tänapäeval ütleme, tundma-õppimise. Sokratese silmis on inimest käsitlevail teadustel tohutu eelis loodust käsitlevate teaduste ees. See eelis seisneb selles, et esimesed, õppides tundma inimest, annavad inimesele selle, mida ta kõige enam vajab iseenda ja oma tegevuse tunnetamise, oma teotsemise programmi ja sihi määratluse, selge arusaamise sellest, mis on hea ja halb, ilus ja inetu, eksimine ja tõde. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsetPlatoni,Xenophoni,Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. 1.Platon ...(umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul
Päikeseprillid on valmistatud selleks, et nõrgendada valgust ilma seda murdmata. Selliseid läätsesid, mis pole isegi ligikaudselt optiliselt korrektsed, on kasutatud sajandeid tule süütamisel. Läätsede ajaloost Vanim tehislik lääts on pärit aastast 640 eKr. kvartsist lääts, mis leiti väljakaevamistel kunagisest Assüüria linnast Niinivest, mis asub tänapäeva Iraagis Mosuli linna alal. Esimesed kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast Aristophanese näidendist ,,Pilved" (424 eKr.), kus mainitakse läätse, mille abil süüdati lõket. Plinius Vanema (23 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis ja mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: Nero olevat vaadanud gladiaatorite mänge kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr 65) kirjeldasid veega täidetud
moraali Aischylos · Kreeka näitekirjanik · Atika tragöödia peamine looja · Suurendas näitlejate dialoogi osakaalu kooriosade arvelt · Kirjutas 80 näidendit, millest tervikuna on säilinud 7 · "Seitse Teeba vastu", "Aheldatud Prometheus", "Palujannad" Aristophanes · Vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik · Ta oli sõja äge vastane ja pilkas oma näidendites poliitikuid, kes ei tahtnud rahu sõlmida · Aristophanese loomingust on säilinud 11 komöödiat · "Ratsanikud", "Pilved", "Herilased", "Linnud", "Plutos" Euripides · Tragöödiakirjanik · Kirjeldas oma loomingus rõhutute olukorda, inimeste kirgi ja siseheitlusi ning arutles eetika- ning komblusküsimuste kallal · On kirjutanud ~90 tragöödiat, millest säilinud on ~19 · "Alcestis", "Medeia", "Hippolytos" Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Theatre_of_ancient · http://www.ripon
ja julmust. Nad on inimestele mõistetamatud ja sageli ka vaenulikud. Euripides mängis vastuoludega, millega kaasnes kriitiline suhtumine religiooni ja moraali. See sokeeris vaatajaid, mistõttu oli Euripides suhteliselt ebapopulaarne. Teda peeti lausa naistevihkajaks. Hinnati siiski tema teoste lüürilisi osi ja muusikat. Euripidese tragöödiate lõpus pole mitte punkt, vaid on küsimärk. Euripidest ja tema kangelasi on pilgatud Aristophanese komöödiates ("Ahharnlased", "Naised tesmofooridel", "Konnad"). Euripidese karakterid on kirglikud ja vastuolulised. Nad pole ülevad kangelased, vaid tavalised luust ja lihast, kirgede ja siseheitlustega kujud. Kired, mida Euripides kujutab, on tugevad, kuid inimesed, kes neid tunnevad, tavalised. Nende kohta on raske öelda, kas need on positiivsed või negatiivsed. Euripidese meelisvõte on luua oma tegelasest algses üks pilt, siis aga kujundada temast vastupidine mulje. Seetõttu
Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise. Tema pooldajad pakkusid talle võimalust põgeneda, kuid ta lükkas selle pärast surmamõistmist tagasi ning nõustus valitsuse otsusega. Surmaotsuse täideviimisel kasutati karuputkest valmistatud alkoholiga segatud mürki, mille Sokrates ära jõi. SOKRATESE ÕPETUSE ALLIKAD: Sokratese õpetust tuntakse Platoni(427347 eKr), Xenophoni(430-354 eKr), Aristophanese(448-380 eKr) jt vahendusel, sest ta ise ei kirjutanud midagi. Peamiselt peetakse kõige põhjalikemaks Sokratese kohta käivateks allikateks Platoni dialooge, millest lähtuvalt käsitletakse Sokratest siiani. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Oma
Retoorika oli vajalik selleks, et poliitikud saaksid veenvalt esineda rahvakoosolekutel ning kodanikud enda väiteid tõestada kohtuprotsessidel. Tuntumad kõnemehed olid: Lysias (u 459-380 eKr), kellelt säilinud 34 kõnet (,,Kaitsekõne Eratosthenese mõrva puhul"); Isokrates (436-338 eKr), kellelt on säilinud 21 kõnet (,,Panegüürika", ,,Rahu") ning kes rajas Ateenasse retoorikakooli. Demosthenes (384-322 eKr), kellelt on säilinud 61 kõnet (,,Kõned Philippose vastu"). 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias ,,Pilved", kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Aristophanesele meeldis oma komöödiates parodeerida tragöödiate autoreid ja nende teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad"
Ta andis atika tragöödiale selle klassikalise kuju. Ehtsa dialoogi loomiseks tõi näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul ka kolmanda näitleja. Ta võttis kasutusele ka lavatehnilisi uuendusi. Teine tuntud ateena tragöödiakirjanik oli Aischylosest noorem SOPHOKLES (496- 406 a eKr). Sophokles kirjutas 123 näidendit, millest on säilinud 7, ja võitis 24 auhinda. Tema tuntumad tragöödiad on "Kuningas Oidipus", "Antigone" ja "Elektra". Komöödia eri vormid sulandusid ühte ARISTOPHANESE (455- 386. a eKr) näidendeis. Ta oli ainuke tuntud ateena komöödiakirjanik, kellelt on säilinud terviklikke näidendeid. Tema 40 näidendist on säilinud 11, millest paljud on pealkirjastatud selle järgi, mida kehastab koor; "Ratsanikud", "Herilased", "Linnud", "Pilved", "Konnad". Sophokles, Aristophanes ja Aischylos. Keskaja teater Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult
Inglismaal. Selle tagajärjel muutus klaas üldiselt kättesaadavaks ning klaasist tehtud esemeid hakati laiaulatuslikult kasutama. Optilise klaasi areng Klaasil on kaks head omadust mis teevad ta eriti sobivaks materjaliks optiliste klaaside tootmisel. Klaas on selgelt nähtava värvivalikuga ja tema pinnad on töödeldavad nii et ei kahjustu klaasi läbipaistvus. Üks esimestest refereeringutest kuidas kasutati konveksset (pluss) klaasi on kirjutatud Kreeka näitekirjaniku Aristophanese (450-388 e.K) poolt 423 e.K tema näidendis " Komöödia pilvedest ": Strepsiades: Kas sa oled näinud rohumüüja käes selgelt läbipaistvat kivi, mida tehakse tules? Socrates: Kas sa mitte ei mõtle klaasi? Strepsiades: Just seda. Socrates: Noh, mida sa mõtled sellega teha? Strepsiades: Ma juba tegin, kui mulle saadeti kohtukutse võtsin ma selle kivi ning suunasin päikesevalguse läbi kivi kirjale. Kogu kiri sulas kohtukutselt
kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanike Aishylose, Aristophanese, Euripidese ja Sophoklese teoseid. Saar on tuntud selle kosmopoliitse õhustiku poolest, 1960ndatel ja 70ndatel oli see Ateena aristokraatide ja Kreeka kunstnike meelispaigaks. Hydra meresõidutraditsioonid on pikaajalised, maailmakuulsaks said saare meremehed ja kaptenid Kreeka vabadussõja ajal türklaste vastu võideldes. Vaprate merekarude ja laevaomanike, kellest hiljem said rahvuskangelased, villad palistavad siiani saare sadamaid.
vanimaks säilinud luuletuseks. Tema luuletustes kajastatakse sageli sügavaid tundeid ja elamusi. Tänapäeva luules kasutatakse ka Sappho stroofi. Platon (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof. Platoni dialoogid "Charmides""Euthydemos""Euthyphron" teosed Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof.Ta elas ja õpetas Ateenas.Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Aristoteles (384 eKr Stageira 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, Platoni
Sokratese surmamõistmine sokeeris vapustavalt noort Platonit; Platoni varasemad kirjutised on õigupoolest elulooline sari, kus ta kaitseb Sokratest kui teotatud isiksust. Sokratese hukkamiseni viinud kohtuprotsess ilmutab äärmist ebaõiglust. Sokrates oli kohtuprotsessi ajal Ateenas laialt tuntud omapärane kuju, kelle isik oli sünnitanud ajaga sammupidavates näitekirjanikeski vastupandamatu parodeerimissoovi. Meieni on säilinud Aristophanese näidend Pilved, kus musterkirjanik lõbusalt pilkab Sokratest kui filosoofilist tegelaskuju, kes suudab tõestada mistahes seisukoha õigsust ja kelle juurde ka üldiselt kõva peaga õpilane saabub veendumuses, et Sokrates suudab tõestada sedagi, et väär on tema võlgu tagasi nõuda. Aristophanese näitemänguline pilkepilt toob esile tearvdatud tegelaskuju, kelle eristamine tõelisest Sokratesest oli keskmisele ateenlasele vaevarikas. Avalikkuse kirumine lasus Sokratese õlgadel täie
liikus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. Komöödias on koomoseks koor, kes on riietatud kellekski või millekski eriliseks: konnadeks, herilasteks, pilvedeks jne. Eeskätt koor annabki edasi autori satiiri. Peale koori olid laval veel kolm näitlejat, lisaks neile tummtegelased ja saatjaskond. Näitleja välimus: groteskselt polsterdatud lühike tuunika, paks istmik, karikatuurne mask. Jalas pehmed sussid (socci), trikootaolised ihuvärvi püksid, Aristophanese-aegses komöödias ka suur punane fallos. Tegelaskujud pole tavaliselt individualiseeritud, vaid üldistatud karikatuurid. Lisaks koomilisele põhiideele lisasid komöödias nalja veel anekdootlikud stseenid näitlejatega. Väga palju etenduse edust sõltus näitlejate leidlikkusest. Komöödiale on omane kas o poliitiline teravus see on üks VANA-ATIKA komöödia peamisi tunnuseid; seejuures on autoril vaba voli pilgata ja mõnitada keda tahes, nimetades
59) Selle väite põhjal võib järeldada, et põneva mängu pealt vaatamine tekitab hasarti ning sageli soovitakse nähtud huvitavat mängu isklikult järgi proovida. Taaskord antakse üksteisele eeskuju ning seega võib väita, et täiskasvanud meelitavad suuresti ise üksteist mängima. Aristophanes on öelnud: ,,Vanas eas muutuvad inimesed taas lasteks." Meis kõigis leidub pisut lapsemeelsust, mille roll täiskasvanuks saades väheneb, kuid vananedes taaskord suureneb. Aristophanese väite põhjal on alust arvata, et ka mängu suhtega on nii. Kõrgemas eas täiskasvanud on teinud juba oma elutöö, seega suur hulk vabaaega nõuab sisustamist ning paneb neid mängima. Pensionärid ei saa küll enam nii kiiresti liikuda ja ka reaktsioon pole enam sama hea kui noorena, aga erinevatest mängudest saavad nad siiski rõõmu tunda ning mängu mõte ongi sellest saadud lõbu. Nii siis arvangi, et osaliselt paneb täiskasvanuid mängima veel igavus ehk liiga suur hulk vabaaega.
sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3- aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele- vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823 asus Mill tööle Ida-India
5 olenemata, et nad on, ja olematute, et nad pole". 5 Sofistika avaldas järgnevale, Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofidele nagu Sokratesele, Platonile ja Aristotelesele suurt mõju. Sokrates (469 399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod)6, nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise
tõlgendused. Tragöödiad kasvatasid kodanikke, pani neid mõtlema sobiva käitumise üle. Ei pakkunud kindlaid lahendusi. Jumalate tahte järgimine ei pruugi alati tagada õnne ja heaolu. Komöödiad ehk lõbusa sisuga näidendid ammutasid ainet igapäevasest poliitika elust. Maskis ja robustse naljad. Naerdi ka jumalata üle. FILOSOOFID Sokrates (469–399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta
Referaadis käsitlen John Stuart Mill'i vaateid mõtte- ja tegevusvabadusest ning põhilisi töid filosoofias ning filosoofi elu ja loomingut. 3 Elulugu John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3-aastaselt hakkas isa talle kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818. aastal kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823
poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad). Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud. 63. Mis on kreeka komöödias parabaas? Tõlkes kõrvaleastumine. Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Teosed päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine). Demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitika. Sõjavastane (Lysistrate, Ahharnlased). Sofistlike targutamiste vastane. Tragöödiate ja tragöödiakirjanike pilkamine (Euripides Konnades!) Säilinud komöödiad: Lysistrate,
Algselt oli ta vana habemik mees, hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Pärastpoole arvati ta üheks Olümpose jumalatest, aga Homeros teda veel nende hulka ei arvanud. Dionysose sünni ja surma lugu kajastav ditüramb ning kangelaste auks esitatud kaebelaul (threnos) 38. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödiat tuntakse Aristophanese teoste järgi, mis esindasid jämedat huumorit nii keelelt kui sündmustelt. Obstsöönsed väljendid kuulusid ootuspäraselt nende juurde. Vana-atika komöödias kritiseeriti ja sõimati ka kaas--aegseid tuntud isikuid, sealjuures neid nimepidi nimetades. Olulisel kohal oli vana-atika komöödias peategelaste sõnasõda e agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas väljumine lavalisest
Rajas Ateenas esimese retoorikakooli. Ülistas kõnedes Ateena linna. Säilinud 29 kõnet, 9 kirja. Elu lõpul oma ideaalides ta pettus. 98 aastaselt näljutas end surnuks. Idealiseeris kuningas Philippos II'st. Demosthenes Ateena bürokraatia pooldaja, kuulsaim kõnemees, pidas Philippos II'st kreeka suurimaks vaenlaseks 3 filipikat (süüdistuskõned). Pidas kõnesid oma pooldajate vastu, et saada oma isa varandus tagasi. Säilinud umbes 60 kõnet, ehtsaks peetakse 40't. 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? "Pilved" - esisofistina kujutatakse seejuures Sokratest. Keskseks teemaks on generatsioonide vahelised lahkhelid. Aristophanes ründab sofistlikke kasvatusmeetodeid, mis tema arvates kehastusid Sokratese isikus. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Tegelaseks Euripides; esimene kirjanduskriitika Euroopa kirjandusajaloos. Kolm suurt traagikut surnud, D
abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane. Ta on kuulus oma komöödiate poolest, milles on palju muudatusi võrreldes Aristophanese komöödiatega. Tema komöödiates on viis osa, nendevaheline aeg täidetakse koori-interluudiumitega, mille jaoks pole kirjutatud laule ega dialooge. Tegevusaja ja koha ühtsuse printsiibilt sarnaneb ta pigem atika tragöödia kui Aristpohanesega. Mitmed motiivid on päris Euripideselt. Varasematest komöödiates säilisid farsistseenid, joomingute, pulmade, pidustuste kujutamine ja õnnelik lõpp. Komöödiatest kadusid mütoloogilisus ja poliitiline päevakajalisus. Tegemist
peetud kangelaste naasmine. Mõned neist said juba alguse Euripidese tragöödiatest. Stereotüüpsed karakterid: jäme sõdur, parasiit, kokk, hetäär, armunud noormees, ihnus vanamehest isa, kaval teisest ori. Menandros ( 342-291 eKr ) Kirjutas u 100 komöödiat, oli omalajal väga populaarne autor. Kuulus kõrgklassi. Oli antiikaja lõpus üks enammängitumaid autoreid, populaarne ka pärast surma. Tema loomingut vähem säilinud kui Aristophanese loomingut. Tema taasavastamine algas 19.-20. saj vahetusel. 3 näitlejat, kes kandsid maske, aristpohanesel oli näitlejaid rohkem. Tegevuse, koha ja aja ühtsuse printsiip. Tegevus toimub 1 päeva jooksul, linna või küla tänaval. Rooma ajal töödeldi tema komöödiaid rohkelt. ( tõlgiti, panid ka mitmest komöödiast oma komöödia kokku. ) 22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? Võeti üle levinumad teemad. 23
nähtusi (pilved). Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks. Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla sellega väga tihedalt seotud (herilased, konnad) 62. Mis on kreeka komöödias parabaas? Parabaas on näitlejate (ka koori) lahkumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest, komöödia tegevus katkeb korraks, sest koor või mõni osatäitja räägib publikuga. 63. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Aristophanes komöödiad on tolles ajas päevakajalised, kritiseerisid Ateena ühiskonna- ja poliitikanähtusi (ka konkreetsete isikute pilkamine: 'onomasti kõmõdein' ehk nimepidi pilkamine kuni Peloponnesose sõja lõpuni 404). Ta oli demokraatia varjukülgede (demagoogia ja populismi) kriitik, samuti sõjavastane (,,Lysistrate",
alamklass. Naised on teisejärgulised ning peavad elama meeste vajaduste ja tahtmiste järgi. Naiste võitlus oma olukorra parandamiseks sai alguse 18. sajandi lõpus, kui võideldi oma kodanikuõiguste pärast. Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, kuid laienes hiljem ka teistesse valdkondadesse, sealhulgas kirjandusteadusesse. Aja jooksul tekkis feministlik kirjanduskriitika. Selle eellugu saab aga alguse juba Antiik-Kreekas (näiteks Aristophanese näidend ,,Lysistrata"). Renessanssiajal olid edukad mõned naispoeedid (nt C. Des Roches). 17. sajandil püüdis kirjanik Aphra Behn esindada kirjanduslikku elukutset. Pärast Prantsuse revolutsiooni Mary Wollstonecraft nõudis revolutsiooniideede laienemist naistele haridusele ligipääsu kaudu. 19. sajand tunnistas mitmete peamiste kirjandusfeministide õitsengut nii Euroopas kui Ameerikas. Tänapäevane feministliku kirjanduse kriitika algab naisõiguslaste liikumisega
Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Päevakajalised teosed, pilkasid ühiskonna- ja poliitikanähtusi, aga ka konkreetseid isikuid. Demagoogia, populismi ja sõja kriitika; targutamisvastasus; tragöödiate pilkamine. Ratsanikud, Pilved, Herilased, Linnud, Konnad (komöödia nimetati tihti koori järgi), Rahu, Rikkus, Naised rahvakoosolekul 67
peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimases ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiastest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill,A.2004, lk 148-149) Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida nüüd nii hinnatakse, polnud rakendatav antiikses teatris lava suure kauguse tõttu publikust. Need võimaldasid
kõrgeid peakatteid. Koturnide leiutus omistatakse Aischylosele. Suures vabaõhuteatris oli näitlejate pikkuse lisamine hädavajalik, et neid näeksid hästi viimastes ridades istujad. Komöödia näitlejate välimus oli pikka aega enam-vähem ühesugune. Tavaliselt kuulusid tema kostüümi koomiline mask, pehmed sussid, trikootaolised ihuvärvi püksid, lühike groteskselt polsterdatud tuunika ning Aristophanese-aegsetest komöödiatest ka suur punane tehisfallos. Kreeka tragöödiaetenduste kostüüme saame teada teatriteemaliselt vaasimaalidel.(Lill, A.2004, lk 148-149) 12 Kostüüme täiendasid maskid, mis võeti kasutusele juba Thespise ajal. Näole asetati mask häälekõvendaja taolise suuavausega. Maskid kujutasid teatavaid kindlaid tüüpe, sest miimika, mida
tuli ning koori tuleku laul Agoon (peategelaste sõnasõda) Parabaas (kr parabasis `kõrvaleastumine'): näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias) Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga Eksodos e eksood (koori lahkumine) 64. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat. Ainuke vana-atika komöödia esindaja, kelle teo seid on tervikuna säilinud Kirjutas vähemalt 46 komöödiat, säilinud 11 tervikuna + u 1000 katkendit Esimene osavõtt dionüüsiaist: 427 (Daitals e Pidusööjad, 2. koht) Esimene võit: 425 (Ahharnlased) Säilinud: ·Ahharnlased (425) ·Ratsanikud (424, ek KKA) ·Pilved (423, ek
Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22
Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. 22
oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida)
rohkem üksikisiku võimaluste ja kõlblusprobleemidega. Selle ajajärgu võimekaimaks esindajaks tõusis János Arany." János Arany Ungari Teaduste Akadeemia sekretär, peasekretär Loomingust -rahvusliku suuna esindaja kirjandus hakkas sel ajal huvituma kõigist vanadest ja rahvapärastest teemadest Aranyi peateosed on ajaloolised eeposed: Buda surm. Arany oli ungari tõlkekirjanduse esimene suurkuju, tõlkinud näiteks Shakespeare'i ,,Hamleti", ,,Suveöö unenäo" ja ,,Kuningas Johni" ning Aristophanese komöödia ,,Linnud" - ajaloolised ballaadid: Walesi bardid - talupojaballaadid: Maisilüdimine, Emand Ágnes - romantilis-fantastilised ballaadid: Rüütel Bor, - Surnulekutsumine · suurlinnaballaadid: - Sillaõnnistamine 19 sajand: romantism ja sajandivahetuse kirjandus Imre Madách, Mór Jókai, Zsigmond Kemény, József Eötvös Ajalooline taust : vabadussõja järgsed aastad: Ungarist sai jälle Austria provints 18511859
Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse poliitilise või muu ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab ühte ja taunib teist vastast. Silmapaistev ateena komöödiakirjanik oli Aristophanes (450-388), kes kirjutas aktuaalse poliitilise sisuga komöödiaid. Aristophanes väljendas atika talupoegade vaateid, kritiseeris linnadeemost esindavaid populaarseid demagooge, ründas tragöödiakirjanik Euripidest, naeris välja uusi seisukohti esitavaid sofiste ja Sokratest. Aristophanese komöödiad puudutasid kõige põletavamaid päevaküsimusi, nagu näiteks rahu, mis oli väga aktuaalne Peloponnesose sõja ajal, lastekasvatust, naiste poliitilisi õigusi jne. Tema komöödiate süzeed iseloomustab haruldane loominguline fantaasia. 44 komöödiast on säilinud 11. Aristophanese poliitiliste komöödiate seast on silmapaistvaim teos "Ratsanikud". See oli suunatud radikaalse partei juhi Kleoni vastu, kes just komöödia lavastamise aastal oli pärast
Komöödia - koomilise sisuga näidend, milles naeruvääristatakse inimeste pahesid või ühiskonnas levinud negatiivseid jooni. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (1883 -1952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. Kriminull- teos, mille keskmeks on peategelane (keegi, kes hakkab kuritegu lahendama),
Vana-atika komöödia juured asuvad dionüüsiates kommostes (lõbus, lärmav kamp, laule esitati pärast ohverdust). Kommos oli komöödia. Trogos sokk, oode laul, tragöödia siis sokulaul. Tragöödia oli pidulik, ülev, dionüüsia tseremoonia osa ametlik osa, komöödia oli aga osa peost. Vana-atika komöödiale järgnes aga juba Kesk-atika komöödia, kus keskenduti juba igapäevaelu kujutamisele. 6. Aristophanese maailmavaade ja tema "Konnad" ning "Pilved" Aristophanes oli komöödiakirjanik. Oli liiga teatraalne ning teda huvitasid inimesed vähe, polise Ateena saatus palju. Võib pidada Aischylose mantlipärijaks. Ta võttis aktiivselt osa poliitikast ning osales oma satiiriga. Oli aktiivne ühiskonna tegelane. Ta tõi kõik otse lavale reaalsed poliitilised sündmused, mitte lihtsalt ei vihjanud nendele. Näitas kõike karikatuurselt ja moonutatult nagu kõverpeeglis
lahendama elulisi probleeme, filosoofia peaks olema õpetus sellest, kuidas elada. Sokrates ütles, et tõeliselt tark on ainult jumal. Inimlik tarkus maksab vähe või ei maksa üldse midagi. Kõige targem on see, kes mõistab, et tõeliselt pole tema tarkus midagi väärt. Tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses. Tegelikult on tark ainult jumal ja inimene saab olla vaid tarkuse armastaja filosoof. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Aristophanes ,,Pilved" Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? Süüdistati selles, et ta ajab hukka noorsoo, kuna ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud vaid usub teisi deemoneid. Sokrates ,,katsus inimesi järele", seda hakkasid ka noored tegema vanemate peal, pannes neid piinlikusse olukorda ning selle pärast teda süüdistati. Sokrates lõhkus tavaarusaamu ja see ei meeldinud
Armastus 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. 6 Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida). Sellise armastuse puhul ei ole aga ühenduse
Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.- 4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustav algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarenemata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446 - 385 e.Kr) sulest. 16 -17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (1564 -1616) ja prantslane Moliere (1622 -1673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 -1033) “Pisuhänd”, Hugo Raudsepp (1883 -1952) “Mikumärdi”, Enn Vetemaa “Püha Susanna ehk Meistrite kool” jt. Konsul – kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu
jõudmisel. Komponentide kasutusviis pole vähemasti Platoni esituses rangelt määratletud ning nende järgnevus ühene, vaid need esinevad kohati paralleelselt ning vajadusel mis tahes järjekorras. Sokraatilist meetodit rakendatakse kõige enam USA ülikoolide õigusteaduskondades, aga ka mõningates psühhoteraapia suundades. Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete Platoni, Xenophoni, Aristophanese jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidluses või vestluses, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole (sokraatiline meetod), nagu seda kirjeldab Platon, kelle dialooge peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta
Sherlok pole mitte niisama detektiiv ja osav, vaid tal on ka kunstilisi kalduvusi, mängides viiulit. Poe novellides oli kurjategija, kes pidi ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga. Üle selle ie suuda enam lugu loogiliselt jätkuda. Tihti on meisterdetektiivi kaaslane, kelle ülesandeks on kirjeldada meetodeid, tutvustada lugejale eelnevaid sündmusi, ümber öelda, harilikult rumalam ja imetleb oma isandat. Pärit Aristophanese komöödiast, et tuua allilmast parim näitekirjanik, pidevalt vahetas valel ajal kohti. Stiil on rahulik, kirjutamislaad on enamasti realistlik, tuntumad ,,Kuldmardikas", ,,Näpatud kiri", ,,Mõrv rue Morgue'is". ,,Kaaren" Motiivideks olid kõikvõimalikud reisikirjad, gooti õudusjutud, varajane ulme ja detektiivlood. Mõnedki Poe kritiseerijad olid silmaklappidega inimesed, fanaatilised tema vihkajad. Üks uurijatest öelnud, et Poe pea on kummituste palee täis mõistust
ka prototüübiks hilisemale Sherlok Holmsile. Sherlok pole mitte niisama detektiiv ja osav, vaid ka kunstilisi kalduvusi, mängib viiulit. Poe novellides on kurjategija peab ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga. Üle selle ie suuda enam lugu loogiliselt jätkuda. Tihti on meisterdetektiivi kaaslane, kelle ülesandeks on kirjeldada meetodeid, tutvustada lugejale eelnevaid sündmusi, ümber ütelda, harilikult rumalam ja imetleb oma isandat. Pärit Aristophanese komöödiast, et tuua allilmast parim näitekirjanik, pidevalt vahetab valel ajal kohti. Stiil on rahulik, kirjutamislaad on enamasti realistlik, tuntumad ,,Kuldmardikas", ,,Näpatud kiri", ,,Mõrv rue Morgue'is". ,,Kaaren" õhtul oma toas, kuuleb koputust, ta on ärevil, tal on Leonore pärast kurbus, kuna ta on surnud. Uksest lendab sisse suur must Kaaren, istub tuppa, ei lähegi ära. Mõtleb, et see on surma vari. Lausub ,,Ei iialgi" iga asja peale. Motiivid
Ühiskonnale vastandumine: Ainult Sokrates (või Diotima) näeb üldist probleemi “Eneseväljenduse” ja “enesetruuduse” ideaal Samas isiklik lugu võib avada veel midagi (Alkibiadese kõne) Romantilise kunstniku (boheemlase) “aukoodeks” vs filistinism Aristophanese kõne Ühiskonna nimel suremine: Inimesed algselt eneseküllased, sarnased jumalaile Individuaalne au seotud isamaa-armastusega, seega kollektiivse auga Karistuseks tahte eest kõike valitseda lõigati pooleks Oma teise poole otsimine ongi armastus (eros) Piibli “armastus” = kr k “agape” (vs. eros, philia). Käsud: “Armasta (agapao)
Onegini stroof on üks näide. Klassikalised stroofivormid: · antiikstroofid o Alkaiose stroof on katrään Alkaiose värssidest: kahele Alkaiose üksteistsilbikule järgneb Alkaiose üheksasilbik ja Alkaiose kümnesilbik. o Sappho stroofid, suur ja väike. Väikeses Sappho stroofis järgneb kolmele Sappho üksteistsilbikule nn Adonise värss. Suure Sappho stroofi 1. ja 3. värsiks on Aristophanese värss, 2. ja 4. värsiks suur Sappho värss. o Archilochose stroofid on enamasti katräänid nagu Alkaiose ja Sappho stroofid. o Asklepiadese stroof, 5 modulatsiooni tekivad Asklepiadese värsside kordamisest või ühendamisest teiste värsimõõtudega o Eleegiline distihhon · Romaani rahvaste luuletus- ja stroofivorme o Dessima on romaani rahvaste, eriti hispaania stroofivorm, mis on
· Iga osaleja kõneleb armastusest. Platon näitab, et kõik teevad seda oma kitsast vaatepunktist või kogemusest lähtuvalt, üksnes Sokrates esitab need ideed nähes tõelist armastust. Samas isiklik lugu võib avada veel midagi (Alkibiadese kõne purjus). Selle loo käigus tuleb välja midagi sellist, mida Platon ei suuda oma abstraktses loogilises lähenemises näha. · Aristophanese kõne mütoloogilise kujul esitatud lugu, kuidas armastuse tung on tekkinud. Inimesed algselt eneseküllased (terviklikud), sarnased jumalaile. Terviklikkus tähendas seda, et nad olid perfektsed vormid ehk ümarad. Lapik tähendab ebatäiuslikkust, see näitab ebatäiuslikkust. Inimesed lõigati pooleks, sest olid ülbed. Inimesed otsivad oma teist poolt ja see ongi armastus (eros).
võtet on kõne-, tegelas- ja situatsioonikoomika. Komöödiad põhinevad huumoril ja satiiril ning lõpevad enamasti õnnelikult. Komöödia arenes põhijoontes välja 5.4. sajandil e.Kr antiikses Kreekas Dionysose pidustuste lõbusamast osast. Komöödial on mitu alaliiki: tragikomöödias vahelduvad traagilised ja koomilised sündmused; janti iseloomustab algeline ja juhuslik sündmustik ning väljaarendamata tegelastüübid. Vanimad säilinud komöödiad on pärit Aristophanese (u 446385 e.Kr) sulest. 16.17. sajandil, mil komöödia sai uuesti populaarseks, arendasid seda edasi inglane William Shakespeare (15641616) ja prantslane Moliére (16221673). Eesti kirjanduses on kunstiküpseid komöödiaid kirjutanud Eduard Vilde (1865 1933) "Pisuhänd", Hugo Raudsepp (18831952) "Mikumärdi", Enn Vetemaa (1936) "Püha Susanna ehk Meistrite kool" jt. konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa.
Kuid rikaste ateenlaste rahulolematus demokraatliku riigikorraga süvenes. Katastroofiga lõppenud argessiivset välispoliitikat olid nõudnud peamiselt demokraatlikud liidrid, samal ajal kui sõja finantsraskust pidid liitlaste forose vähenedes järjest enam kandma rikkad. Sõja ja radikaalse demokraatia vastaseid seisukohti jagasid ka paljud ülemkihtidest pärit vaimuinimesed. Nii oli Peloponnesose sõja ajal kuulsuse tippu tõusnud komöödiakirjanik Aristophanese mitmed komöödiad suunatud sõda pooldavate demokraatia liidrite vastu ("Ratsanikud" pilas otseselt Kleoni). Ka Sophoklese konkurendina esile tõusnud Euripidese tragöödiates võib leida sõjakoleduste kajastusi. Nooremate aristokraatide seas süvenesid traditsioonikriitilised (seega ka traditsioonilist demokraatiat vaidlustavad) vaated: mõned sofistlikud mõtlejad kahtlesid religioonis ja rõhutasid tugevama õigust ennast kehtestada. Nende ringkondadega suhtles
" Solonist (640-560 eKr) alates läks lõhe demokraatia ja aristokraatia vahel umbes nii, põhjused olid peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" on ülim põhimõte füüsilise maailma kirjeldamiseks
peamiselt majanduslikud, aristokraatia huvid seisnesid peamiselt maaomandustes, demokraatias domineerisid väliskaubandus ja Ateena mõjuvõimu arendamine merel. "Ateena Konstitutsioonis" (omistatud Xenophonile, 430-354 eKr) kirjeldatakse mereväge kui tüüpilist demokraatliku militaarsüsteemi osa, raskerelvastatud maavägi on omane aristokraatiale. 5) kommunism (eraomandi, abielu puudumine) kui ideaal. Komöödiakirjanik Aristophanese (445-386 eKr) teostest võib leida kommunistliku mõtte arendusi, ta kirjutas umbes 390 komöödiat, mille teemade seas olid ka naiste õigused, abielu kaotamine, laste kasvatamine lahus vanematest, kogukonna vanemate juhtimise all, kogu töö tegemine orjade poolt. 6) Vanas-Kreekas oli ka harmoonia (kooskõla, mitmekesisuses avalduva ühtsuse) ideaal. Harmoonia (kesktee kahe äärmuse vahel, nende tasakaalustamine) või "õiglus" olid ülimad põhimõtted füüsilise maailma kirjeldamiseks.
annaabi.ee 
