meestepäeva ei ole ollagi. Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann regulaarselt teeb erinevad toimingid valitsuse vastu ja näitusena toob välja näistepäeva keelamise aktsiooni, mis oli organiseeritud Tofelmann initsiatiivil. Samuti kaebaja Tsäbovõitra kinnitab, et Tofelmannil on veel palju äraarvamata riiklikke kuritöid. Kaebuse eesmärk Kaebaja Tsäbovõitra taotleb Tofelmannile kõrgema karistusmäära. Karistust raskendavateks asjaoludeks võib pidada motiivi olemasolu (KarS § 58, 1). Kuupäev: 4. November 2011 Lugupidamisega, kaebaja esindaja [...]
Kohakaaslasele antakse puhkus üheaegselt põhikoha puhkusega. Esimesel tööaastal, kui töötaja on kohakaasluskohas töötanud vähem kui kuus kuud, antakse palgalist puhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Ülejäänud puhkuseosa ulatuses antakse töötaja soovil palgata puhkust. Kui põhikohas on puhkus pikem, antakse kohakaasluskohas töötaja soovil palgata puhkust kuni põhikoha puhkuse lõppemiseni. Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud Puhkuse kasutamist takistavateks asjaoludeks on: · töötaja ajutine töövõimetus; · rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine; · riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine. Puhkuse andmine osadena Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Puhkuse katkestamine Puhkuse katkestamine ja töötaja tööle tagasi kutsumine võib toimuda poolte kokkuleppel
mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata, et on iseenda ära neednud. Kui asjaolud selguvad, siis Oidipuse ema ja naine Iokaste tapab enda ning Oidipus torkab endal silmad välja. Tundub, et Oidipus ei ole sellist saatust ära teeninud. Tema kannatusedon liiga rängad. Süüd pehmendavateks asjaoludeks on see, et ta enda arvates tegi kõik ettekuulutuse täideminemise vältimiseks ning võttis otsuseid vastu teadmata kogu tõde. See lugu jutustab saatuse vältimatusest ja õnne muutlikusest ning näitab kui piiratud on inimese tarkus. Iga otsus ja tegevus võib põhjustada kannatusi ja hukatust, sest inimene ei näe ette tulevikku ega oska vältida oma tegude halbu tagajärgi.
2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine;
2) oma kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust. Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus, sõda, streik). Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus, tegevusloa peatumine). Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega, sest isik vastutab üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Lepingukohustuste lõppemine. Võlasuhte lõppemise alused on: 1) kohane täitmine; 2) tasaarvestus; 3) lõpetamine kokkuleppega; 4) lepingust taganemine;
ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga. Süüteokoosseis koosneb teo objekiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku esilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja subjektiivsetest (tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk) tunnustest. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: · hädakaitseseisund, · hädaseisund, · kohustuste kollisioon, · eksimus teo toimepanemisel, · muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Esimese astme kuritegu tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise.
tagasinõudmise võimalus. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. juuni 2004. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei olnud raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Nii osaühingu netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri kui pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole sellisteks asjaoludeks. Asjas tuvastati, et võlgniku maksejõuetus oli tingitud mitmetest asjaoludest, mis ei välista juhatuse liikme vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine juhatuse liikme poolt võis olla äriühingut ja äriühingu võlausaldajate huve kahjustav, kuid nimetatud asjaolust ei tulene üheselt, et tegemist oleks raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Järelikult peab kohus igal juhul veenduma selles,
Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata, et on iseenda ära neednud. Kui asjaolud selguvad, siis Oidipuse ema ja naine Iokaste tapab enda ning Oidipus torkab endal silmad välja. Tundub, et Oidipus ei ole sellist saatust ära teeninud. Tema kannatused on liiga rängad. Süüd pehmendavateks asjaoludeks on see, et ta enda arvates tegi kõik ettekuulutuse täideminemise vältimiseks ning võttis otsuseid vastu teadmata kogu tõde. See lugu jutustab saatuse vältimatusest ja õnne muutlikusest ning näitab kui piiratud on inimese tarkus. Iga otsus ja tegevus võib põhjustada kannatusi ja hukatust, sest inimene ei näe ette tulevikku ega oska vältida oma tegude halbu tagajärgi. * "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496- 406.a
Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved
elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamiseks. PPA oli tunnistanud isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuna isik on toime pannud raske seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo ning kujutab seetõttu ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Välismaalaste seadus lubab eelnimetatud põhjusel tunnistada isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning toob välja ka asjaolusid, mida tuleb haldusorganil arvestada vastava haldusakti tegemisel. Nendeks asjaoludeks on eelkõige välismaalase poolt toimepandud õigusrikkumise raskus, välismaalase Eestis elamise kestus, välismaalase vanus, pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed välismaalase ja tema perekonnaliikmete jaoks ning sidemed Eesti ja päritoluriigiga. Isik esitas PPA otsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse, kuid halduskohus ei rahuldanud isiku kaebust, leides, et kuritegude toimepanemine kahjustab väga tõsiselt avalikku korda ning kuritegelikult käituv
Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad tööpinnas 0,8 m kõrgusel põrandast. Arvutamisel saadud tulemusi graafikult korrutame suurendavate või vähendavate teguritega. 20. Ruumide päevavalgustustugevust suurendavad ja vähendavad asjaolud Ruumi iga punkti valgustab nii otse taevavõlvilt läbi akende langev valgus kui ka naaberhoonetelt, maapinnalt ja ruumi sisepinnalt peegeldunud valgus. Suurendavateks asjaoludeks on hele mööbel, sisustus, seinad, lagi, hele kõrvalhoone, lumi, akna asukoht (katuseaknad kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust. Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast, klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus. 21. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega
Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad tööpinnas 0,8 m kõrgusel põrandast. Arvutamisel saadud tulemusi graafikult korrutame suurendavate või vähendavate teguritega. 20. Ruumide päevavalgustustugevust suurendavad ja vähendavad asjaolud Ruumi iga punkti valgustab nii otse taevavõlvilt läbi akende langev valgus kui ka naaberhoonetelt, maapinnalt ja ruumi sisepinnalt peegeldunud valgus. Suurendavateks asjaoludeks on hele mööbel, sisustus, seinad, lagi, hele kõrvalhoone, lumi, akna asukoht (katuseaknad kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust. Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast, klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus. 21. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega
justiitsminister ning praegune siseminister Hanno Pevkur on öelnud: “erikoolide õpilasi ei tohiks käsitleda kui kurjategijaid”21 19 (KarS § 47 lg 1) 20 https://www.politsei.ee/et/nouanded/trahvid/vaarteokaristused-eurodes.dot 14 5.3 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistuse määramisel võib kohus arvestada nii karistust kergendavaid kui ka karistust raskendavaid asjaolusi. Karistust kergendavateks asjaoludeks on22: 1. süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2. kahju vabatahtlik hüvitamine; 3. süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4. süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul; 5. süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni, samuti teenistusliku, majandusliku või
Stressiga toimetulekuks on minu arust mitmeid mooduseid. Kindlasti võiks stressis inimene õppida mõnd sobivat lõdvestumistehnikat, kuna just lõdvestumine on stressis olevale inimesele väga tähtis ning see aitab edukalt inimesel stressiga toime tulla. . 2.2. Toimetulek tööstressiga, lähtudes organisatsiooni tasandist Tööstress mõjutab nii organisatsiooni kui ka selles töötavaid inimesi. Tihti arvatakse, et alluva isiksuseomadused on põhilisteks tööstressi tekitavateks asjaoludeks, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannetega. Pigem põhjustavad tööstressi tingimused, milles töötajad on sunnitud viibima. Kui organisatsioon tunnistab oma osalust tööstressi põhjustamisel, siis individuaalne vastutus väheneb. Alluvaid kaasates leiab tööalastele probleemidele kõige kiiremini lahendused. (Arthur 2004: 160-161) Tööstressil on kolm iseloomulikku tahku (Rice 1999, cit Rüütel 2002: 8): · Tööstress hõlmab nii organisatsiooni kui selle töötajaid.
Suur osa tööst koosneb informatsioonist , oskuses seda töödelda ja sellele reageerida . Kommunikatsiooniteooria on eriti oluline esmaintervjuus, kus tekib suhe kliendiga. Sotsiaaltöös on väga oluline juhtumi kontekst. Esialgse kommunikatsiooni sisuks on vajalik juhtumi info hankimine. Sotsiaaltöötaja peab valima saadud info põhjal sobiva lähenemisviisi, selgitama välja asjaolusid, mis võivad informatsiooni õigesti töötlemist takistada. Takistavateks asjaoludeks võivad olla kliendi seesmised probleemid, näiteks tugevad emotsioonid, vaesus, peresuhted. Ka välised probleemid, mis tulenevad sotsiaalsetest suhetest olevikus või minevikus, võivad olla takistuseks. 14 Sotsiaaltöötaja korjab iga juhtumi käsitlemises informatsiooni erinevatest allikatest ja kõik informatsiooni allikaid tuleb üksteisega võrrelda.
NÄIDE: A-l on tekkinud kahju, sest tema antud avaldus on jäetud Riigikantseleile edasi saatmata. 4) kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus), millega talle kahju tekitati, on õigusvastane; See tähendab, et tegu on vastuolus põiseadusega ning seadusega või seasdusest alamseisvate õigusaktidega. Tegevusetus saab olla õigusvastane, kui eksisteerib õigusaktist tulenev kohustus tegutseda kahjustatud isiku suhtes. Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on oma õiguste teostamine või kohustuste täitmine, kannatanu nõusolek, hädakaitseseisund. NÄIDE: A-d hoiti hooldekodus tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kokku 3 aastat ning maavalitsus ei lõpetatud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud. 5) tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel esineb põhjuslik seos; Nn adekvaatsuse teooria: milline oleks olukord ja kas kahju oleks tekkinud siis, kui ametnik
Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal kujunesid osalejate soovide ning vajaduste järgi. (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, 2018) Kaasaegses ühiskonnas on hea tervise ja heaolu tagamiseks olulisteks asjaoludeks sport ja füüsiline aktiivsus, mis aitavad kaasa haigestumise ning haiguste krooniliseks muutumise ennetamisele. Sporditegevustes kaasatus on fundamentaalselt oluline sotsiaalsete ja majanduslike kulude vähendamisel, mis tekivad füüsilisest passiivsusest. Puudega inimeste vajadustele vastamisel, nende õiguste eest seismisel ning sporditegevustes osalemise suurendamisel peavad rehabilitatsioonikeskused arendama tihedalt toetavaid teenuseid, et tagada pikaajaline kaasatus sporditegevustes
ette asjaolusid, mis välistavad õigusvastasuse. Süüliseks loetakse süütegu siis kui selle toimepannud isik on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. Füüsilise isiku süüvõime puhul tuleb arvestada kas ta on teo toimepanemise ajal süüdi ja ta on vähemalt 14-aastane. Juriidiline isik on süüvõimeline kui ta on õigusvõimeline. Millised on süüd välistavad asjaolud? Süüd välistavateks asjaoludeks on: 1) süü puudumine ettevaatamatuse korral 2) keelu eksimus - isikul puudub süü kui ta ei saa aru oma teo keeletusest ja see eksimus on temale vältimatu 3) loobumine süüteo katsest - isik vabaneb süüst kui ta vabatahtlikult vabaneb süüteo katsest 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), Tunnused: 1) seos riikliku sunniga 2) aluseks saab olla õigusrikkumine - peab olema
§189. Käitlemisega seotud süüteod Esimene narkootikumidega seotud süütegusid käsitlev paragrahv karistusseadustikus on 183, mis kriminaliseerib narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käsitlemise. Vastavalt seadusandjale on siinkohal määratud sanktsiooniks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus, paragrahvi teine lõik nimetab raskendavateks asjaoludeks süüteo toimepanemist grupi või isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Vastavalt seadustikule määratakse sellisel juhul isikule rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.14 2004. aasta jaanuaris jõustunud seadusmuudatuse kohaselt tõsteti karistuse ülemmäär ühelt aastalt kolmele, seega
asjaolu); 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli süüvõimeline ja süüdiv oma vanuse ja vaimse seisundi tõttu, situatsioonist tingitud hingelist seisundit e afektiseisundiseisundit, kas isikut on taolise teo eest juba varem karistatud jne). Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund; 2) hädaseisund; 3) kohustuste kollisioon; 4) eksimus teo toimepanemisel; 5) muu seaduses ( nt. asjaõigusseadus, advokatuuriseadus jt). ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Hädakaitseseisund on seotud õigusvastase ründe tõrjumisega. Karistusseadustiku kohaselt (§ 28) ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja
küsimusele otsitakse vastust, mida nähakse uurimistöö lõpptulemusena. 3. Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4. Töö ülesehituse selgitamine. 5. Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. 6. Mõne peamise kirjandusallika mainimine (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on sissejuhatuse lõpus tänada kõiki töö valmimisele kaasa aidanud isikuid. 3.5
Öeldakse, et oskamatus suhteid arukalt klaarida kandub põlvest põlve. Tavaliselt tülitsevad eesti pered kas liiga ägedalt või varjavad tundeid sootuks. Keeruliseks muutuvad peresuhted siis, kui üks abielupooltest väldib tülisid, teine ainult riiutaktikat väidabki. Oma probleemist ja tunnetest tuleb kõneleda mina-vormis, kuna sina-väljendit tajub vastaspool alati kui rünnakut. Kahjuks on see üks suurematest vigadest, mida inimesed teevad. Põhilisteks asjaoludeks, mida meeles pidada tuleks, ongi tüli ajal enesekontrolli säilitamine ja ka vastaspoole ära kuulamine. Sest alati ei saa kindel olla enda õiguses, kuulates teise juttu, võivad selguda uued faktid ning ehk tal polegi väär arvamus. Rahumeeli maha istuda, teed juua ning teist kuulata on kindlasti parem kui nõusid lõhkuda ja teisest üle karjuda. Inimesed on erinevad, igaüks oma arusaamade ja tõekspidamistega
rakendamisega; Lubatav risk (3)(4) - risk tervisekahjustuseks on vastuvõetavalt madalal tasemel; Vähene risk (2)- see ei eelda ettevaatusabinõude kasutuselevõtmist, küll aga riskide kontrollimist; Olematu risk (1)- meetmeid rakendada ei tule. Riski suuruse hindamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: • kui sageli tekib ohuolukord; • kas esineb asjaolusid, mis aitavad kaasa ohuolukorra tekkimisele? Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kiire töö, väsimus, halvad töösuhted või keerulised seadmed; • milline on ohu mõju; • millised on tagajärjed; näiteks küllalt sagedasel samal tasapinnal kukkumise tagajärjed võivad olla väga rasked. • kui suurt hulka inimesi, töid, masinaid/seadmeid, kliente või toodangut kahjustavad tekkivad õnnetused ja nende tagajärjed; • millised täiendavad faktorid kaasnevad õnnetusega, võttes arvesse asjaolu, et
Mittekaristuslike sunnivahendite kohaldamise oluliseks eeltingimuseks on tuvastada isiku käitumises sellise teo tunnused, mis on seadusega tunnistatud õigusvastaseks. Siiski ei pea õigusrikkumise tunnustega teo olemasolu alati kaasa tooma täiendava sunnivahendi kohaldamist. Seetõttu seobki seadus selle kohaldamise õigusaktides konkreetselt määratud täiendavate tunnuste esinemisega. Põhiliselt on sellisteks asjaoludeks teiste vahendite 7 Eelnõu seletuskiri, lk 6. 8 Koolmeister, I; Orion, K. Haldussund kehtivas õiguses. Juridica 1998 nr 8, lk 382-389. 9 Merusk, K; Koolmeister, I. Haldusõigus. Tallinn: Õigusteabe AS, 1995, lk 167. 10 Koolmeister, I; Orion, K. Op.cit. lk 382-389. 6 ärakasutatus ja eelneva korralduse mittetäitmine. 11 Ka Eestis kasutusele võetud karistusjärgse
Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei
eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes tõendab midagi, aga mitte sellel, kes eitab. Hädakaitse ja hädaseisund tsiviilõiguslikes suhetes Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ka tsiviilõiguslikes suhetes. 30 Aegumine, selle mõiste ja tagajärjed Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimalse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras.
tehing on seaduses sätestatud korras tühistatud, on see kehtetu algusest peale. Eksimus on ebaõige ettekujutlus tegelikust asjaolust. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temle ebaõigete asjaolude avaldamise teel eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. 8. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, seaduslikkusest. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ja tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. 9. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Subjektiivne asjaõigus on õiglusik seisund, mis
4) sõnastatakse eesmärgi saavutamiseks vajalikud uurimisülesanded (hüpoteesi ja/või uurimisküsimuste sõnastamine); 9 5) selgitatakse töö ülesehitust; 6) esitatakse kasutatud uurimismeetod; 7) nimetatakse põhiallikad (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele,
valdkonnas tehtud. 3) Eesmärgi saavutamiseks püstitatud uurimisülesannete sõnastamine. 4) Töö ülesehituse selgitamine. 5) Kasutatavate andmete ja metoodikate lühitutvustus. Varasemad uuringute mainimine, mis antud valdkonnas tehtud. Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Heaks tooniks on kõigi töö valmimisele kaasa aidanud isikute tänamine sissejuhatuses.
