Kuningas Oidipuse ülevaade (0)

Kuningas Oidipus
* "Kuningas Oidipus"  on Ateena näitekirjaniku Sophoklese värsstragöödia, mis esietendus umbes 429 eKr.
* Tragöödia süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu.
Suureks kasvanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tulemusel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Ta abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks.
Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele , et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse , lõpeb ka katk. Pooleldi juhuse läbi sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles.
* Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda poja, kuid tänu karjasele jäi laps ellu. Suureks saades kuulis Oidipus temale määratud saatusest ja põgenes enda kasuisa ja –ema juurest, kuna ta ei teadnud , et need pole tema päris vanemad. Põgenedes tuli talle vastu üks vanker , kus sees oli Laios. Kuna Oidipus oli kiirelt vihastuv ja vanker ei läinud tema tee pealt eest, tappis ta kõik vankris olnud, välja arvatud ühe, kes jäi elama. Kui Oidipus jõudis Teeba linna jõudis alistas ta Sphinksi, kes hoidis linna enda võimu all. Kuna Laios oli surnud ja Oidipus aitas linna päästa, sai ta kuningaks ja ta abiellus enda emaga. Ja nii saigi ettekuulutus tõeks, ilma et keegi sellest oleks teadnud. Paari aasta pärast tabas Teebat katk ja ainuke viis sellest pääsemiseks oli leida üles Laiose tapja. Nii hakkaski Oidipus tõde otsima . Ta lubas, et Laiose tapja peab kas ära tapma või maalt välja saadetama. Kui Oidipus sai lõpuks teada, et tema on tapja, ei taganenud ta enda otsusest vaid läks Teebast ära ja ta karistas ennast veel rohkemgi kui pidi...
* Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta.Ta näitab ka inimese vabatahet mis võitleb pimeda saatuse vastu.
Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta.
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees.
Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis.
Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist, hakkab peategelane kiiresti süüdlast otsima, needes tapja ära. Peagi avastab Oidipus aga, et tema ise ongi see tagaaetav mõrtsukas ning et kunagi lapsepõlves talle ennustatud saatus ongi kätte jõudnud - mees on mõrvanud oma isa ja heitnud ühte emaga! Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna  maapakku. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja.
Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti.
Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam . Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku , õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga.
 * Saatus on midagi sellist, mis on inimesele kõrgemalt poolt ette määratud ja see otsekui ei sõltuks inimesest endast, ei sõltu tema valikutest ja tegudest. Delfi oraakel on kuulutanud Teeba kuningale Laiosele, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema abikaasaga ehk oma emaga. Oidipus sai omakorda oraaklilt hoiatuse , et ta oleks ettevaatlik, sest võib juhtuda, et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga. Mida teevad mõlemad mehed, et oma saatusest pääseda? Laios laseb oma alluval vastsündinud poisslapse tappa. Oidipus lahkub aga oma arvatavate vanemate juurest kavatsusega mitte kunagi tagasi tulla. Nad võtavad need otsused vastu oma vabal tahtel, sest arvavad , et sellega on olukord lahendatud ja saatus üle kavaldatud. Kuid nad ei tea kogu tõde. Laios ei tea, et tema poeg jääb ellu ja kasvab üles ning, et nad kohtuvad mägiteel.
Oidipus ei tea, et teda kasvatanud inimesed ei ole tema pärisvanemad ning, et mees, kelle ta mägedes raevuhoos tapab, on tema lihane isa. Kohtudes käituvad Laios ja Oidipus vastavalt oma iseloomule . Mõlemad on uhked ja ülbed ning konflikt mägiteel lõppeb vanema mehe surmaga. Esimene ettekuulutus on sellega täitunud. Oidipus jõuab nüüd Teeba linna, mille ta päästab kohutava sfinksi käest. Tänuks selle eest saab Oidipus Teeba valitsejaks ja naiseks Laiose lese ehk oma ema. Nüüd läheb täide ka oraakli teine ennustus . Aastaid hiljem, kui Oidipus on juba nelja lapse isa ja õnnelikus abielus, kui tema riik on õitsev ja võimas, tabab Teebat katk. Delfi oraakel on kuulutanud, et katk kaob siis kui karistatakse Laiose mõrvarit. Oidipuse traagika seisneb selles, et ta soovib siiralt oma riiki ja rahvast needusest päästa ning mõrvarit leida, teadmata ise, et tema ongi see mõrtsukas. Ta neab mõrtsukat ja lubab sellele karmi karistust, teadmata, et on iseenda ära neednud. Kui asjaolud selguvad, siis Oidipuse ema ja naine Iokaste tapab enda ning Oidipus torkab endal silmad välja.
Tundub, et Oidipus ei ole sellist saatust ära teeninud . Tema kannatused on liiga rängad. Süüd pehmendavateks asjaoludeks on see, et ta enda arvates tegi kõik ettekuulutuse täideminemise vältimiseks ning võttis otsuseid vastu teadmata kogu tõde. See lugu jutustab saatuse vältimatusest ja õnne muutlikusest ning näitab kui piiratud on inimese tarkus. Iga otsus ja tegevus võib põhjustada kannatusi ja hukatust, sest inimene ei näe ette tulevikku ega oska vältida oma tegude halbu tagajärgi.
* "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.)
poolt. Kirjanik on pärit Ateenast , loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. 
* Sõnastage sfinksi mõistatus koos lahendiga 
Sfinksi mõistus oli: Kes kõnnib algul neljal jalal, hiljem kahel jalal ning lõpuks kolmel.
Sfinksi mõistatuse vastus oli inimene. Et inimene algul roomab neljakäpukil, hiljem õpib kahel jalal kõndima ning vananedes on juba tuge vaja.
* Miks näidendi juhtmõtteks on, et inimene ei tunne iseennast ?
* Kuidas Oidipus õpib end tundma(etapid) ?
* Milline oli Oidipus näidendi algul, milline lõpus ? Iseloomusta
* Tõesta et inimene ei saa olla kõiketeadja, näidete abil 
* Tõesta, et on olemas isiksuse ja saatuse tragöödia
* Mida võiks tähendada Oidipuse kompleks tänapäeval ?
* Miks on Oidipus üldinimlik tegelaskuju?
* Mille üle pani näidend mõtlema ?