ohver nii-öelda suletud ringis. Ta kannatab vägivalla all aga ei julge selles osas ka midagi ette võtta ja seetõttu tema suhtes vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini
võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv Rikkumine - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada asjaoludes, mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2). ÜHE KOHUSTUSI VAATAME SIIN. VÕS § 217 LG 1 – peab vastama kogusele ja kvaliteedile kokkuleppe järgi. Kui midagi ei ole kokku lepitud siis küsimus on kvaliteedis, siis tuleb siin tugineda § 77 lg-le 1 – peab vastama keskmisele kvaliteedile. - Kohustuste rikkumine – Müüja ei teavitanud Marti kärarikkast pubist kõrvalmajas.
esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga ma ei püüagi neid tõlgendada. Minule pole nad tähendanud midagi peale jubeduse – paljudele ei paista nad mitte niivõrd kohutavate, kuivõrd eriskummalistena. Tulevikus võib-olla leidub tark inimene, kes taandab mu pettekujutelma argitõeks – minust rahulikum, loogilisem ja mitte nii kergesti erutuv inimene, kes näeb asjaoludes, millest mina aukartusega nii üksikasjalikult jutustan, üksnes täiesti loomulikku põhjuste ja tagajärgede seost. Lapsest peale paistsin ma silma oma kuuleka ja sõbraliku loomu poolest. Mu südamehellus oli koguni nii silmatorkav, et sattusin kaaslaste pilke alla. Eriti meeldisid mulle loomad, ning vanemad olid hellitanud mind igasuguste lemmikloomadega. Nendega veetsingi peamiselt oma aega ning iialgi polnud ma nii õnnelik kui neid söötes ja kallistades
3.5.2. Omistamine põhjuslikkuse aluse (conditio sine qua non) 1) Põhivormel ja korrektiivid (rakendusreeglid) 2) Seaduspärase tingituse teooria 3.5.3. Normatiivne (objektiivne) omistamine 4. Subjektiivne süüteokoosseis (§ 12 III) 3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5. Tapmine 5.1. Elu karistusõigusliku kaitse absoluutsus ja ulatus 5.2. Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine (9. ptk 5. jg) 5.3. Abort (9. ptk 4 jg) 5.4. Inimese elu karistusõiguslik kaitse 5.1. Tapmine
rakendamine on riikliku tegevuse eriliik ehk see eeldab kompetentse riigiorgani vastavat tegevust - subsumeerimist. Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelistes seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsestes elulistes asjaoludes (S) on tõepoolest üks abstraktse faktilise koosseisu (T) juhustes. 1. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb ka sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad.
Hädaseisundi puhul tuleb vaadata, kas kaitstav hüve oli olulisem kui kahjustav hüve. Õigushüve on inimese elu. Kas kaks inimelu on olulisem kui ühe isiku inimelu? Ei ole ja seega võib öelda, et hädaseisundit ei ole. Õigus elule on üks peamisi põhiõigusi ning seda kaitseb Inimõiguste deklaratsioon ning samuti PS 17, mis ütleb, et kellegilt ei tohi võtta elu meelevaldselt. Kas ei või tekkida olukord, et inimesed olid eksimuses õigust välistavates asjaoludes? Neil oli tunne, et nad tegutsevad hädaseisundis ning on tegemist eksimuses õigust välistavas asjaolus. Järelikult vastatab B surma põhjustamises ettevaatamatusest KarS § 117 ning see tuleks ümberkvalifikatsiooni. TEGU – C tükeldab laiba. See on laibarüvetamine. C tegu on kavatsetud – see oli plaanitud, ta teadis, et see saabub. Põhitagajärg – seda taheti, see ei olnud vältimatuks eelduseks põhitagajärjele. A viis täide ja C oli vaime kaasaaitaja
Normi kehtivuse kontroll on ühte kanti pidi formaalne kontroll, teist kanti pidi tekivad probleemid kas norm sisaldab ikka õigust. 1.2. ,,rakendamisküpsuse" kontroll. Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsele elulisele asjaolule peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnorm tuleb õigesti tõlgendada. Peale seda tuleb kontrollida, kas selle õigusnormi abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (S) ehk konkreetsetes elulistes asjaoludes, so tehtud või tegegemata jäetod teos. Kui kajastub, järgneb sellele konkreetsele elulisele asjaolule õiguslik tagajärg (R). Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas S on tõepoolest üks T juhustest. Kui see on nii, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist, millel on järgmine kuju: Kui konkreetne eluline asjaolu (S) vastab abstraktsele faktilisele koosseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R. T R ehk T iga juhuse osas kehtib R
Karistusõigusliku sotsiaalse kontrolli fookus on kriminaalne käitumine. Kontrolli teostajateks on politsei, kohtud, justiitssüsteem, vanglad jne. II. 2. loeng - teooriad Hälbivust seletavad teooriad · Bioloogilised hälbivuse põhjused anatoomilistes, füsioloogilistes või neuroloogilistes anomaaliates. · Psühholoogilised hälbivuse põhjused isiksuslikes tegurites. · Sotsioloogilised hälbivuse põhjused sotsiaalsetes tegurites, asjaoludes või tingimustes. Bioloogiline teooria: Cesare Lombroso - Uuris kurjategijate ja mittekurjategijate anatoomilisi omadusi. - Kurjategijad erinevad tavakodanikest oma füsioloogiliste omaduste poolest. Kurjategijate koljuluu on eriline ja selle järgi on võimalik kindlaks teha sooritatud kuriteo liik. Tema uurimistöö lähtealuseid ja meetodeid kritiseeriti teravalt. Kaasaegne teaduslik mõte eitab hälbivuse taandamist bioloogilistele teguritele.
paigad. Küsitluse juhtimine: Lugupidav ja toetav suhtumine Osavõtlikkuse ja silmside Küsitluskava ja uuringu eesmärgi sujuv järgimine Oluliste asjaolude mitmekordne küsimine Vajadusel korduv külastamine ja küsitlemine Märkmete tegemine vestluse sisu kohta (olulist pühapaikadest, soovitatud inimesed, taustaandmed) Reegel: Hoidu sisendamisest! Küsitlemise tööjärgud Esmane kontakt, tutvustamine ja töö eesmärgi seletamine, inimese teadmiste esmane hindamine Usutluse asjaoludes kokkuleppimine Usalduse loomine, igapäevase pärimusmaastiku uurimine Pühapaikadega seotud küsimuste uurimine Hoiakute ja isikliku sideme uurimine ja jäädvustamine Oluline – usutlemine pühapaigas Reegel: Algul ei tea keegi midagi! Küsitluse jäädvustamine Häirivate heliallikate sulgemine, väljas mikrofoni varjestamine Intervjuu pildistamine Küsitlemise koha ja aja, küsitletud inimeste, küsitlejate jm ülesmärkimine
Eeldatavasti peavad asjal olema vähemalt need omadused, mis selliste asjade puhul on tavalised - näiteks puuviljad peavad olema värsked, auto peab olema sõidukorras. Millised tingimused on olulised, tuleneb konkreetse lepingu iseloomust. Neid tingimusi loetakse kohustuslikeks. Kui nendes pole kokku lepitud, on tegemist läbirääkimistega, mitte lepinguga. Lisaks kohustuslikele tingimustele võivad lepingu pooled kokku leppida veel paljudes muudes asjaoludes. Need ei ole küll lepingu suhtes olemuslikud, kuid kui nendes on kokku lepitud, siis tuleb ka neid täita. Majanduses sõlmitavad lepingud on tihti kümneid lehekülgi pikad just seetõttu, et pooled tahavad väga täpselt määratleda mitmesugused just selle konkreetse lepingu jaoks nende arvates vajalikud tingimused. Need võivad olla näiteks maksmisviis, vaidluste lahendamise kord või garantiiremondi tingimused.
Otsustaja ülesandeks on paigutada faktid suure eelduse alla. Selle operatsiooniga ehk subsumptsiooniga kujundatakse järeldus ehk õigusnorm (Aarnio, lk 138 139). Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes (ÕE, lk 149; subsumeerimise loogiline olemus vt samas lk 140). Prof R. Naritsa selgituse kohaselt nähtub ,,täielikust õigusnormist, et kui abstraktne faktiline koosseis (T) kajastub tegelikkuses (konkreetsetes elulistes asjaoludes) S, siis kehtib S suhtes tagajärg R. Seega on abstraktne faktiline koosseis (T) tänu 4 5 konkreetsetele elulistele asjaoludele (S) ellu viidud, kui S on loogiliselt võetuna üks T ,,juhustest". (Raul Narits) Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Sellest annavad teavet ütlused kui tõendid toimunu kohta. Õiguse rakendajal
asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane toime tegu tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest." Üldistades võib öelda, et eksimus tähendab olukorda, kus isiku arusaam keelust ja seda kajastavast süüteokoosseisust ei lange kokku koosseisule vastavate tegelike asjaoludega. Antud säte selgitab, et tahtlus on välistatud, kui isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Näiteks puudub täisealisel isikul tahtlus KarS prg 145 ( suguühendus lapseealisega) mõttes, kui ta suguühendusse astudes ei teadnud, et tema partner on noorem, kui neljateistkümne aastane. Lubatud riskimäär Lubatud riskimäära kasutatakse hoolsuskohustuse rikkumise kindlakstegemisel keskmisest objektiivselt ohtlikemas valdkondades(liiklus,kaevandus,lõhkamine). Lubatud riskimäära arvestamine tähendab et sellistes valdkondades saab isiku käitumise lugeda õigusvastaseks
I koosseisupärasus II õigusvastasus III süü See struktuur tähendab seda, et vaid siis kui kõigil kolmel astmel hinnates õigusvastust ja süüd, on vastus positiivne - jaatav, ainult sellisel juhul saab olla tegu karistava teoga, kas kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav, siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa. Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistel asjaoludes fakti väitele vastab KarS eriosas või mõnes teises kirjapandud fakti... Ehk sätestatud õigusnormi faktilistel asjaoludel. Tuleb leida hüpotees! Nii on koosseisupärane süütegu siis, kui see koosseisulistes asjaoludes faktile vastab. Sellepärast pole KarÕ ka nii üldine, otsime üsna kindlapiirilisi faktilisi asjaolusid. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: tahtlus - kavatsetus, kas otsene või kaudne või ettevaatamatus kas
(agest, toimija) C: Millest vaba? (takistused, piirangud) A: Mida tegema? (taotlused, sihid) A.Cohen: isikute rühmad ja klassid! Kuigi kapitalsimi tingimustes on iga tööline vaba lahkuma proletariaadi klassist, ei ole proletariaat kollektiivselt(klassina)vaba lahkuma proletariaadist. Analoog: iga üksikkongi vang on vaba (uuristud august) lahkuma, ent kõigil koos seda võimalust ei ole. Auk on väike ja lahkumise aeg on piiratud. Negatiivse vabaduse piirajaid nähakse välistes asjaoludes. Need kes mõistavad vabadust negatiivsena, nendele on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste. takistusena on teiste inimeste teod. Positiivse vabaduse piirajaid mingisugustes seesmistes asjaoludes. Piiripealsed juhtumid - kas ebaisikuliselt loodud majanduslikud takistused (töötus, vaesus) on vabaduse takistajateks? Kas teevad inimese võimetuks ja ka mitte vabaks? 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/piiramise küsimuses?
Tuleb sõnastada asjade tegelik seis ja siis täpsustada tulemus, mida soovitakse olukorra lahendamisega saavutada. Probleemilahendite väljatoomisel võib olla abiks ajurünnak. 8 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 2. Probleemi suuruse ja põhjuste väljaselgitamine: Kui lahendamist vajav probleem on ära defineeritud, tuleb jõuda selgusele probleemi ulatuses ja asjaoludes, mis probleemi põhjustasid. Vaid väga harva saab lahendada probleemi teadmata selle põhjusi. 3. Alternatiivstrateegiate arendamine: Ajurünnak on väga kasulik meetod genereerimaks laiaulatuslikke ideid. Mõnikord kõige ,,metsikumad" ettepanekud võivad stimuleerida teisi grupiliikmeid oma ettepanekute ja ideedega välja tulema. Kui grupiliikmed ei suuda välja pakkuda arvestatavaid strateegiaid, võiks kaaluda ekspertidega konsulteerimist kui alternatiivi ajurünnakule. 4
väljatrüki kujul esitatud andmed. Juurdepääs ruumidele, dokumentidele ja tehnikale Kindlasti tuleb reguleerida asutuse ruumide kasutamise kord ja piirata neile juurdepääs (võtmed, magnetkaardid) - enamasti ei vaja sellised abinõud eraldi turbepoliitikat, vaid on iseenesestmõistetavad ka siis, kui andmeturbe vajadus veel teadvustamata. Siinjuures tasub toonitada, et tihti ei osata ohtu kõrvalistes asjaoludes näha. Näiteks on enamasti koristajal mõistetavatel põhjustel igale poole füüsiline juurdepääs olemas, sellega seoses ka juurdepääs näiteks dokumentide väljatrükkidele, mis hooletult lauanurgale jäetud. Töötajatele tuleb selgitada, et väljatrükile/koopiale kehtivad samad konfidentsiaalsusnõuded mis dokumendi originaaleksemplarile või algfailile, ning pärast kasutamist tuleb konfidentsiaalsed materjalid hävitada
Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga: ◦ koosseisupärasus- kuritegu on kooseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab KarS või mõnes teises seaduses sätestatud faktikirjeldusele ◦ õigusvastasus- süütegu, kui ta vastab süüteo koosseisule ja õigusvastasus ei ole välistatud (hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon, muus seaduses ette nähtud asjaolu, eksimus) ◦ süü- tegu on toime pandud süüvõimeline isik ning kas puudub süüd välistav asjaolu (vaimne puue, vanus) Tsiviildeliktid
sellega, et kas on lapse ja isa suhete lõpetamine lapse huvides. Tähtsat rolli mängib sellel olukorral see, et lapse vanemad elavad lahus. Eelmise punkti kontrolli käigus oli välja toodud, et isa on lapsega, kui emal pole võimalust lapsega olla. See on nii abi emale, kui ka isa teostab oma vanema kohustusi ja õigusi. Suhtlemisõiguse äravõtmiseks puudub põhjendus ema poolt, mille jaoks see vajalik tegelikult on. Kaasuse asjaoludes on kirjas, et vanemad on just koolivaliku küsimuses eri meelt. Riigikohus on asunud seisukohale, et ühise hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.5 Lapse huvides on, et teda puudutavad olulised asjad saavad talle sobivaimal viisil otsustatud. Suhtlemisõiguse lõpetamine ei ole käesoleval juhul sobiv viis lapse jaoks, ema lähtub pigem oma huvidest, kuid vanemate isiklikud suhted ei pea kajastuma lapse elus
Vabatahtlik on see kui tegu valitakse vastavalt hetkevajaduse eesmärgist – lähtealus tegutsemiseks on sellisel juhul iseendas. Kui tööandja sunnib Teid millekski seadusevastaseks – kas siis inimene on oma valikus vaba või mitte? Ühest küljest ei tahaks ju vastavalt käituda.Teisest küljest ollakse ju selleks sunnitud, et mitte kannatada töölt lahti laskmise pärast. Millised teod on pealesunnitud? ● Sellised mille põhjus on välistes asjaoludes ja tegija ise mõju ei avalda. ● Neid tuleb teatud hetkel ja millegi nimel valida ja lähtealus on tegutsejas - kuigi selliselt käitudes ei ole inimesed vabatahtlikud, on nad vabad antud hetkel ja millegi nimel. „Võib vaielda, kas see on vabatahtlik või mitte, kui tehakse midagi hirmust veel suurema pahe ees või üllal eesmärgil..“ Kõik mis on tehtud teadmatusest, pole vabatahtlik, vastu tahtmist tehtu on aga selline, mis toob kannatust ja on kahetsusväärne.
Tingimuslik tehing eeldab, et tegu on tingimusega, mille suhtes ei ole teada, kas ta saabub või ei saabu, 5 võrdle tehingu tegemise nõusolek (TsÜS 7. ptk). Erand TsÜS § 110 (tähtajalisus). Tingimuslikes asjaoludes kokkuleppimine on üldjuhul Tehinguline esindus ehk volitus. Antakse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1), samuti võib tuleneda käitumisest (TsÜS § 118 lg 2). piiramatu. Erisäte majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nimel kaupu müüva või teenuseid osutava isiku volituse osas (TsÜS § 121 lg 2). Tingimuslikud tehingud liigituvad:
koosseisu. Seeda pidi toimija aru saama, et on koosseisupärane olukord, mis tingib tema tegutsemiskohustuse. Lisaks peab toimija aru saama, milles või antud juhul seisneda temalt nõutab tegu ning vähemalt võimalikuks pidama, et ta on võimeline temalt nõutavaks teoks. Tagajärjeaktide puhul peab isik ette nägema ka tagajärje ja põhjuslikku seost. Lisaks peab tahtluse tuvastamiseks mitteehtsate tegevusetusdeliktide puhul isik olema teadlik ka tema garandiseisundi tingivates asjaoludes. 22 Ettevaatamatuse korral rikub isik tahtmatult hoolsuskohustust. Näiteks ei taju ta tekkinud olukorda, mis võib olla koosseisutunnus, või ei taju oma garandiseisundit tingivaid asjaolusid. Ettevaatamatusega on teegmist ka siis, kui isikul on objektiivselt võimalik abistada, kuid oma tähelepanematuse tõttu ei märka ta päästmisvõimalust. 8. Süüteokatse 8.1
tahteavaldus tugineb. Olulise eksimuse korral tühistamine lubatud kolme juhul. a) Põhjustatud eksimus - eksimus on põhjustatud tehingu teise poole poolt (TsÜS § 92 lg 3 p. 1); b) Äratuntav eksimus tehingu pool ei põhjusta eksimust, kuid on tehingu teise osapoole eksimusest teadlik ja ei kõrvalda seda (TsÜS § 92 lg 3 p. 2); c) Ühine eksimus mõlemad tehingu pooled eksivad samades asjaoludes (TsÜS § 92 lg 3 p. 3). Põhjustatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 1). Üks pool avaldab teisele ebaõigeid andmeid või jätab olulised andmed avaldamata, kuid puudub eksimusse viimise tahe. Oluline välja selgitada informeerimiskohustus ulatus (TsÜS § 95). Tehingu üks pool ei pruugi samas aru saada (teada), et tehingu teine pool eksib (erinevus äratuntud eksimusest). Äratuntud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p. 2). Tehingu üks pool teab või peab teadma, et
mitte-eesmärgipäraselt kasutama; ei ole oluline, et ta oleks oma eesmärgi saavutanud. Katsega on tegemist juhul, kui soodustust ei ole hakatud veel mitte-eesmärgipäraselt reaalselt kasutama, kuid selles ettenähtud vahendit on muudetud. N: Arst teeb retseptile 90% soodust, kelmitab Haigekassat. INVESTEERIMISKELMUS § 211 Investeeringu saamise eest üldsusele või kindlaksmääratud isikute ringile suunatud teabes olulistes asjaoludes valeandmete esitamise või oluliste asjaolude esitamata jätmise teel. Investeering on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Koosseis on täidetud, kui nimetatud tagajärg on saabunud ehk siis investor on teostanud rahapaigutuse. Investeerimiskelmus on lõpule viidud, kui investeering on teostatud – raha on paigutatud süüdlase arvele või on saanud muul viisil tema vara osaks. Katse algab valeandmete esitamisega ning kestab kuni investeeringu teostamiseni
tegelikule tahtele või on tehingu tegemise tahe kujunenud ebaõigete asaolude alusel. Eeldused: 1. Materiaalsed eeldused- seadusest tulenevate eelduste täitmine (nt pettus) 2. Formaalsed eeldused- õigeaegne tühistamisavalduse tegemine Alused: 1. Eksimus- ebaõige ettekujutus tegelikust olukorrast (sisus eksimine- vale sõnastus, tehingu objekti omadustes eksimine (nt tuntud kunstniku maali koopia), asjaoludes eksmine- nt kinnistu omandamisel arvatakse ekslikult, et sellele on võimalik saada ehitusluba, tegelikult on kinnistu looduskaitseobjekt, tagajärgedes eksimine- nt eeldus et soetatud kaupa saab müüjale mittemeeldimise koral tagastada ning tasutud hind tagasi saada, ka juhul kui kaup on puudusteta. Eksimuse olulisus on aluseks tehingu tühisusele kui ilmnevad asjaolud, mille korral samasugune mõistlik isik poleks tehingut samadel tingimustel teinud
pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse. (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu. (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud. § 94. Pettus (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude
loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse. (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu. (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud. § 94. Pettus (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena
omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse. (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu. (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud. § 94. Pettus RIIGIKOHTULAHEND!!!! (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata
põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest tunnustest (tahtlus või ettevaatamatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu subjektiivne tunnus). Tegevus või tegevusetus kui süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitse. Hädaseisund. Kohustuste kollisioon. Eksimus õigusvastasust välistavates asjaoludes. Tahtlus või ettevaatamatus süüteokoosseisu subjektiivsete tunnustena. Tahtluse vormid. Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Ettevaatamatuse vormid: kergemeelsus ja hooletus. Süüteo täideviija ja osavõtjad: kihutaja ja kaasaaitaja. Süüteokaitse. Süü. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus. Loobumine süüteokatsest. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus. Vangistus. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused. Rahatrahv
Kohustuse kollisioon: Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, kui 1. isik peab täitma üheaegselt mitut kohustust; 2. tal ei ole võimalik neid kõiki täita; 3. ta peab aga endast oleneva selleks et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui tikutav kohustus. Eksimus Eksimus süüteokoosseisus · isik eksib tegu toime pannes selle faktilistes asjaoludes. Tahtlus on välistatud; · eksimus kasuaalseoses. Juriidiline eksimus · isik ei tunne keelunorme. Tahtlus ei ole välistatud, vastutus võib olla välistatud, kui õigusnormi mittetundmine oli toimepanija jaoks vältimatu. Eksimus objektis 1. eksimus sihtobjektis rünne ei taba seda, kelle vastu oli suunatud samuti, kui rünne tabab objekti, mis ei ole süüteo koosseisukõlblik; 2
Tühistamisõigus on olemas ainult siis, kui: 1) eksimus oli oluline: isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks eksimuse aluseks olnud asjaoludest õiget ettekujutust omades tehingut üleüldse teinud 2) esineb üks TsÜS §92 lg3 asjaolu: eksimuse tekitas teine pool; teine pool kasutas tehingut tühistada sooviva poole eksimust tehingu tegemisel pahauskselt ära; teine pool eksis samades asjaoludes kui tehingut tühistada sooviv pool 3) tühistada sooviv pool ei kana eksimuse riisikot Eksimus peab mõjutama isiku tahet tehing teha või teha seda kokkulepitud tingimustel Eksimus võib tuleneda: 1) ebaõige ettekujutus tehingu sisust: tehingut tegev isik kasutab oma tahte väljendamiseks ebaõigeid termineid või ebaõiget sõnastust või teeb vastava tahte väljendamisel vigu 2) ebaõige ettekujutusega tehingu tegemise aluseks olevatest asjaoludest: isikul on ebaõige
omav pool, siis loetakse, et leping on sõlmitud nii, nagu seda mõistis eksinud pool. Teate saamisel kaotab eksinud pool lepingu tühistamise õiguse. (2) Kui teine pool viivitamata pärast lepingu tühistamise avalduse saamist täidab lepingu või teatab oma tahtest täita leping nii, nagu seda mõistis lepingu tühistanud pool, on lepingu tühistamise avaldus kehtetu. (3) Kui mõlemad pooled on eksinud samades asjaoludes, võib kumbki pool nõuda lepingu vastavusse viimist sellega, mis oleks kokku lepitud, kui pooled ei oleks eksinud. § 94. Pettus RIIGIKOHTULAHEND!!!! (1) Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. (2) Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine,
koostööleping ei ole töölepinguks, põhjustades seda sellega, et K ei ole alaliselt tööl käinud, töötas teises ettevõttes ning täitis tööülesandeid vastavalt vajadusele. Kohus aga tuvastas, et sõltumata sellest, et K ei viibinud töökohal alaliselt, pole OÜ talle seoses sellega kordagi etteheiteid ega hoiatusi teinud. VÕS § 29 lg-st 1 ja 4 tulenevalt tuleb tõlgendada lepingu sisu ja poolte käitumist nii, nagu sellest iga sarnane ja mõistlik isik samades asjaoludes aru saaks. Kuna OÜ pole K-le etteheiteid ega hoiatusi esinenud seoses tema alalise töökohast puudumisega, võib järeldada, et OÜ oli niisuguse töötegemisega rahul (st et K tuli tööle vaid vajaduse esinemisel). Kaasus samuti viitab sellele, et K ja OÜ vahel sõlmitud koostöölepingus olid kokku lepitud töötasu, tehtav töö, töötasu maksmise kord, töö tegemise koht, tööaeg ja tööle asumise aeg. Järelikult, K asus tööle, OÜ aga maksis K
Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetult rikastumise sätete alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtus ei saa nõuda tühistamist. Kohus selgitab kas oli alust tühistada ja kas tühistamine põhjendatud. Eksimus eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Eksimus peab olema oluline, st, et oleks isik neid asjaolusid teadnud, poleks ta tehingut teinud ja iga temaga sarnane mõistlik isik poleks seda teinud. Eksimus saab olla eelkõige faktilistes asjaoludes, mitte hinnas. Hind ei saa olla eksimuse aluseks. Eksimuse tõttu tühistamine: 1) eksimuse põhjustas teise poole poolt antud teave või asjaoludest teatamata jätmine, kuigi hea usu põhimõttega nõutav; 2) teine pool teadis või pidi teadma eksimusest ja teise poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) teine pool lähtus samadest ekslikest asjaoludest, v.a. juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget
põhivastuolud? Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees rekapituleerib fülogeneesi. 1) Evolutsioonilistes muutustes lisandub eellasstaadiumile järk järgult uusi arengustaadiumeid ontogeneesi käigus. 2) Kui uued arengustaadiumid lisanduvad, siis eellasstaadiumite kestus lüheneb evolutsiooni käigus. Rekapituleerimine ehk siis terminaalne lisamine. See on lamarkistlik lähenemine, et elu jooksul omandatud tunnused (rekapituleeritud) päranduvad järglastele 19. Millistes olulistes asjaoludes erines K.E.von Baer'i ja E.Haeckel'i arusaam ontogeneetilisest arengust embrüogeneesis? Baer ja Haeckeli vastasseis. Mõlemad olid põhimõtteliselt erinevad esimene arvas, et ainult selgroogsetel on esimesed varajase loote staadiumid sarnased, hiljem toimub spetsialiseerumine. Ei ole lähedases suguluses selgroogsed ja selgrootud. Haeckel arvas just, et pidi olema ühine selgrootu eellane. Embüogeneesi käigus lisanduvad
Süütegu on tervikuna oma koosseisude mõttes expressis verbis kirjas kas karistusseadustikus või muus seaduses. Kui tegu on süüteoga, siis on ta ka karistatav. Väärtegu on selline süütegu, mille eest põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süüteo finalistlik käsitlus, millest tuleneb: KarS kolmeastmeline deliktistruktuur a. Koosseisupärasus süütegu on koosseisupärane siis, kui koosseisulistes asjaoludes faktiväitena vastab karistusseadustikus või mõnes teises seadustikus sätestatud õigusnormi koosseisulistele asjaoludele. Peame leidma hüpoteesi, mis kirjeldab koosseisu. Objektiivse koosseisu, süüteo koosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel ka sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteo koosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Tahtlus on
Oluline eksimus §92 lg2 kui eksinud isikuga sarnane mõistlik isik tegelikke asjaolusid teades ei oleks tehingut teinud. 1. peab olema oluline eksius 2. tuleb kontrollida teist poolt, peab esinema vähemalt üks §92 lg3 sätestatud asjaolu (eksimuse põhjustasid teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või nendest teatamata jätmine, kui on heausu põhimõttega vastuolus) Pettus Sarnaneb eksimusele.. petetud isikul on olnud ebaõige ettekujutus asjaoludes. Pettuse puhul tehingu teine pool esitab teadlikult ebaõigeid andmeid, tahtlik eksimusse viimine ja eksimuses hoidmine. Ähvardus ja vägivald Tahe on ebaõigesti kujunenud. Ei ole tegelikku tahet tehingut teha. Tahe ei vasta tahteavaldusele. Vägivald peab olema vahetu ja tõsine. Ähvardus peab olema vahetu ja tõsine ning õigusvastane. Ähvardus on õigusvastane kui see tegu millega ähvardati on õigusvastane. Raskete asjaolude ärakasutamine Tsüs §97
õigushüvedele, vahend, mis on valitud ohu kõrvaldamiseks, on vajalik ning kaitsav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Kohustuste kollisioon Isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja ta ei ole võimeline neid kõiki üheaegselt täitma, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus (valvur lahkub valvepostilt, et päästa inimest). Eksimus õigusvastasust välistavates asjaoludes Asjaolude ebaõige hindmaine. Süü 71 Süü on isikule tehtav etteheide, et ta otsustas oma tahtevabadust kasutades ebaõiguse kasuks ja käitus karistusseadusega keelatult, kuigi võinuks käituda õiguspäraselt. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus Süüdi saab olla vaid süüvõimeline (füüsiline või juriidline) isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1) On vähemalt 14 aasta vanune
peetakse silmas ka järgmise aasta kasumit; strateegiline lähenemine - organisatsioon valib oma strateegilised osised, kontrollitakse väliskeskkonna tegureid, millest organisatsiooni tegevus sõltub. Juht ja kontrollimine Juhil on kontrollimisel kahesugune roll: ta peab kontrollima ja andma hinnangu alluvate ja nende tegevusvaldkondade kohta; ta peab andma hinnangu ka oma töödele ja toimingutele. Õigesti korraldatud kontrollimisega võidab juht järgmistes asjaoludes: ei tee oma alluvate tööd; saab rohkem aega pühendada oma seisundist tulenevatele teistele kohustustele, ülesannetele ja probleemidele; väldib ülekoormusest ning liigsest muretsemisest tulenevat eraelu häirimist ja tervise kahjustamist. 58 Joonis 45. Kontrollimise põhilised koostisosad (Üksvärav, 2004) Juhile on iseloomulik pidev tegutsemine ahelas kavandamine - kordasaatmine - kontrollimine. 7.2
Ei. Reaalservituut on asjaõiguslik subjektiivne teeniv ja valitsev kinnisasi on määratud. Kui omanik vahetud, jääb reaalservituut püsima. § 178 lg 3 ei suurenda teeniva kinnisasja koormatist, vajadused sellele viitavad. Kui on 10 ööbimispaika, siis on faktiküsimus, kas see toob kaasa mingisuguse meeletu inimeste edasi- tagasi sõelumise, mis tõsiselt häirib. Kui on pidevalt autosid. Küsimus võib olla faktilistes asjaoludes. Kas ta oluliselt mõjutab või suurendab? See on fakti küsimus, sõltub, kuidas see mõjutab teenivat kinnisasja. Parkimise suhtes on valduse kaitse nõuded, negatoorhaig võib olla, omaabi korras võib neid eemaldada sealt. Milliseid nõuded saaks M päriajd nõuda P pärijatelt? Omandikaitse sätted, et ei laiene igale asjale. P pärijatel 184 ja 184 prim vajadusel omaabi (valduse kaitse sätted).
Süüteooria ja tahtlusteooria määratlevad seda, mis on oluline tahtluse kui süü vormi olemasoluks: Tahtlusteooria järgi on tegu tahtlik üksnes siis, kui isik teadis teo õigusvastasusest. Süüteooria järgi ei eelda tahtlus teo õigusvastasusest teadmist - piisab vaid tahtlusest teo faktiliste asjaolude suhtes. (Analoogia keelueksimusega vs eksimusega faktilistes asjaoludes karistusõiguses) VÕS 104 lg 5 viitab tahtlusteooriale. Nt: võib väita, et juriidilise isiku juhatuse liikme poolt võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikku- mine (TsÜS 36) saab olla üksnes tahtlik rikkumine. Kui juhatuse liige teadis juriidilise isiku maksejõuetusest ega esitanud pankrotiavaldust, siis on tema tegu (tegevusetus) tahtlik üksnes süüteooria seisukohalt. Tahtlus-
Juhul kui tehingu tegija oleks tedanud kõiki asjaolusid, siis võib eeldada, et ta poleks tehingut teinud. Selleks, et saada tehingut tühistada, peab tegu olema olulise eksimusega. Mis on oluline eksimus? Vt. TsÜS objektiivne kriteerium: Samadel asjaoludel tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel ei oleks tehingut teinud, kui ta oleks kõiki asjaolusid teadnud. - Esimene oluline asjaolu: Eksimus ei saa olla hinnas, see saab olla mingisugustes faktilistes asjaoludes. Nt. keegi on ostnud kalli originaalmaali ja selgub, et tegu on võltsinguga. Eksimus on selles et asi pole see, mida tegelikult osteti. Siinkohal tuleb ka hinnaküsimus mängu (võltsingu eest 100000 ikka ei maksaks). Eksimus pole see kui keegi tahab midagi poest osta, vaatab et kallis, aga okei, ostab ära; siis läheb teise poodi ja seal on odavam, see ei loe eksimusena. Eksimus ei saa olla hinnas selle sama asja eest!
Juhul kui tehingu tegija oleks tedanud kõiki asjaolusid, siis võib eeldada, et ta poleks tehingut teinud. Selleks, et saada tehingut tühistada, peab tegu olema olulise eksimusega. Mis on oluline eksimus? Vt. TsÜS → objektiivne kriteerium: Samadel asjaoludel tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel ei oleks tehingut teinud, kui ta oleks kõiki asjaolusid teadnud. - Esimene oluline asjaolu: Eksimus ei saa olla hinnas, see saab olla mingisugustes faktilistes asjaoludes. Nt. keegi on ostnud kalli originaalmaali ja selgub, et tegu on võltsinguga. Eksimus on selles et asi pole see, mida tegelikult osteti. Siinkohal tuleb ka hinnaküsimus mängu (võltsingu eest 100000 ikka ei maksaks). Eksimus pole see kui keegi tahab midagi poest osta, vaatab et kallis, aga okei, ostab ära; siis läheb teise poodi ja seal on odavam, see ei loe eksimusena. Eksimus ei saa olla hinnas selle sama asja eest!
Kestvuslepingu võib kumbki pool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Piiritlemine a) tõlgendamine – kui lepingupool nõuab lepingu muutmist VÕS § 97 alusel, siis tuleb kohtul aluseks võtta sõlmitud lepingu tingimused ja nende tõlgendamise kaudu välja selgitada, kuidas ja millises ulastuses on lepingutingimuste muutmine õigustatud b) eksimus – lepingupoolte ühine eksimus lepingu aluseks olevates asjaoludes ehk motiivieksimus ei ole piisav alus, et lubada lepingu tühistamist eksimuse alusel. c) Vääramatu jõud ja võimatus – vääramatu õu asjaolu on kohustust rikkunud võlgniku jaoks vastuväide, et vabaneda vastutusest, mitte aga õiguslik alus lepingu lõpetamiseks. Muud kohustused Tagatise andmine ja kohustuse täitmise kinnitamine Seaduse või lepingu järgi võib võlasuhte poolel olla õigus nõuda
annaabi.ee 
