Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Ehitusfüüsika KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
b> Ehitusfüüsika
  • Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele
    Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele:
  • väikemajade seinad R03,03 m2K/W
  • ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W

    Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina.
    Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus.
  • põrandal pinnasel R02,77 m2K/W
  • põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W
    Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad.
    Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud.
    Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru
    350-400 mm.
  • Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära
    Orgaanilised (looduslikud – roog , turvas , kõrkjas, õlg)
    Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
    Mineraalvillad.

    Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
    Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga , kuna ei ole hingav materjal.
    Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem.
    Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate.
    Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist.
    Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad:
    mida poorsem ta on
  • mida rohkem on kinniseid väikseid poore
  • mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid
  • mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib
  • puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu
  • puistematerjali puhul, mida peenem on tera , seda paremad omadused tal onn
  • vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi
    Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem , seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel).

    Klassifikatsioon :

  • Piirete auru- ja tuulepidavus

    Tuulepidavus
    Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust.
    Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel.
    Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele.
    Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi.
    Aurupidavus
    Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga.
    Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt.
    Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis
    Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele
  • Auru- ja tuuletõkkematerjalid

    Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik!
    Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid.
    Aurutõkkematerjalid:

    Tuuletõkkematerjalid:

  • Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
    Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale.
    Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus - ja heliisolatsiooniks.
    Kivivill ( Paroc , Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan)
    • hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all”
    • kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda
    • puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
    • mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi
    • soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
    • soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende /uste ümbruses
    • tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega

  • Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele
    Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10)
  • Soojaülekanne kolmel viisil
    Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil:
  • soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel
  • kaasakande ( konvektsiooni ) teel
  • kiirguse (radiatsiooni)
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ehitusfüüsika KT #1 Ehitusfüüsika KT #2 Ehitusfüüsika KT #3 Ehitusfüüsika KT #4 Ehitusfüüsika KT #5 Ehitusfüüsika KT #6 Ehitusfüüsika KT #7 Ehitusfüüsika KT #8 Ehitusfüüsika KT #9 Ehitusfüüsika KT #10 Ehitusfüüsika KT #11 Ehitusfüüsika KT #12 Ehitusfüüsika KT #13 Ehitusfüüsika KT #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nublu Uus Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele
    Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele:
    a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W
    b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W

    Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina.

    2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära

    Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg)
    Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
    Mineraalvillad.

    Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
    Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal.
    Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem.

    soojus , konstruktsioon , müra , isolatsioon , konstruktsioonid , soojustus , kipsplaat , õhkvahe , karkass , vahesein , laine , piire , kaja , ventilatsioon , õhumüra , isolatsioonimaterjal , mineraalvill , Ehitusfüüsika

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    evvu1234 profiilipilt
    evvu1234: Tundub okei
    14:26 18-04-2017


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Ehitusfüüsika kt-vastused
    638
    pdf
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    24
    docx
    Ehitusfüüsika I-konspekt
    7
    doc
    Ehitusfüüsika
    105
    doc
    Füüsika konspekt
    8
    odt
    Iseseisev töö-ehitusfüüsika
    20
    docx
    Ehitusfüüsika Eksam
    67
    doc
    Hoonete konstruktsioonid - kliima





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun