Võlaõigus, lepingulised suhted (0)

VÕLAÕIGUS .
Võlasuhe ja leping.
Võlasuhe on õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku ( võlgnik ) kohustus teha teise isiku ( võlausaldaja ) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest .
Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele.
Mittetäielik kohustus aga on selline kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda (näiteks hasartmängu võlg, välja arvatud loa alusel korraldatav loterii või kihlvedu; kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale).
Võlaõiguslikud suhted rajanevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetele.
Leping – on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Saab ise otsustada, kas sõlmida leping või mitte ning pooled võivad ise määrata lepingu tingimused.
Tihti ei ole lepingu sõlmijad võrdses seisus ja õiglane on kaitsta nõrgemat poolt. Seepärast kasutatakse üha rohkem tüüplepinguid, kus riik on kehtestanud oma piirangud (näiteks tarbijalepingud, töölepingud).
Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Juriidiliselt on pakkumuse ja nõustumuse sisuks isikute tahteavaldus .
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. Osad lepingud tuleb notariaalselt tõestada (näiteks kinnisasja võõrandamine , abieluvaraleping, hüpoteegileping, osaühingu osa võõrandamine).
Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
Kohustuste rikkumine .
Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja:

nõuda kohustuse täitmist;

oma kohustuse täitmisest keelduda;

nõuda kahju hüvitamist ;

öelda leping üles;

alandada hinda;

rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist.
Seadus paneb võlgnikule kohustuse teatada kohustuse täitmist takistavast asjaolust.
Kohustuse rikkumine on vabandatav siis, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu (force majeure) tõttu (näiteks äike, üleujutus , sõda, streik ).
Vabandavateks asjaoludeks ei ole majandusriskid (näiteks laenu mittesaamine, materjali mittesaamine, elektrikatkestus , tegevusloa peatumine).
Vastutus kohustuste rikkumise eest seondub süü mõistega , sest isik vastutab üksnes süü olemasolul .
Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus , hooletus ja raske hooletus.
Lepingukohustuste lõppemine.
Võlasuhte lõppemise alused on:

kohane täitmine;

tasaarvestus;

lõpetamine kokkuleppega;

lepingust taganemine;

lepingu ülesütlemine;

füüsilisest isikust võlgniku surm;

füüsilisest isikust võlausaldaja surm;

muu seaduses või lepingus ettenähtud juht.
Õigussuhte subjektid .
Õigussuhte subjektideks on isikud, kelle vahel konkreetne õigussuhe on tekkinud. Näiteks on laenulepingu puhul õigussuhte subjektideks laenuandja ja laenusaaja, üürisuhte puhul üürileandja ja üürnik jne.
Isikud võivad olla füüsilised isikud ja juriidilised isikud.
Füüsiline isik – on inimene.
Oma materiaalsete ja olmeliste vajaduste rahuldamiseks astuvad inimesed varalistesse ja töösuhetesse, nad loovad perekonnasuhteid, ühiskonna poliitilises elus osalemisel tekivad riigi- ja haldusõiguslikud suhted jne.
Juriidiline isik – on seaduse alusel loodud isik, tegelikkuses asutus või organisatsioon . Võivad olla eraõiguslikud või avalik-õiguslikud.
Eraõiguslik juriidiline isik on loodud erahuvides. Sellisteks juriidilisteks isikuteks on täisühing , usaldusühing, osaühing , aktsiaselts , tulundusühistu , sihtasutus ja mittetulundusühing . Nende juriidiliste isikute asutamise kord, juhtimisstruktuur , tegutsemise põhimõtted, vastutus, likvideerimise kord kehtestatakse seadustega.
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Õigussuhtes osalemiseks peab isikul olema õigus- ja teovõime .
2
Pärnumaa Kutsehariduskeskus