Tekkepõhise arvestuse üks puudus on see, et bilansis kajastatud debitoorse võla summa ei pruugi reaalselt peegeldada raha tulevast laekumist. Kui tekib kahtlus mingi arve laekumise suhtes, see arve tunnistada ebatõenäoliselt laekuvaks ning kanda kuludesse. Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse individuaalselt. Ostjale on saadetud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, on alustatud võla sissenõudmist kohtu kaudu või ostjale on väljakuulutatud pankrot on need asjaoludeks, mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena
Etteteatamise tähtaeg 14 päeva. Olud millal tuleb töötaja soove täita: 1. naisele enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust. Või vahetult pärast lapsehooldus puhkust. 2. mehele vahetult pärast lapsehooldus puhkust või naise rasedus ja sünnituspuhkuse ajal. 3. lapsevanemale, kes kasvatab kuni 7.a. last (või hooldajale) 4. kasvatab 7.-10.a. last lapse koolivaheajal. 5. alaealise koolivaheajal. Puhkust takistavateks asjaoludeks: 1. töötaja haigestub (puhkust saab kasutada kohe pärast haigust kui saavutab kokkuleppe või ükskõik millisel ajal etteteatamine 14 päeva). 2. puhkus on tasuline (üle kantud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või kokkuleppeliselt hiljemalt puhkusele järgneval päeval. Puhkuse kasutamise õigus 1. aastal (uus töö): - õigus puhkusele kui töötanud 6 kuud vastavalt töötatud aja eest. Puhkused seoses lastega: (vanema puhkused): 1
Süüvormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks kahjuks, kus varaline võib olla otsene või saamata jäänud tulu ja mittevaraline kujutab endas kahjustatud isiku kas füüsilist või hingelist valu ja kannatust. Eestis kehtiva õiguse kohaslet vastutav lepingulist kohustust rikkunud pool alati. NB, erandina ei vastuta rikkunud pool rikkumise eest, kui rikkumine oli vabandatav. Vabandatavateks asjaoludeks e vääratamtu jõud, asjaolu, mida ei saanud mõjutada ja mõistlikusest lähtudes ei saanud temalt oodata asjaolu teadmist ja asjaolu ärahoidmist. Teatud juhtudel, mis on seaduses ettenähtud, vastutab isik oma tegude eest üksnes süü olemasolus. Nimelt, ka lepinguga võivad pooled kokku leppida, et kohaldatakse süülise vastutuse põhimõtet, kusjuures siis tulevad mängu juba süüvormid - hooletus, raske hooletus, tahtlus. Lepinguvälise puhul on alati oluline süü
volitusest; esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb; kuulutatakse välja pankrot või esineb muu volituse lõppemise alus. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest, s.o toimida heas usus. Hädakaitse ja hädaseisund tsiviilõiguslikes suhetes. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ka tsiviilõiguslikes suhetes. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude ehk hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Aegumine, selle mõiste ja tagajärjed. Aegumise tähtajad tehingust tuleneva nõude ja seadusest tuleneva nõude korral. Hagi saab esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras
Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles 3.12. Õigus edasi kaevata teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Õigus edasi kaevata tähendab seda, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema Teistmist lubavateks asjaoludeks on APEK § 771 alusel: võimalus edasi kaevata. 1. jõustunud kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tulenes teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja või kannatanu valeütlusest,
12. Õigus edasi kaevata (2) Advokaadile usaldatud andmed on konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei 22 Page 23 of 24 Õigus edasi kaevata tähendab seda, et õiguskaitseasutuste otsuste peale peab olema Teistmist lubavateks asjaoludeks on APEK § 771 alusel: võimalus edasi kaevata. 1. jõustunud kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tulenes teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja või kannatanu valeütlusest,
