Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusfüüsika KT (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
b> Ehitusfüüsika
  • Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele
    Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele:
  • väikemajade seinad R03,03 m2K/W
  • ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W

    Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina.
    Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus.
  • põrandal pinnasel R02,77 m2K/W
  • põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W
    Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad.
    Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud.
    Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru
    350-400 mm.
  • Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära
    Orgaanilised (looduslikud – roog , turvas , kõrkjas, õlg)
    Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
    Mineraalvillad.

    Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
    Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga , kuna ei ole hingav materjal.
    Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem.
    Keramsiit – savikuulid, poorse struktuuriga. Kiire põrand – 250 mm keramsiiti, 2 kihti kipsplaati, põrandakate.
    Eelistatud on kinniste pooridega materjalid. On oluline, et materjali sees õhk ei liiguks, sest õhk aitab kaasa soojusülekandele, liikuva õhuga koos liigub ka veeaur. Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist.
    Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad:
    mida poorsem ta on
  • mida rohkem on kinniseid väikseid poore
  • mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid
  • mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib
  • puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu
  • puistematerjali puhul, mida peenem on tera , seda paremad omadused tal onn
  • vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi
    Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem , seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel).

    Klassifikatsioon :

  • Piirete auru- ja tuulepidavus

    Tuulepidavus
    Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust.
    Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel.
    Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele.
    Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi.
    Aurupidavus
    Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga.
    Tähtsaks tuleb pidada ka aurutõkke kasutamist, mis takistab isolatsioonimaterjalide märgumist ruumides oleva niiskuse ehk veeauru tõttu: sooja õhu aururõhk on kõrgem, kui külmal õhul, seega tungib veeaur läbi piirdekonstruktsioonide välja, kui hoones on soojem kui väljas. Kui aurutõke puudub või ole aurutihe, ei toimi välispiirete soojustus efektiivselt.
    Konstruktsiooni sisepind peab olema võimalikult õhukindel, sest konstruktsiooni sisse voolav soe siseõhk kannab konstruktsiooni ka niiskust, mis hiljem konstruktsiooni välisosadesse kandudes võib kondenseeruda ja suurendada kahjulikku niiskustaset konstruktsioonis
    Nii õhu- kui aurutõkete korral tuleb ühenduskohad ja läbiviigud muuta õhukindlaks. Ühenduskohad teostatakse nii, et need surutakse kindlalt karkassi ja voodri vahele
  • Auru- ja tuuletõkkematerjalid

    Õigesti ehitatud ja isoleeritud hoone on soe ja tõmbetuuleta. Ka energiasäästlik!
    Majakarbi remontimine, vahetamine ja parandamine on raske ja kallis. Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid.
    Aurutõkkematerjalid:

    Tuuletõkkematerjalid:

  • Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine
    Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale.
    Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus - ja heliisolatsiooniks.
    Kivivill ( Paroc , Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan)
    • hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all”
    • kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda
    • puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
    • mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi
    • soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu
    • soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende /uste ümbruses
    • tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega

  • Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele
    Niiskunud soojustus, mis pääseb soojustusmaterjali sisse, ei ole efektiivne ning võib tekitada hallitust, mis omakorda vähendab oluliselt materjali soojapidavus omadusi. Niiskunud materjal kaotab oma soojapidavus omadused ning ei pea enam nii hästi külma. Jaheda ilmaga võib materjalis olev niiskus kondenseeruma hakata ning sellisel moel ei täida enam soojustusmaterjal oma ülesannet, soojajuhtivus suureneb (soojatakistus tegur väheneb). Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10)
  • Soojaülekanne kolmel viisil
    Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil:
  • soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel
  • kaasakande ( konvektsiooni ) teel
  • kiirguse (radiatsiooni) teel
    Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.
    Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel. Piirde sisepinna juures on loomulik konvektsioon, mille kutsub esile ruumiõhu ja piirde sisepinna temperatuuride erinevus. Piirde välispinna juures on sundtsirkulatsioon, mille kutsub esile tuul.
    Soojakiirguse teel kandub soojus materjaalselt kehalt õhku või õhuta ruumi, sõltumata õhu temperatuurist. Igal kehal on oma kindel soojakiirgus. Kui esineb kaks paralleelset pinda, mis asetsevad suhteliselt teineteise lähedal, siis kiirguse teel ülekantud soojavool sõltub kiirgavate pindade absoluutsetest temperatuuridest.
  • Olemasolevate hoonete täiendav soojustamine
    Kivimaja soojustamine
    Võib ette tulla olukordi , et soojustamine väljastpoolt on võimatu.
    Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill , soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid .
    Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht-polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt paigaldatud soojustuse puhul võib hoone ekspluatatsiooni käigus konstrukt -sioonide ebaühtlase vajumise või näiteks läbimõtlematu elektriinstallatsiooni tagajärjel esialgne olukord muutuda ja ruumi siseõhk jõuda madalatemperatuurilise tarindini, kus varitseb kondensaadi tekke oht.
    Puithoone soojustamine
    Erinevalt kivimajast võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada.
    Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni.
    Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu.
    Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam : raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik. Sisepinna läheduses tekivad sel juhul tõusvad õhuvoolud, välispoolel vastupidi õhu langev liikumine.
    Kindlasti tuleks üle vaadata vundamendi ja põranda olukord. Enamus talumaju on ehitatud ilma vundamendita. Et siis uue vundamendi ehitamisel kindlasti soojustada rohelise või sinise vahtpolüsteroolplaadiga (XPS). Olenevalt põrandast (betoon või puitpõrand ) soojustada vastavalt kas EPS või mineraalvillaga.
    Kõige tähtsam soojustamise reegel: piirde sisepind peab olema tunduvalt tihedam kui välispind .
    Sisepinna veeaurujuhtivus peaks välispinna omast olema 4-5 korda väiksem, siis võib olla kindel, et konstruktsiooni sisse pääsenud siseõhu niiskus suudab väljuda. See puudutab just niiskust mittesiduvaid isolatsioonimaterjale. Traditsioonilised hingavad materjalid tulevad toime ruumi õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud.
    Näpunäiteid hoone täiendavaks soojustamiseks:
    • soojustusmaterjal peab olema kuiv ja vältima konstruktsioonidesse vee pääsemise võimaluse
    • niiskuvatele konstruktsioonidele peab olema tagatud piisavalt hea ventilatsioon
    • puitkonstruktsioonid tuleb betoonkonstruktsioonidest eraldada bituumenvõõbaga, et vältida seentõve tekkimist
    • vana ja uus konstruktsioon peavad moodustama ühtselt toimiva terviku
    • muudetud konstruktsioon peab välisilmelt olema varasemaga kooskõlas ja nõuetekohaselt projekteeritud
    • välisilme säilitamise huvides võib jätta vähemtähtsa osa hoonest täiendavalt soojustamata

  • Hoone loomulik ventilatsioon
    Kõige lihtsamalt öeldes on ventilatsioon õhu vahetamine ruumides s.t. saastunud õhu väljaviimine ja puhta õhu sissetoomine.
    Loomulik ventilatsioon- see on ruumide ventileerimine avade ja kanalite abil. Õhk hakkab liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Loomuliku ventilatsiooni toimimine sõltub mitmest tegurist- ilmastikust, aastaajast , hoone asukohast, hoone kõrgusest, õhurõhust, tuulest ja veel paljust muust .
    Loomulikku ventilatsiooni on üldiselt raske kontrollida ja juhtida.
    Loomuliku ventilatsiooniga hakkab õhk liikuma põhiliselt temperatuuride erinevuse tõttu. Kuna siseõhk on välisõhust soojem ja kergem, tõuseb see tuulutuslõõre pidi ülespoole ja läheb korstnast välja. Ukse-, akna- ja võimalikest seinapragudest tuleb asemele välisõhk . Loomulik ventilatsioon ei rahulda alati tervisekaitsenõudeid. Selle oluline puudus on ruumi juurdevoolava ja ruumist eemalduva õhuhulga määramatus ja muutlikkus.
    Energiasäästu seisukohast on loomuliku ventilatsiooniga majades otstarbekas talveperioodiks aknapraod kinni kleepida ning seeläbi vähendada väljatõmmet külmaperioodil. Siiski peaks seejuures säilima veel õhutamise võimalus.
  • Ventileeritavad õhkvahed piiretes
    Õhkvahe: õhkvaheks nimetatakse kahe paralleelse pinna vahel risti
    soojavooluga olevat ruumi. Konstruktsioonis oleva õhkvahe ülesandeks on välispiirde töörežiimi parandamine. Mõte on selles, et piirde seestpoolt tulev veeaur, jõudes õhkvahesse, viiakse seal liikuva õhu abil välja( et tarindites niiskus välja kuivaks ). Niiskus eraldub konvensiooni ja aurumise teel. Välispiirdes olev õhkvahe ei tohi olla otseühendusel ruumi siseõhuga.
    Konstruktsioonis olevad õhkvahed jagunevad:
  • kinnised õhkvahed(mitteventileeritavad-pakettaken)
  • nõrgalt ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 500-1500 mm2/m)
  • ventileeritav õhkvahe(see on pealt lahti ja all osas on õhuavasid 1500 mm2/m ja rohkem)
    Õhkvahedeks hoonetes esinevad välisseintes, siseseintes leiliruumis ja muudes niisketes ruumides, lamekatuse katusekatte all. Õhkvahe jäetakse ka puittaladest
    1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm.
  • Õhumüra leviku takistamine hoones

    Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust.
    Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht.
    Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus ). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel.
    Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
    Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga.
  • Õhumüra leviku takistamine maastikul
    Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon . Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad. Korraliku tihenduse puhul mõjutab elamutes kasutusel olevate pakettakende heliisolatsiooni eelkõige klaaside paksus ja klaasi tüüp (tavaline või laminaatklaas), mitte niivõrd klaaside arv
    Planeerimislahendustes soovitatakse paigaldada elamu ja müraallika vahele müra levikut tõkestavaid ekraane või haljastust. Õigesti kavandatud ekraan võib mürataset eluterritooriumil vähendada umbes 10 dBA võrra. Müra levikut tõkestav haljastus peab olema tihe, piisavalt kõrge ja aastaringselt haljas. Lehtpuudest koosnev hõre haljastus müra levikut märkimisväärselt ei vähenda.
    Akustilisi tingimusi eluruumides saab parandada ruumide otstarbeka paigutusega müraallikast vastaspoolele, kuid krundiga ümbritsetud eramu vaiksemal poolel pole mürataseme langus kuigi suur, võrreldes tihedalt külg-külje kõrval seisvate hoonetega, kus müratase hoovis on sageli kuni 10 dBA võrra madalam kui tänavapoolsel küljel.
    Õhumüra leviku takistamiseks maastikul kasutatakse veel müraseinu, maantee tehakse süvendisse, müravallid.
    Sõidutee vähendab 10-15 dB, sõidutee kanalis 5 dB, 3-e realine puiestee 8 dB.
    Hoone teha kaugemale müraallikast:
    • 150 m - ~25 dB
    • 100 m – ~20 dB

  • Kaudsel teel leviva õhumüra takistamine hoones
    Soovitatav panna ümber vaheseinte heliisolatsioonilint (lagede ja põranda vahele).
    Kui välisseina kipsplaati, siis välisseina ja vaheseina vahele jätta 1 cm õhkvahet.
    Kui võimalik, siis lae- ja põrandaplaadid vaheseinte kohalt läbi lõigata.
    Kaudsel teel levivat õhumüra raske takistada, seetõttu projekteeritakse maja 10 % mürapidavamaks.
  • Sammumüra levik läbi vahelae ja selle leviku takistamise võimalused
    Müra ülekandmine toimub:
  • läbi lahtiste pooride, avade ja ebatiheduste
  • piirdekonstruktsiooni kaasavõnkumisega
  • antud piirdekonstruktsiooniga seotud teiste konstruktsioonide kaudu
    Kasutada ripplage. Tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil
    Kasu oleks ka sellest, kui ülemise korruse põrandale panna vaip või elastsel alusel rullmaterjal . Lisaks on olemas veel ka sammumüra vähendamiseks mitmeid matte, mis põhinevad kummil või kummi, polümeeride ja vahu segul . Neid paigaldatakse põrandakatte alla. Neist on kasu sel juhul, kui betoonpaneel takistab piisavalt õhumüra levikut, sest need plaadid on enamasti 5–10 mm paksused ega suurenda märkimisväärselt õhumüra isolatsiooni.
    Põrand eraldada vahelaest pehme poorse materjaliga .
    Puittalade peale pehme materjal.
    Eriti helipidava ja jäiga põranda saab, kui põranda kate koosneb mitmest kihist , mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid kaudselt (riputatult).
  • Kaudsel teel leviva sammumüra takistamine hoones
    Selleks, et sammud läbi vaheseina edasi ei kanduks, peab põrandakattekihi vaheseina juures katkestama; vaheseinad toetatakse põranda aluskihile või raudbetoonpaneelile
    Keraamiline põrand teisel korrusel, kui all puitlagi , siis valatakse alla betoonpõrand, mille alla paigaldatakse näiteks lamekatusekattematerjal, mis algul niiskustõkkes ja hiljem müratõkkeks.
  • Kipsplaatidest vaheseinte mürapidavuse suurendamise võtted
    Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket.
    Seinasisse õhkvahe, kui võimalik.
    Kipsplaatide kihti arvu suurendada.
    Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
    Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga.
    Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni.
  • Müra neeldumine ja peegeldumine
    Heli neeldumine
    Igasugune ruumis toimuv vestlus toodab kindla energiatasemega helilaineid. Lained levivad heliallikast ruumi lae, põranda, seinte ja kõigi teiste objektide suunas. Osa helilainetest neeldub nimetatud elementidesse, ülejäänud peegelduvad edasi. Kui ruum on väike ja suur osa helist neeldub, on tulemuseks üsna vaikne, lühikese kajaga keskkond. Suures ruumis on kõik vastupidi: helienergiat neeldub vähe ja seetõttu on ruum „kärarikkam“ ning kaja kestvus pikem.
    Kaja kestvusega mõõdetakse, kui kaua vaibuv heli ruumis püsib ning see iseloomustab meie jaoks mingil määral seda, kui „elav“ või „ elutu “ on ruumi akustika ja kui kõrge on müratase. Iga ruumi jaoks, sõltuvalt selle suurusest ja otstarbest (kas ruum on mõeldud kõne või muusika jaoks), eksisteerib optimaalne kaja kestvusvahemik. Näiteks ei tohiks inimkõne kaja kestvus olla väga pikk (0,8 sekundit on hea ülemine piir), vastasel juhul hakkavad järjestikused kõnehelid üksteisega kattuma ja mõistmist segama . Ent liiga lühike kaja (alla 0,4 sekundi) muudab ruumi „elutuks“, kuna ruum ei võimenda kõnet piisavalt ning see võib väga tõsiselt suhtlemist segada, eriti grupi poole pöördumisel näiteks klassi- või koosolekuruumis. Kui õpetajad veedavad päevas 5-6 tundi „elutus“ keskkonnas, võib tulemuseks olla väsimus , kähe kurk ja motivatsioonipuudus . Muusikale sobib paremini pikem kaja, sest siis hakkavad järjestikused noodid üksteisesse sulanduma ja heli ei ole nii terav . Kui aga kaja on liiga pikk, kaotab heli selguse ning muutub „häguseks“. Liiga lühikese kajaga heli on „kuiv“, esinejad tunduvad kauged ning helil puudub „soojus“ ja „haaravus“. Niisiis peab sõltuvalt ruumi kasutamise otstarbest määrama iga ruumi jaoks optimaalse kaja kestvuse . Heli liigne neeldumine on sama vastuvõetamatu kui heli vähene neeldumine.
    Heli peegeldumine
    Helilaine võib pinnalt peegelduda või hajuda, olenevalt pinna iseloomust, suurusest ja suhtest helilaine pikkusega. Suhteliselt siledalt ja lainepikkusega võrreldes suurelt pinnalt peegelduvad helid ühes kindlas suunas. Kusjuures langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga ja langeva laine ning peegeldunud laine telg asuvad ühes tasapinnas peegelpinna normaaliga. Need reeglid võimaldavad projekteerijal teadlikult määrata helilaineid peegeldavate pindade orientatsiooni saalis. Heli peegeldumise nähtusi kasutatakse näiteks teadlikult suurtes kontserdi- ja teatrisaalides vastavate akustiliste ekraanide projekteerimisel.
  • Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel
    • kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel
    • akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus
    • tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega
    • prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke
    • elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad,
      vibraatorid jne); kui pole võimalik seda nõuet täita, siis tuleks kasutada “karp karbis” tüüpi akustilistele nõuetele vastavat lahendust (vt eelmisi nõudeid)
    • santehniliste torude vahelagedest läbiviimisel kasutada elastseid hülsse, vertikaalšahtides peavad vahelagede tasapindades olema müra levikut takistavad horisontaalsed diafragmad
    • korteritevahelistes seintes ei tohi olla läbivaid avasid seinakontaktide paigaldamiseks või nišše, mis vähendavad heliisolatsiooni
    • elamute liftišahtid tuleb projekteerida eraldi seisvatena, õhuvahega elamu piirdekonstruktsioonidest. lifti masinaruum ei tohi olla kohakuti või kõrvuti eluruumidega

  • Ruumide päevavalgustustegur ja selle arvutamise põhimõtted
    Päevavalgustuse hindamiseks kasutatakse suhtelist näitajat – loomuliku päevavalgustuse tegurit : see on mingis ruumi punktis valgustiheduse suhe õues oleva valgustihedusse väljendatuna protsentides e=Es/Ev100%.
    Ruumide loomuliku valgustuse arvutus põhineb ruuminurga projektsiooni ja valgustehnilise analoogia seadustel.
    Päevavalgustustegur kujutab endast läbi valgusava nähtava taevavõlvi osa horisontaalprojektsiooni  suhet .  suuruse määramiseks kasutatakse graafilist meetodit. Päevavalgustus arvutatakse ruumis harilikult punktide suhtes, mis asuvad tööpinnas 0,8 m kõrgusel põrandast.
    Arvutamisel saadud tulemusi graafikult korrutame suurendavate või vähendavate teguritega.
  • Ruumide päevavalgustustugevust suurendavad ja vähendavad asjaolud
    Ruumi iga punkti valgustab nii otse taevavõlvilt läbi akende langev valgus kui ka naaberhoonetelt, maapinnalt ja ruumi sisepinnalt peegeldunud valgus.
    Suurendavateks asjaoludeks on hele mööbel, sisustus , seinad, lagi , hele kõrvalhoone , lumi, akna asukoht ( katuseaknad kaldkatuses annavad ~ 30 % või rohkem valgust kui vertikaalsed ).Mida suurema nurga all kiired tulevad, seda rohkem valgust.
    Vähendavateks asjaoludeks on kaugus aknast , klaaside arv (mida rohkem klaase, seda rohkem valgust), klaaside määrduvus, tume viimistlus.
  • Ruumide insolatsioon
    Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Nii pilvisus kui ka aknaklaasid vähendavad ruumi sattuva päikesekiirguse tugevust, kuid ei kõrvalda selle mõju täiesti.
    Arvestades insolatsiooni tähtsust eriti elamus, oleks tarvis seda pikendada kevadel, talvel ja sügisel. Insolatsioonikestvus on aeg, mille vältel otsene päikesekiirgus langeb eluruumi.
    Kasutatakse ruumide paigutamisel ilmakaarte suhtes.
    Põhja ruumid, millele pole aknaid vaja või kus on väikesed aknad.
    Ida – kabinet ja magamistuba
    Lääs – elutuba ja sauna eesruum
    Lõuna – päike liiga intensiivne (päike võib soojendada suvel ruumi ~10 C võrra).
    Kasvuhoonekile ja aknaklaas on päikesekiirguse püüdjad, sest klaas juhib hästi lühilainelist päikesekiirgust ruumi sisse, aga välja enam ei lase.
  • Konstruktsioonide tulepüsivuse hindamine
    Tarindi tulepüsivust hinnatakse ajaga minutites, mille jooksul tarind on võimeline tulekahjus
    • säilitama projektis ettenähtud tugevuse ja staatilise püsivuse; selle omaduse ehk kandevõime tähis on R
    • säilitama oma tiheduse (terviklikkuse), nii et suits ega kuumad põlemisgaasid ei saaks tungida läbi tekkinud pragude või avade; selle omaduse ehk tiheduse ja tervklikkuse tähis on E
    • olema küllaldaseks soojusisolatsiooniks, et tule vastaspoolse tarindipinna temperatuur ei tõuseks üle lubatava piiri; selle omaduse ehk soojapidavuse tähis on I
    • M – löögikindlus
    • S – suitsutihedus

    Konstruktsioonide iseloomust jagatakse hooned kolme klassi: TP1, TP2 ja TP3

    Kõigi kolme tüübi keldrid mittepõlevad
  • Tuletõkkesektsiooni tarindite ja tulemüüri otstarve
    Tulesektsioon on osa, millest tule levik väljapoole on tuletõkketarindite või muude tõhusate vahendite abil ettemääratud aja jooksul takistatud. Mõnel juhul peab arvestama ka ka väljaspoolse tule mõju tõkestamist (trepikodadel ja nurkapidi lähestikku asuvatel hoonetel ).
    Tuletõkkekonstruktsioonides või nendega koos kasutatavad materjaldi ei tohi vähendada tuletõkkekonstruktsiooni tuleohutust.
    Tuletõkketarind peab ruumi läbi lõikama kogu kõrguses, sealhulgas ripplae ja selle taguse ruumi. Pööningu tuletõkketarindid peavad ulatuma katusekatteni. Samuti peavad olema katkestatud räästad ja muud katuseõõnsused.
    Kommunikatsioonide läbiviigud ei tohi halvendada tuletõkketarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet.
    Tulemüür eraldab hoonet või hooneosa teisest hoonest või hooneosast.
    Ehitatakse kui hooned ehitatakse kokku või teineteisele lähemale kui normid tegelikult lubavad.
    • mittepõlevatest materjalidest
    • peab olema staatiliselt püsiv hoone tarindite varisemise korral
    • avatäited tulemüüriga samast tulepüsivusklassist

  • Elamute ja saunade tuleohutusnõuded
    Korsten
    • kõrgus katuseharjast 800 mm, kui korsten asub harja lähedal, muudel juhtudel vt. normidest
    • kaugus korstna välispinnast puitmaterjalist kandekonstruktsioonideni 100 mm ( sarikad , laetalad, vaheseinapostid)
    • puitvooder või põrandalaud võib olla vastu korstnat, kui selle paksus ei ületa 30 mm
    • puidust põrandaliist võib olla vastu korstnat, kui selle kõrgus ei ületa 150 mm
    • põlev soojusisolatsioonimaterjal peab olema korstnast eemal vähemalt
      100 mm
    • kivide vahelised vuugid peavad olema hoolikalt täidetud, korstna lõõride sisepind peab olema silutud
    • pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida
    • põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk +mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat)

    Pööning
    • kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga
    • siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga
    • kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga
    • pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks luuk katuses korstna lähedal, mida saab kasutada ka korstna juurde pääsuks)
    • pööning on eraldi tuletõkkesektsioon, lae tulepüsivus on EJ -30, luugil EJ-15

    Garaaž
    • majaga blokeeritud garaaž on eraldi tuletõkke sektsioon, seinte tulepüsivus EJ-30 min
    • elamusse sissepääsu uksel EJ-15; pääs garaažist elamusse toimub läbi lüüstamburi
    • garaažis ei tohi olla üle 20 l bensiini, garaažis peab olema tulekustuti
    • garaaž tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad)

    Küttekolded
    • küttekollete ees peab olema põlevast materjalist põrandakatte korral plekk laiusega 700 mm, lahtise kamina korral on pleki laius 1500 mm mõõdetuna kamina tagaseinast
    • lahtist küttekollet (näiteks usteta kamin) ei tohi küdemise ajal jätta järelevalveta
    • kiviahju kaugus põlevast materjalist seinast on vähemalt 150 mm, ahju pealt põleva laeni vähemalt 250 mm
    • metallist ühekordse kestaga saunaahju kaugus puitlaeni peab olema vähemalt 1200 mm (seda kaugust tuleks mõõta ahju ja korstna lõõri ühendava metalltoru pealt) ja saunaahju kaugus külgsuunas põlevast materjalist seinani peab olema vähemalt 400 mm; nimetatud kaugusi on võimalik vähendada kui liiga lähedal olevad puitkonstruktsioonid katta tsementplaadiga, mille taga on tihedast kivivillast plaat
    • metalltoru-korsten koosneb kahest torust paksusega vähemalt 4 mm, mille vahel on 50 mm tihedat kivivilla , korstna väliskestal peab olema ümber veel vähemalt 100 mm kivivilla kuni lähema konstruktsioonini
    • pärast ahju kütmise lõpetamist ei tohi hoonest lahkuda 2 tunni jooksul

    Katlamaja
    • väikestel elamu katlamajadel erinõudeid piiretele pole kehtestatud, kui nende võimsus on väiksem kui 25 kW
    • küttemahuti peab olema kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel ja varustatud kahekordse kesta või plekkvanniga, et lekke korral kütus laiali ei valguks
    • katlamaja tuleb varustada paiskpindadega (klaaspinnad)
    • katlamajas peab olema tulekustuti

    Kelder
    • tuleb ehitada mittepõlevast materjalist (lagi, seinad, trepp )
    • aken (aknad) peaks olema mõõtudega vähemalt 600x800, et seda saaks kasutada hädaväljapääsuna

    Hoonetevahelist nõutavat kaugust on pärast normide korrigeerimist suurendatud
    8 m-ni (kivihooned)
    Hoonete kaugus krundi piirist on pool nõutavast hoonete omavahelisest kaugusest
    Elektrikilp peab olema maandatud, maandustakistus =30 Ω, elektrijuhtmete kasutusiga on 10 aastat.
    Autot ei tohi parkida majale lähemale kui 4 m
  • Kipsplaatide kasutamine konstruktsioonide mürapidavuse ja tulepüsivuse suurendamiseks
    Karkassi vahele paigaldada isolatsioonimaterjal hoolikalt ja tihedalt, vältida tühikute teket.
    Seinasisse õhkvahe, kui võimalik.
    Kipsplaatide kihti arvu suurendada.
    Erinevate seinapoolte karkassid eraldi panna.
    Kaudset müra aitab takistada, et vahesein eraldada seintest, lagedest, põrandast heliisolatsioonilindiga.
    Kipsi vahed korralikult kinnitada, vill panna korralikult kinni.
    Vaheseina mõlemad pooled tuleks katta 2x kipsplaadiga.
    EJ-30 seina paksus 100 mm metallkarkass samm 600 mineraalvill 40 mm
    Tulepüsiv kipsplaat 12,5 GKF 1 kiht mõlemal pool
    Tavaline GKB  2+2 kihti
    EJ-180 seina paksus 175 mm villa 80 mm metallkarkass
    Tulepüsiv kipsplaat GKF mõlemal pool seina kolm kihti
  • Pinna valgustustihedus ja selle arvutamine elektrivalgustuse korral, elektrivalgustuse normeeritavad ja ökonoomsust näitavad tegurid
    Valgustustihedus e. valgustatus luksides (lx) näitab pinnaühikule (m2) langevat valgusvoogu luumenites (lm). Looduses valgustab aluspinda Päike nii otseselt kui taeva hajusvalguse näol. Päikeselt üldse saabuvast kiirgusest moodustab valgus vaid ühe osa – silmale nähtava kiirguse, lainepikkustega vahemikus 380-780 nm. Et kogu päikesekiirgusest mõõtmiseks välja eraldada just see vahemik, tuleb kasutada silma tundlikkuse kõverat imiteerivat valgusfiltrit.
    Valgustustihedust kujutab endast mingile pinnale jõudva valgusvoo hulka. Valgustustihedus on kogu valgusvoo ja pinna suuruse suhe (A)
    E = F / A
  • Märgade kohalike orgaaniliste soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru, linaluu , turvas) väljakuivamine hästi ventileeritud pööningu lael auruisolatsiooni olemasolul ja ilma auruisolatsioonita osas
    Lagede soojustamine lautades ( niiskusesisaldus )
    • põhk  13…23 %
    • linaluu  8…15 %

    Keskmine
    • saepuru 14 %
    • linaluu 12 %
    • õled 17 %
    • pilliroog 15 %
    • sammal 17 %
    • turvas 20 %

    Märjalt paigaldatud materjalid ühe aasta jooksul kuivasid
    • freesturvas 59,3 %  22,4 %
    • linaluu 37,6 %  16 %
    • saepuru 25,2 %  13,3 %

    Need lauad, mis olid auruisolatsiooniga kaetud, olid niiskusega 41,2 % ja ilma isolatsioonita 17,53 %
    14
  • Vasakule Paremale
    Ehitusfüüsika KT #1 Ehitusfüüsika KT #2 Ehitusfüüsika KT #3 Ehitusfüüsika KT #4 Ehitusfüüsika KT #5 Ehitusfüüsika KT #6 Ehitusfüüsika KT #7 Ehitusfüüsika KT #8 Ehitusfüüsika KT #9 Ehitusfüüsika KT #10 Ehitusfüüsika KT #11 Ehitusfüüsika KT #12 Ehitusfüüsika KT #13 Ehitusfüüsika KT #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 202 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Nublu Uus Õppematerjali autor
    1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele
    Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele:
    a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W
    b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W

    Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina.

    2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära

    Orgaanilised (looduslikud – roog, turvas, kõrkjas, õlg)
    Tehislikud (mitmesugused vahtplastid).
    Mineraalvillad.

    Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele.
    Penoplast ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal.
    Rohelised ja sinised penoplastid imavad 24h jooksul 2-3% vett, valged 5% ja rohkem.

    Sarnased õppematerjalid

    Ehitusfüüsika kt-vastused
    7
    doc

    Ehitusfüüsika kt. vastused

    1. Nõuded hoone piirdekonstruktsiooni soojapidavusele Nõuded hoonete välispiirete soojajuhtivusele: a) väikemajade seinad R03,03 m2K/W b) ülemiste korruste laed ja katuslaed R04,0 m2K/W Lael ja seinal suurem erinevus, kuna lakke kergem soojustust panna, kui seina. Soovitatav maksimaalne soojajuhtivus. a) põrandal pinnasel R02,77 m2K/W b) põrandal välisõhu kohal R04,54 m2K/W Põrandat, mis on välisõhu kohal, tuleb rohkem soojustad. Normid suurenenud, kuna kütteenergia kallinenud. Seintesse soojustust vähemalt 200 mm, lakke 300-350 mm, pööningul saepuru 350-400 mm. 2. Soojusisolatsioonimaterjalide liigid, nende kasutamise omapära Orgaanilised (looduslikud ­ roog, turvas, kõrkjas, õlg)- Roogplaate on Eestis kasutatud peamiselt seinte isoleerimiseks( ka vanade hoonete lisasoojustuseks. Ehitusvilt-villa ja karusnahatööstuse jäätmetest+liim, uste sooja-ja heliisolatsioo

    Ehitusfüüsika
    Hoonete kordamisküsimused
    11
    docx

    Hoonete kordamisküsimused

    1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel ­ 10 a. Külmaveetorustikel ­ 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põ

    Ehitusõpetus
    Kontrolltöö kordamisküsimused
    9
    doc

    Kontrolltöö kordamisküsimused

    1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned ­ elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned ­ loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel ­ 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel ­ 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalus

    Ehitusõpetus
    Hoone osad
    56
    pdf

    Hoone osad

    Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak

    Ehitus
    Ehitus
    6
    doc

    Ehitus

    1. Hoonete liigid a)tsiviilehitised b)tööstushooned c)loomapidamise hooned 2) Elektrijuhtmete, külmaveetorustike tööiga Elektrijuhtmetel on tööiga 10 aastat. 3) Tuleohutusnõuded elamu projekteerimisel Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4) Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes. Sõrestik seintes paigutatakse soojustus sõrestikpostide vahele, mineraalvillast soojustuse min paksus on 15 c

    Ehitusõpetus
    Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused
    10
    pdf

    Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

    1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima ­ temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet ­ niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus ­ otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra ­ müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass ­ kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass ­ tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass ­ mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass ­ hooned võivad kasutusel olla vaid pii

    Ehitusfüüsika
    Hoonete konstruktsioonid - kliima
    67
    doc

    Hoonete konstruktsioonid - kliima

    http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus

    Hoonete konstruktsioonid
    Ehitusfüüsika Eksam
    20
    docx

    Ehitusfüüsika Eksam

    1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel

    Teoreetilise mehaanika lühikursus




    Kommentaarid (1)

    evvu1234 profiilipilt
    evvu1234: Tundub okei
    14:26 18-04-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun