s) korraldab suhtlemist teiste riikidega – t) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile – u) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni – v) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid – w) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht – x) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust – y) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas – 2. Kes võib kandideerida… a) Eesti Vabariigi presidendiks? Vähemalt 40. aastane sünnilt Eesti Vabariigi kodanik b) Riigikogu liikmeks? Vähemalt 21. aastane Eesti Vabariigi kodanik 3. Kes valib… a) Riigikogu? rahvas
Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. 1847. aastal tekkisid Dostojevskil sidemed revolutsioonilise meelsusega Petrashevski ringiga, mille tegevuse kuulutas tsaarivõim riigivastaseks. Dostojevskilegi määrati surmanuhtlus, mis armuandmise korras asendati sunnitöö ja asumiselesaatmisega. Armuandmine kuulutati välja pärast mahalaskmistseremooniat, kus ära jäi ainult käsklus "Tuld!". Aastad 1850 1854 veetis Dostojevski sunnitööl ning aastail 18541859 oli lihtsõdurina väeteenistuses. 25. jaanuaril 1881 algas Dostojevskil ootamatult kurgust verejooks ja 28. jaanuari õhtul kirjanik suri. Kõik isiklikud eluvintsutused on vajutanud sügava pitseri kogu Fjodor Dostojevski loomingule.
vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128; [RT I, 27.04.2011, 1 jõust. 22.07.2011] 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. § 81. Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: «Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja
• Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid • PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon • Vabariigi Presidendi töökorra seadus Esindusfunktsioon • Esindusfunktsioon välissuhtlemises - esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti
üldaktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikat on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nim neid ka individuaalsemateks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikutkonkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid.nt kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasuatamise vüi armuandmise otsused jne. 5)ja6) Normatiivakte kehtestatakse erinete riigiorganit epoolt ja iga riigiorgan omab õigusloomes teatud pädevuse, sõltuvalt selle riigiorgani kohast riigiaparaadis. Kõige kõrgemas riigiorganis kõikides riikides, kellele kuulub seadusandlik võim, on parlament, mmis kannab erinevates riikides erinevat nimetust. Seetõttu on parlamendi poolt kehtesatud aktid kõige kõrgemad aktid, st seadused. Ja kik mud õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega
Desargues Desargues ja millest hiljem kasvas välja Prantsuse Teaduste Akadeemia. 16-aastasena pani Pascal Desargues'ist lähtudes kirja 53-realise töö pealkirjaga "Essee koonuslõikelistest tasapindadest", tõestades Pascali teoreemina tuntuks saanud väite, mis on projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria üks põhiteoreem. See saavutus tegi Pascali teadlaste hulgas tuntuks. 1639 sundis kardinal Richelieu rantjeede vastuhakus osalenud Pascali isa armuandmise järel Roueni generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoniliivrine kontributsioon. Blaise Pascalil oli olnud kavas kirjutada uurimus matemaatikast, kuid isa vajas abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642 esimese mehaanilise arvutusmasina, millele kulutas viis aastat 1640&ndash1645
Lõunal Butashevitsh Petrashevski juures luges Dostojevski laudkonnale ette Belinski "Kirja", mis Venamml keelatud oli. Ja kui petrashevskilased provokaatori salakaebuse peale arreteeriti ning türmi pandi, jagas Dostojevski nende traagilist saatust. Ühes teiste petrashevskilastega mõisteti ta surma ja toodi avalikule väljakule otsuse täideviimiseks. Ta elas üle esiteks surmamõistetu kogu kohutava tunnetegamma ja pärast tsaari "suuremeelse" armuandmise komöödia, mis mahalaskmise sunnitöö ja asumisele saatmisega asendas. 184648 oli kirjanik lähedane vene utoopilisele sotsialismile ning jagas seisukohti, et inimene on loomu poolest hea. Kõik, mis on maailmas head, tuleb inimesest, tema puhtast ja üllast hingest, kõik raske ja kohutav aga sotsiaalse keskonna moonutavast mõjust. Mida tihedam on kangelase side oma ajastu eluga, seda kaugemal on ta loodusest, selle "normaalsest" olemisest; mida kaugemal on tegelane
varem Riigikohus otsustanud, et eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa. Võeti vastu kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 2011.a põhiseaduse muutus. Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitlevate sätete muutmine. Selles muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Muudeti kahe järjestikkuse Riigikogu koosseisu poolt. 7. Amnestia ja armuandmise vahe. V: Amnestia on juriidiline toiming, millega riigi kõrgeim võimuorgan vabastab isikute grupi või üksikisiku karistuse kandmisest. Armuandmine on süüdimõistetu palvel talle mõistetud karistusest vabastamine või karistuse kergendamine riigipea sellekohase otsusega. Nende vahe: amnestia alusel vabastatakse kõik mingi paragrahvi alusel süüdimõistetud, armuandmise puhul aga ainult üks konkreetne isik tema konkreetse juhtumi puhul. 8
Sõjakuriteod on sõjapidamise reeglite olulised rikkumised, mida saab toime panna ainult sõjaajal. Iga eksimus nende reeglite vastu ei ole sõjakuritegu, tähelepanu pööratakse olulistele rikkumistele – näiteks piinamine või ebainimlik kohtlemine, õiglase kohtumõistmise mittetagamine, pantvangide võtmine, vara õigusvastane ulatuslik hävitamine ja omastamine, tsiviilelanike või -objektide tahtlik ründamine, armuandmise keelamine. Rahvusvahelised kuriteod on aegumatud. Teiste kuritegude osas kehtib tavaliselt reegel, et kui inimest ei ole teatud aja jooksul vastava kuriteo eest vastutusele võetud, loetakse kuritegu aegunuks ja sellega ei tegeleta rohkem. Rahvusvaheliste kuritegude puhul ei ole aga oluline, kui palju aega on möödunud teo toimepanemisest. Eestis mõisteti esimesed inimesed 1949. aasta küüditamise eest süüdi alles pool sajandit hiljem.
riigisekretär. Avaldatakse Riigi Teatajas. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt (ka õiguse rakendamise akt) Akt, mis annab subjektiivseid(antud subjektile kuuluvaid) õiguseid ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. Õigusakt ei sisalda õigusnorme, nagu normatiivakt, vaid ta rakendab neid, kohustades konkreetset iskut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on iseloomult õiguse rakendamise aktid. Nt kohutotsus, ametisse nimetamise/vabastamise käskkirjad, autasustamise/armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid. Riigikogu ja presidendi otsused aktid, mis käsitlevad tavaliselt ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust. Vabariigi Valitsuse korraldused lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Avaldatakse Riigi Teatajas. Ministrite käskkirjad KOV volikogu otsused 4.6. NORMATIIVAKTI AJALINE, RUUMILINE JA SUBJEKTILINE KEHTIVUS
15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. TINGIMUSED § 79. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. AMETISSEASTUMISEL § 81. Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan
kuulutab välja seadused annab seadlusi algatab põhiseaduse muutmist; määrab peaministrikandidaad nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed nimetab ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab kohtunikud annab riiklikke autasusid Eesti riigikaitse kõrgeim juht; kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistusest algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise 8. Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded Koosseis: peaminister ja ministrid Iga valitsuse liige juhib ühte poliitika valdkonda (v.a. peaminister) Peaministri ülesandeks on integreerida erinevaid valitsemisalasid Valitsuse ülesanded on: a. Sise –ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste b. Korralduste ja määruste vastuvõtmine ning rakendamine (poolthäälte enamusega) 9
konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Sp nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset inimest konkreetseks käitumiseks, mistõttu iseloomult on nad õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsused, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused ja üksikaktid. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on inimestevaheline seos (erinevalt teistest sots suhetest), mis tuleneb õigusnormist. Tunnused: Imperaktiivne riigi poolt kehtestatud (nt lapsevanemal eluaegne kohustust lapse ees, lapsel tekib hoolitsuskohustus oma vanema eest, mil vanem enam ise hakkama ei saa) Suhte keskmes õigused ja kohustused riigi ja kodaniku suhe ja isikutevaheline lepinguline side. Kohustused
On Eesti riigikaitse kõrgeim juht ja saab anda sellega seoses riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. President on inimene, kes teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni erakorralise seisukorra väljakuulutamise ja Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Saab vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või saab kergendada karistust või siis just algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 2. KONSTANTIN PÄTS 4 Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid
nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 23. Seaduste väljakuulutamine ja sellest keeldumine (põhjused ja tagajärjed) Õigust keelduda seaduse väljakuulutamisest nimetatakse vetoõiguseks, selle õiguse kasutamist aga vetoks. Kommenteeritava paragrahvi lg 2 annab Vabariigi Presidendile õiguse teatavatel tingimustel jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks.
•algatab põhiseaduse muutmist; •nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; •nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; •nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; •teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; •annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; •vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; •annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks
nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 25. Seaduste väljakuulutamine ja sellest keeldumine (põhjused ja tagajärjed) Õigust keelduda seaduse väljakuulutamisest nimetatakse vetoõiguseks, selle õiguse kasutamist aga vetoks. Kommenteeritava paragrahvi lg 2 annab Vabariigi Presidendile õiguse teatavatel tingimustel jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. 26. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja koosseis
Seega: Alamal ei ole kohustust teha endale viga. Kui suverään käsib (küll õiglaselt hukka mõistetud) inimesel end tappa või haavata või end sandistada, või mitte hakata vastu neile, kes teda ründavad, või hoiduda toidu, õhu, ravimite või mõne muu asja tarvitamisest, milleta ta ei saa elada, siis jääb sellele inimesele vabadus mitte kuuletuda. Kui suverään või tema ametnikud kuulavad inimest üle kuriteos, mille ta on sooritanud, siis ta ei ole kohustatud (ilma armuandmise lubaduseta) seda üles tunnistama, sest ühtegi inimest (nagu ma olen samas peatükis näidanud [§14]) ei saa lepinguga kohustada ennast ise süüdistama. Ja veel, alama nõusolek suveräänse võimuga sisaldub nendes sõnades: “Mina volitan, või võtan enda peale, kõik tema teod”, milles pole ühtegi piirangut tema varasemale loomupärasele vabadusele, sest lubades temal mind tappa, ei ole ma ise kohustatud ennast käsu korras tapma
· nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; · nimetab Riigikohtu ettepanekul ametisse kohtunikud; · teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; · annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; · vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kand misest või kergendab karistust; · annab välja seadlusi jne. MAAVALITSUS Igas maakonnas on ametisse nimetatud maavanem, kelle olulisemad ülesanded on: · esindada maakonnas riigi huve ning hoolitseda maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; · juhtida maavalitsuse tööd; · koordineerida ministeeriumide ja teiste täidesaatva riigivõimu kohalike asutuste ning kohalike omavalitsuste koostööd maakonnas;
3. Ordonnance Criminelle de 1570, ka Les Ordonnances criminelles de Philippe II (1570, Holland) - on Hollandis ja tema kolooniates kehtinud CCC mõjutustega karistusseadustik mis võeti vastu 1570. Sarnaselt CCC-le oli ka kõne all olev seadustik keskendunud kriminaalõiguse normidele ja oli sisult reformimeelse iseloomuga, lõpetades ennekõike kohalike ülikute ja feodaalide isetegevuse kohtumõistmises seda eriti armuandmise ja trahvivabastuse asjades ning ka privaatse kohtumõistmise asjades mis keelustati. Kogu kohtumõistmine tsentraliseeriti ja normid ühtlustati, mis on ka sarnaseks jooneks CCC-le. Samas on erinevuseks süüdistatavale teatud juhtudel (kohtuniku nõusolekul) kaitsja lubamine ja sellest tulenev mõningane kohtuprotsessi avalikkus, mida teistes maades ja ka CCC puhul ei tuntud. Samas ei tähendanud see, et teatud juhtudel lubas seadustik tunnistuste
13) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 15) annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; 16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb RK ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PÕS erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt PÕS; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab ÕK kriminaalvastutusele võtmise vastavalt PÕS. VV- Täidesaatev riigivõim. Kuuluvad peaminister ja ministrid. 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist; 4) esitab RK seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
6. nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; 7. nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; 8. nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 9. teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehes, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantseleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; 10. annab riiklikke autasusid ning sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid: 11. vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korral karistuse kandmisest või kergendab karistust; 12. annab välja seadlusi: jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused seaduste põhjal ning lahendab kaasusi kohtumenetluses, s.o. seadusega sätestatud protseduurilises korras. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Kohus kui õigusmõistev võim, kui kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on mõista õigust Eesti Vabariigi seaduste järgi. Kohtunikud
16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. 11.2 Vabariigi Presidendi staatus ja volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine Vabariigi President on Eesti riigipea. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad: 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.
epideemiatega. Kuningas oma surma lähenedes ei suutnud määrata pojale sobilikku pruuti. Ta oli kimbatuses ja hirmus, et tema poeg saab veel tema eluajal enda kätte liiga suure võimu, kui ta seob ennast Hispaania kuningakojaga. Noorele Henryle tundus abielu üldse kohutavana. Lõpuks, 1509. aasta märtsis haigestus kuningas lootusetult. Ta tegi viimase kombekohase sammu, kuulutas välja üldise armuandmise. Selle aasta 21.aprillil suri Henry VII oma Richmondi lossis ja Henryst sai kuningas, Henry VIII. Seitse nädalat pärast vana kuninga surma, läks uus kuningas laulatusele Greenwichi kirikusse, kus tema pruudiks pidi saama Aragóni Kathrine. Õukond ja loss Henry õukonna ametnikud ja teenrid olid kenasti ära õppinud, mida on võimalik saada vastutasuks ustava teenimise eest ja üsna kiiresti sai neile selgeks seegi, et noor kuningas polnud
igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi. 2. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud (1) Kriminaalmenetlust ei alustata ja kriminaalmenetlus lõpetatakse: 1) kui puudub kuriteosündmus; 2) kui teos puudub kuriteokoosseis; 3) kui aegumistähtaeg on möödunud; 4) kui amnestiaakt kõrvaldab karistuse kohaldamise toimepandud teo eest, samuti üksikutele isikutele armuandmise korral; 5) isiku suhtes, kes pole ühiskonnaohtliku teo toimepanemise momendiks jõudnud vanusesse, mille saabumisel seaduse kohaselt on võimalik kriminaalvastutus; 6) kannatanu leppimise korral süüdistatavaga karistusseadustiku §-des 121, 157, 169 ja 170 ettenähtud kuritegudes, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 391 lg 5 ettenähtud erandid; 7) kannatanu kaebuse puudumisel, kui kriminaalasja võib algatada ainult tema kaebuse alusel;
57. Nimetatud asjaolud on sätestatud seadustes ja neid kohaldatakse subjektidele, kes kehtivate seaduste kohaselt saavad olla õiguserikkumise subjektideks. Need asjaolud on: 1. süüdimatus: juhud, mil seadusega sätestatud alustel ja korras on pädevad organid tuvastanud, et õiguserikkumise toimepannud isik ei oli olnud võimeline endale oma tegudest aru andma psüühiliste puuete või vaimutegevuse häirete tõttu. 2. armuandmine: konkreetse subjekti suhtes antav üksikakt. Armuandmise motiiviks on humaansed kaalutlused süüdimõistetu isiku suhtes, kusjuures arvestatakse muidugi konkreetse toimepandud õiguserikkumise tehiolusid ja õiguserikkuja isikut 3. amnestia: seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õiguserikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks. 4
16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §- le 145. §79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
Kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Näited: ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkiri, armuandmise otsus jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. Õigusakte kehtestavad erinevad riigi ja kohaliku omavalitsuse organid. Igal organil (nt Vabariigi president, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Keeleinspektsiooni peadirektor jt) on oma pädevus, sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Iga riigi õigusaktid moodustavad HIERARHILISE süsteemi.
aktiks on seadus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt – annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad iseloomult õiguse rakendamise aktid Nt kohtuotsused, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jms üksiksubjekti puudutavad aktid Seadus – normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel) Seaduse kõrgeim juriidiline jõud tuleneb seadusi vastu võtva riigiorani kohast riigiorganite süsteemis. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas – tagatakse seaduste ülimlikkus Seadused jagunevad:
· Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust · Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) · Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) · Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist · Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist · Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid · PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust · Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon · Vabariigi Presidendi tookorra seadus Esindusfunktsioon · Esindusfunktsioon välissuhtlemises - esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises (PS §78 lg 1) - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi
Õigust rakendav akt ehk mittenormatiivne õigusakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või subjektide ringile. Mittenormatiivne õigusakt ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi:
Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata (§ 89 lg 6); * kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust (§ 105 lg 4); * kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust (§ 119). + valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral. 107. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 108. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh 18
autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; teeb riigikogule ette paneku sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; kuulutab Eesti Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 44. Riikliku kontrolli süsteemid EV-s: Üks osa riigijuhtimisest s.o. kontroll, kas vastuvõetud otsus on täitjani viidud õigesti. Kontrollsüsteemi iseloomustab: 1) Kui kiiresti viidud täitjani. 2) Kas täitja on aru saanud ülesandest. 3) Milline on kvaliteet. 4) Kas vastuvõetud otsus täitis oma ülesande. Kontrollsüsteemi meetmed:
nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. 66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 17 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus
siis vabadust ühineda, üksteist aidata ja kaitsta? Loomulikult on neil see õigus, sest nad vaid kaitsevad oma elusid ning seda võib süüdiolev inimene teha samamoodi kui süütu. Tõepoolest oli nende esimene kohuse rikkumine ebaõiglus, kuid nende relvastumine peale seda, kuigi selle eesmärgiks oli jätta ebaõiglus kehtima, ei olnud uus ebaõiglane tegu. Ja kui eesmärgiks on vaid oma isikute kaitsmine, siis pole see üldse ebaõiglane. Aga armuandmise pakkumine võtab neilt, kellele seda pakutakse, vabanduse enesekaitseks ning teeb ebaseaduslikuks selle, kui nad jätkavad teiste aitamist või kaitsmist. Alamate suurim vabadus on seaduse vaikimine. Millistel juhtudel on alamad vabastatud oma suveräänile kuuletumisest. Alamate kohustused suverääni ees kehtivad nii kaua, ja mitte kauem, kuni kestab võim, millega suverään on võimeline neid kaitsma. Suverään on riigi hing; kui hing on ihust kord
riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. 17 66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne)
40 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester -‐ ICTY ja ICTR jaoks on loodud eraldi täitemenetluse institutsioon, nt § Lepib riigikdega kokku karistuse täitmise § Teostab järelvalvet karistuse täitmise üle § Otsustab armuandmise või karistuse lühendamise Rahvusvaheline kriminaalkohus -‐ esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev rahvusvaheline kohus 01.07.2002 – alates sellest kuupäevast toimunud teod käivad sinna alla -‐ iseseisev rahvusvaheline organisatsioon
loosung "tagasi puhaste allikate juurde" tõstis oluliselt VT normide mõju sotsiaalse käitumise hindamisele, moraalsed hinnangud muutusid karmimateks. Piibel (eriti VT) muutus juristide südametunnistuse toeks ja mõõduks. Ausse tõusis põhimõte kes verd valab, selle veri peab valatud saama. Saksamaal kasvas oluliselt surmanuhtluse rakendamine abielurikkumiste, nõidumiste ja jumalasolvamiste eest. Viimased olid eksimused ius divinum'i vastu ning valitsejal puudus siinkohal ka armuandmise õigus. Valitseja oli vaid jumala tahte täideviija. Dekaloog avaldas läbi aegade mõju kriminaalõiguse süstemaatikale. 2.5.2. Piibel kui Lääne õiguskultuuri tüvitekst Igal tekstil on oma struktuur ja kontekst, mis määravad ühe või teise teksti toimeulatuse kultuuri "kogutekstis." Mõne teksti tähendus võib olla nii suur ja kaugeleulatuv, et neid nimetatakse kultuuri tüvitekstideks. Sageli iseloomustab tüvitekste sakraalsus.
Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused 18.Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Näited: ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkiri, armuandmise otsus jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. 19. Seadus: õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel) Seetõttu on üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ÜLIMUSLIKKUS. Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi: Põhiseadus
meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha. Arhailine õigus ei tundnud armuandmise mõistet, sest õigusrikkumine ie olnud inimeste õiguspoliitika objekt.Erinevalt karistusest kuulub sõna lunastus – sühne arhailise õiguse juurde. Lepitus-on nii otsus, kohus kui ka lunastus, mis kirjeldab menelust, kuidas õigusjalule seatakse.Ladina keeles componere- parandama. Trahv/heastamine- bube, tähendab parandama ja on igivana.Õnnetuse kõrvaldamise tehnika. Heastamine oli keskne mõiste vanas õiguses.Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits
püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu. Trahvikohustuse põhjus tulenes õigusrikkumisest kui välisest ilmingust.Oli tekkinud teokoosseise:tapmised, kehavigastsued, vargused ja vara rikkumised.Õigusrikkumisest haiget saanud maailm tuli kultuurilikul teel terveks teha. Arhailine õigus ei tundnud armuandmise mõistet, sest õigusrikkumine ie olnud inimeste õiguspoliitika objekt.Erinevalt karistusest kuulub sõna lunastus – sühne arhailise õiguse juurde. Lepitus-on nii otsus, kohus kui ka lunastus, mis kirjeldab menelust, kuidas õigusjalule seatakse.Ladina keeles componere- parandama. Trahv/heastamine- bube, tähendab parandama ja on igivana.Õnnetuse kõrvaldamise tehnika. Heastamine oli keskne mõiste vanas õiguses.Heastada võis igat kahjut. Heaks tegemine.Heastamine on ka tervendav loits
subjektide ringile, siis neid nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Omapäraks on see, et nad kunagi ei loo õigusnormi vaid nende ülesandeks on rakendada juba olemasolevaid konkreetseid õiguse norme, kohustades siis isikut või teatud isikuid käituma selliselt nagu õigusnorm seda nõuab. Sellisteks üksikaktideks on kohtuotsus, ametisse nimetamised või ametist vabastamise käskkirjad, inimeste autasustamine samuti ka armuandmise otsused presidendi poolt. Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Igal riigiorganil on oma pädevus, sõltuvalt tema kohast riigiaparaadis, funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite poolt vastu võetud õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Õiguse praktilisel rakendamisel on aga eriti vajalik täpselt teada iga õigusakti juriidilist jõudu. Kõik need paljud normatiivaktid moodustavad koos aga teatud hierarhilise süsteemi
käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Nt. Seadus, seadlus, määrus. Üksikakt Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid. Näited: keskkonnaministri käskkiri X. ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta, EV Presidendi otsus X-le armuandmise kohta, jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. Õigusaktide hierarhia 1) P õ h i s e a d u s 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d ehk kontstitutsioonilised 3) S e a d u s e d 4) S e a d l u s e d 5) M ä ä r u s e d 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d 2. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus.
Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves on algatanud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu2, mis näeb ette Kaitseväe juhataja institutsiooni välja jätmise põhiseadusest. 3. 10. Auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine (§ 78 p 15) Vabariigi President annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid. 3.11. Armuandmine (§ 78 p 19) Vabariigi President vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust. 10.2. Vabariigi Presidendi valimised, volituste lõppemine, Vabariigi Presidendi asendamine Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. Vabariigi president peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse. Vabariigi Presidendi volitused lõpevad (PS § 82): 1) ametist tagasiastumisega;
16) on Eesti riigikaitse kõrgeim juht; 17) teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §-le 145. 1. Presidendi valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
· nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; · nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; 13 · teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; · annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; · vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama. Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse
vaimutegevuses esinevad teo toimepanemise ajal häired haigusliku kõrvalekaldumiste näol. (enamasti vaimuhaigusest) Siis ei saa teda ka vastutusele võtta. Ei ole kuritegu sooritanud. Tema suhtes kohaldatakse sundravi haiglas. See ei ole karistus, vaid meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahend. 2) Armuandmine konkreetse subjekti suhtes antav õigusakt (Vabariigi Presidendi poolt). Armuandmise motiiviks on humaansed kaalutlused süüdimõistetud isiku suhtes, kusjuures arvestatakse konkreetse toimepandud õigusrikkumise tehiolusid ja õiguserikkuja isikut. 3) Amnestia seadusandlik akt, mille alusel vabastatakse juriidilisest vastutusest teatud liiki õigusrikkumisi sooritanud ja süüdimõistetud isikud. Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline ja tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õigusrikkumiseks;
Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena arestile ja vabaduskaotusele. Sama karistus võib olla samal ajal põhi- ja lisakaristus. Erakorraliselt on lubatud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest mõista ka surmanuhtlust mahalaskmise läbi. Seda ei kohaldata aga naistele ja isikutele, kes kuriteo toimepanemise ajal on nooremad kui 18 aastat või vanemad kui 65 aastat. Armuandmise korras võib surmanuhtluse asendada eluaegse vabaduskaotusega kinnises vanglas. Kriminaalkaristused: 1. Vabaduskaotus Võib mõista 3 kuud kuni 15 aastat. Isikule, kes oli teo toimepanemise ajal noorem kui 18 aastat võib mõista vabaduskaotust 3 kuud kuni 8 aastat. Täiskasvanud kannavad vabaduskaotust kinnises, poolkinnises ja avavanglas, alaealised noortevanglas. 2. Teataval töökohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine
kirjadele; ·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; ·vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; ·annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks
·algatab põhiseaduse muutmist; ·nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid; ·nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi; ·nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud; ·teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantslerija kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks; ·annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; ·vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; ·annab välja seadlusi jne. Kohtuvõim Kohtuvõim on õigustmõistev võim. Kohus teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus ehk seadusega sätestatud protseduurilises korras. Kohus kui õigustmõistev võim, kohtuvõimu teostaja on omaette võimuharu, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine Eest Vabariigi seadustest lähtuvalt. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks
annaabi.ee 