43 Nõude võib esitada ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud aktsiaseltsi vara arvelt (ÄS § 315 lg 4; § 327 lg 4). Pankroti väljakuulutamisel saab nõude esitada aga üksnes pankrotihaldur. Seetõttu on selle võimaluse kohaldamisala väike. Vastutuse piirangud ja vastutuse välistatus. Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on: juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu, siis ei kehti selline loobumine ega ka kokkulepitud vastutuse piirang juhul, kui sisesuhte järgseks nõude esitajaks on
Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises igakordselt kokku leppida. (5) Seega tööandja saab töölepingu seaduse alusel ületunnitööd nõuda, kui selle tegemine on vajalik ettevõtte või tegevuse eriliste asjaolude tõttu ning kui selle tegemist võib töötajalt oodata vastavalt hea usu põhimõttele (TLS § 44 lõige 4). Töötaja kaitse on tagatud kolme eelduse arvesse võtmisel: 1. Erilisteks asjaoludeks peetakse vaid neid asjaolusid, mida töösuhtes ei eksisteeri, ehk tegemist peab olema mingisuguse eriolukorraga, töölepingu seadus täpsustab, et eelkõige peetakse ületunnitöö tegemist õigustavaks olukorraks juhtumeid, kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks. 2. Ületunnitööd võib nõuda, kui selle tegemine on vajalik vajalik on aga ületunnitöö ainult
üldse tagastada. Teatud erisus kehtib juhul, kui töötaja pettis tööandjat asjaolu suhtes, millest olenes tema töötasu suurus. TLS § 14 lg 3 kohaselt võib sel juhul tööandja nõuda töötajalt tagasi selle osa talle makstud töötasust, mida tööandja ei oleks tegelikke asjaolusid teades maksnud. Tehing on tühistatav, kui esinevad seaduses nimetatud asjaolud, mis annavad aluse tehingu vaidlustamiseks. Nimetatud asjaoludeks on: - tehingu sõlmimine eksimuse, - pettuse, - ähvarduse ja vägivalla ning - raskete asjaolude ärakasutamise … tõttu, mis annavad aluse kahelda isiku otseses ja vabas tahtes võtta endale tehingust tulenevaid õigusi ja kohustusi (TsÜS § 92). Tühistamise tähtaeg 2 nädalat on lühem kui TsÜS-s (6 kuud) selleks, et tagada töösuhete stabiilsus. TA peab kiirelt tegutsema ja kui ta selle aja jooksul ei soovi lepingut tühistada, siis
selle järgi: 1) kas teol esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused 79 2) kas teo tomepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon jne) 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis on tegemist küll õigusvastase teoga, kuid on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund 2) hädaseisund 3) kohustuste kollisioon 4) eksimus teo toimepanemisel 5) muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu Esimese astme kuriteod on süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus
Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus. Kui seadus seob õguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes kinnitab (tõendab) midagi, aga mitte sellel, kes eitab. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ka tsiviilõiguslikes suhetes (vt õpiku alajaotus 7.1.). Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile - kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires, mille möödumisel isik kaotab võimaluse kaitsta oma tsiviilõigusi hagi korras. Aegumistähtaega võib poolte kokkuleppel muuta, eelkõige kergendades nõude aegumise tingimusi, aegumistähtaega lühendada
89). Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele piirduvad aga vastuväidetega, mis tal on selle ühe võlausaldaja vastu. Ka solidaarvõlausaldajate puhul tekib küsimus, millised asjaolud kehtivad kõikide võlausaldajate jaoks, kuigi need ilmnevad ainult ühe suhtes. VÕS § 74 lg 4 sätestab põhimõtte, mille kohaselt kõik need asjaolud, mis ei ole seaduses reguleeritud, kehtivad ainult selle võlausaldaja suhtes, kelle isikut need puudutavad. Niisugusteks asjaoludeks, mis seadusest tulenevalt kehtivad ka teiste võlausaldajate suhtes, kuigi puudutavad ainult ühte neist, on täitmise vastuvõtmisega viivitamine (VÕS § 74 lg 1) ja isikute kokkulangemine (üks solidaarvõlausaldaja muutub samas võlasuhtes võlgnikuks, VÕS § 74 lg 2), mille tulemusel kohustus lõpeb. Kohustuse lõppemisel ühe võlausaldaja kokkulangemise tõttu võlgnikuga peab see solidaarvõlausaldaja teistele solidaarvõlausaldajatele nendele langevad osad välja maksma
89). Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele piirduvad aga vastuväidetega, mis tal on selle ühe võlausaldaja vastu. Ka solidaarvõlausaldajate puhul tekib küsimus, millised asjaolud kehtivad kõikide võlausaldajate jaoks, kuigi need ilmnevad ainult ühe suhtes. VÕS § 74 lg 4 sätestab põhimõtte, mille kohaselt kõik need asjaolud, mis ei ole seaduses reguleeritud, kehtivad ainult selle võlausaldaja suhtes, kelle isikut need puudutavad. Niisugusteks asjaoludeks, mis seadusest tulenevalt kehtivad ka teiste võlausaldajate suhtes, kuigi puudutavad ainult ühte neist, on täitmise vastuvõtmisega viivitamine (VÕS § 74 lg 1) ja isikute kokkulangemine (üks solidaarvõlausaldaja muutub samas võlasuhtes võlgnikuks, VÕS § 74 lg 2), mille tulemusel kohustus lõpeb. Kohustuse lõppemisel ühe võlausaldaja kokkulangemise tõttu võlgnikuga peab see solidaarvõlausaldaja teistele solidaarvõlausaldajatele nendele langevad osad välja maksma
Juriidiline fakt on tegelikkuse asjaolu, millega seadus seob tsiviilõigussuhete tekkimise, muutmise või lõppemise. Enamlevinud faktid on määratletud TsÜS-is § 5. juriidiline fakt on mingisugune asjaolu, millega kaasnevad juriidilised tagajärjed. On kahte tüüpi juriidilisi fakte: on tehingud ja on muud asjaolud. Kui juriidiliseks faktiks on leping, tähendab see seda, et lepingus on võimalik kokku leppida teisiti, kui on ette nähtud seaduses. Muudeks asjaoludeks võib olla nt kahju tekitamine. Juriidiliste faktide liigitus: 1)sündmused ei sõltu inimese tahtest, kuid toova kaasa õigusliku tagajärje. Nt loodusnähtused, millel on õiguslik tähendus, inimese surm. Siia kuuluvad ka sellised nähtused, mille tekkimine on seotud inimese tahtega, kuid mille kulgemisprotsess ei sõltu inimese tahtest. 2) teod omavad suuremat tähendust. Tegevus või teost hoidumine, millega seadus seostab õiguslike tagajärgede saabumist. Teod jagunevad:
2. Mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal 3. Naisele, kes kasvatab kuni 3 aastast last 4. Mehele, kes üksinda kasvatab kuni 3 aastast last 5. Alaealisele ja tööga seotud tervisekahjustuste järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajale Kohakaaslasele antakse puhkust samaaegselt põhitöökoha puhkusega. Kui põhikohas on puhkus pikem, antakse kohakaasluse kohal töötaja soovil palgata puhkust kuni põhikoha puhkuse lõpuni. Puhkuse kasutamist takistavateks asjaoludeks on: 1. Töötaja ajutine töövõimetus 2. Rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine 3. Riigi või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest. Vajaduse korral võib tööandja nõuda selle kohta dokumentaalset tõestust. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa kestus ei või olla lühem kui 14 päeva
reklaamidele. Muudatuste esitamise ajendiks oli 20.märtsil 2012 toimunud Riigikogu majandus- ja õiguskomisjoni ühisistung kiirlaenude teemal, kus toimunud arutelu tulemusena leiti, et VÕS tuleks vastutustundliku laenamise osas üle vaadata, et maksevõime tõestamine ka tegelikult toimuks. Muudatustega sätestati, missuguseid asjaolusid peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma. Sellisteks asjaoludeks on tarbija varaline seisund, regulaarne sissetulek, andmed teiste varaliste kohustuste kohta, andmed varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja tarbijakrediidilepingust 24 tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Selle kaudu on võimalik täpsemalt avada, missuguseid andmeid peaks krediidiandja tarbija kohta koguma ning mida täpselt krediidivõimelisuse hindamiseks tegema
2. Lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutmine 3. Oluline muutmine VÕS § 97 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest lähtuvalt on poolte vahel sõlmitud kehtiv müügileping (VÕS § 208 lg 1 mõttes).Selle müügilepingu kohaselt kohustus M kohustus O-le järgneva kuue kuu jooksul tarnima kolmes osas kokku 10 000 liitrit tootmisotstarbelist piiritust ning O kohustus määratud rahasumma tasuma. 2. Lepingu sõlmimise aluseks olevateks asjaoludeks olid konkreetne piirituse otstarbelise hind, mida ta arvestas lepingu sõlmimisel. 3. Pärast esimese tarne plaanitud saabumist ilmus, et Riigikogu muudab tolli- ja maksunõudeid, selle muudatuse tagajärjel lisanduvad O-le lisakulud, mida ta lepingu sõlmimise ajal arvesse ei võtnud ega ei kujutanud ette, et niisugune asjaolu ilmub. Seadusemuudatuse pärast suurenevad O kulud 25% võrreldes sellega, millega pooled lepingu sõlmimise hetkel arvestasid
Tuleb teha selgeks, kumb on üldnorm, kumb erinorm. § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Need asjaolud, mille mõjul tsiviilõigused ja -kohustused tekivad, muutuvad ja lõppevad, ongi tsiviilõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusteks. Nimetatud asjaoludeks võivad olla kas sündmused, õiguspärased või õigusvastased teod. Õiguspärased teod omakorda on kas tehingud või muud õigustoimingud. Soovitakse rääkida vaid õigustest, mis tekivad seoses tsiviilisikutega. Kohustused puudutavad samuti vaid ühe õigusharu (tsiviilõiguse) kohustusi.. Mis on tehing? TsÜS § 67 - tehingu mõiste. (1) Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus
ei pea eraldi tõendama 3. surma põhjustamisest kahju nõue lähedastele ( 134 lg 3) Pole reaalselt eriti välja mõistetud. (3-2-1-19-08 - keskse tähtsusega lahend. Nõue jäi rahuldamata, kuna ei esinenud erandlikke asjao- lusid, mida 134 lg 3 nõuab. Lahend annab ka näitliku loetelu, mis võiks kvali tseeruda erandlikeks asjaoludeks.) 4. mittevaralise kahju nõue asja hävimise/kaotsimineku korral ( 134 lg 4) Praktikas pole väljamõistmine olnud sage. Võiks kõne alla tulla.. nt perekonnareliikviate hävitamine, lemmikloomad. ( 134 lg 1 - lepinguline kahju. Mitte kuigi tihti kohaldatav.. lepinguliste kohustuste eesmärk ei ole ju reegline mittevaralise kahju ärahoidmine. Näide: hobukaarikut pulma ei tulnud. Siin võiks kindlasti nõuda
kõrgemalseisev organ (kas nõukogu või aktsionäride üldkoosolek), vt ÄS § 317 lg 8; 298 lg 1 p. 8). Nõude võib esitada ka aktsiaseltsi võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõuet rahuldatud aktsiaseltsi vara arvelt (ÄS § 315 lg 4; § 327 lg 4). Pankroti väljakuulutamisel saab nõude esitada aga üksnes pankrotihaldur. Seetõttu on selle võimaluse kohaldamisala väike. Vastutuse piirangud ja vastutuse välistatus. Vastutust sisesuhtes välistavateks asjaoludeks on: a) juhtorgani liikme tegutsemine aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuse või nõukogu seadusliku otsuse alusel (vt TsÜS § 37 lg 1 teine lause). Kui juhatuse liikme käitumine on küll õigusvastane, kuid kõrgemalseisev organ loobub nõude esitamisest kohustusi rikkunud juhtorgani liikme vastu, siis ei kehti selline loobumine ega ka kokkulepitud vastutuse piirang juhul, kui sisesuhte järgseks nõude esitajaks on
on vaja hinnata, kas seda ebaõiget käitumist saab isikule ette heita (s.o kas isik oli vastutusvõimeline vaimse seisundi, situatsioonist tingitud hingelise seisundi e afektiseisundi tõttu, kas isikut ei ole selle teo eest juba varem karistatud jne). 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? Vastus: Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks on: 1) hädakaitseseisund 2) hädaseisund 3) kohustuste kollisioon 4) eksimus teo toimepanemisel 5) muu seaduses ette nähtud õigusvastasust välistav asjaolu Kuidas piiritleda ja tulemit hinnata: lk.365 Hädakaitseseisund lk.367 Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus lõpuni. Ei ole aega lihtsalt 2lk teksti niisama arvutisse toksida! 309. Nimetage kuritegude raskusastmed? Vastus: Kuriteod jaotuvad esimese ja teise astme kuritegudeks. 310
annaabi.ee 
