Jätkusuulik areng (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut
Keskkonnakorralduse õppesuund
JÄTKUSUUTLIK ARENG
Referaat
Tallinn 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU 4
JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS 6
JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Käesolev referaat seletab lahti jätkusuutliku arengu ehk säästliku arengu mõiste ja annab infot selle esmakordsest mainimisest. Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas.
Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks:

• jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu;
  
• jätkusuutlik areng maailmas;
  
• jätkusuutlik areng Eestis.
  

Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutliku arengu põhimõtteid Eestis iseloomustab „Säästev Eesti 21“. Maailmas on need põhimõtted kirja pandud Agenda 21.
Kasutatud allikateks valisin internetiallikad ja raamatud „Keskkonnaetika võtmetekste“, mille on koostanud Aire Vaher , Riste Keskpaik ja Külli Keerus , „Eesti 21.sajandil, Arengustrateegiad; Visioonid ; Valikud “, mille on koostanud Ahto Oja ja „Kohalik Agenda 21“, mille koostasid Ülle Vaht , Piret Kuldna ja Ahto Oja. Valisin sellised allikad, sest neis on hea orienteeruda ja info on asjakohane .

JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU

Rooma klubi tegevus ja ÜRO andsid säästvaks arenguks tõuke juba 1972. aastal Stockholmi konverentsil . Aastal 1980 avaldasid Rahvusvaheline Looduskaitse Liit, ÜRO Keskkonnaprogrammi Nõukogu ja Maailma Looduse Fond maailma looduskaitse strateegia, kus pandi paika looduse ja inimeste vahelised suhted tagamaks meile tervisliku ja täisväärtusliku elu arvestades Maa talumisvõimet. 1983. aastal toimunud Brundtlandi komisjonil on tähtis roll, sest tänu komisjonile valmis aruanne „ Meie ühine tulevik“, mis pani aluse säästvale arengule. 1989. aastal leidis aset Rio de Janeiros säästva arengu maailma tippnõupidamine. Konverentsil võeti vastu Rio deklaratsioon Agenda 21, mida järgivad tänapäeval väga paljud riigid maailmas. (Oja, 1999)
Jätkusuutlik areng ehk säästev areng on areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästva arengu kontseptsioone on erinevaid nagu näiteks materjalivoogude analüüs, ökoloogilise jalajälje mõõtmine ja keskkonnaruumi kontseptsioon . Materjalivoogude analüüsil liidetakse kokku kogu majandusse haaratud materjali hulk. Ökoloogilise jalajälje mõõtmisel kasutatakse elanikkonna poolt loodusele avaldatava koormuse väljendamiseks maapinnaühikut, mis on vajalik ressursside ja heitmete neelamiseks antud tarbimise tasemel. Selleks, et tagada säästvus, peab olema arvutuslik jalajälg olemasolevast pinnast väiksem. Keskkonnaruumi kontseptsiooni juures vaadeldakse põhiliste ressursside tarbimist eraldi, antakse piirid säästvaks kasutamiseks ja mõõdetakse piirini jõudmist ajas. Keskkonnaruumi kontseptsiooni on välja töötanud Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon „Maa Sõbrad“ ja Wuppertali Instituut. Eestis toimiv Roheline Liikumine on välja arvutanud piirid Eestile, mis toimivad säästva kasutamise korral. Tegelikku ja säästvat keskkonnaruumi kasutust võrreldes saame vahe, mille võrra tuleks ressursside kasutamist või saasteainete loodusesse heitmist vähendada, et saavutada säästev tase tootmises ja tarbimises. (Oja, 1999)
Viimastel aastakümnetel on maailm hakanud mõistma, et inimesed elavad üle oma võimete ja see on muutumas maailmale vägagi koormavaks. See on andnud tõuke ökoloogilisteks muutusteks, mis pole üldsegi positiivsed. Näiteks 1627. aastal surid välja Euroopa ürgveised just sel lihtsal põhjusel, et inimesed olevat olnud üliagarad küttimisel. Tuhat ja rohkemgi aastat on friislased ja hollandlased Põhjamerd tagasi tõrjunud, mille tõttu on hävinud paljud loomad, linnud , kalad , rannikuelustik ja arvukad taimede liigid. Sellisel käitumisel ei kaalu üles ökoloogilised väärtused seda, millist kahju on tekitatud lihtsalt selleks, et inimkonna elu paremaks muuta. Tänaseks on inimesed oma suhtumist muutnud ja väärtustavad jätkusuutlikku arengut. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. (Vaher, Keskpaik, & Keerus, 2008)

JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS

Säästvat arengut on käsitletud Euroopa Liidus algupäraselt üsna kitsalt, keskkonnakaitselises võtmes . Praeguseks mainitakse ka majandustegevuse, sotsiaalse õigluse ja turvatunde ning elukeskkonna sidusa ja kooskõlalise tegevuse möödapääsmatust. Seetõttu käsitletakse Euroopa Liidus nii nagu mujal maailmaski säästvat arengut kui tegevuspõhimõtet. Selle kohaselt tuleb igasuguse tegevuse planeerimisel ja elluviimisel süsteemselt ja tasakaalustatult arvestada inimest, tema vaimseid ja materiaalseid vajadusi, tema tegevust nende vajaduste rahuldamiseks ning samuti ka keskkonda, kus inimene toimetab. Pikemas perspektiivis suunduks areng tasakaalustatuma ühiskonna poole, kus eetilise suhtumise aluseks on kogu elu ja elukeskkond, suuremas võtmes kogu planeet Maa. (Oja, 1999)
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. (Säästev areng) Ülemaailmset säästva arengu alast tegevust juhib alates 1992. Aastast Ühinenud Rahvaste Organisatsioon(ÜRO) - säästva arengu komisjon. Komisjoni töökord näeb teemade kaupa ette kaheaastased tegevustsüklid ning iga-aastased istungid, kus analüüsitakse Agenda 21-s ja Johannesburgi tegevuskavas seatud eesmärkide elluviimise seisu ja määratletakse uued poliitilised suunad nii ülemaailmsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. 1992. aastal ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil Rio de Janeiros heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21 määratleti ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO ning seal on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. (Eesti, 2013) Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi (UNCED) poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil, kus programmi kiitsid heaks 179 riigi valitsused. 1997. aasta ÜRO peaassamblee eriistungil New Yorgis tehti kokkuvõtteid viie aasta tegevuse tulemustest ning uuendati eesmärke, sest ei saavutatud ootuspärast kiiret edasiminekut ja käegakatsutavaid tulemusi. Samal foorumil rõhutati vajadust luua 2002. aastaks kõigi huvitatud ning vastutulevate osapoolte koostöös riikide säästva arengu strateegiad. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000)
Agenda 21 esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: ressursside kaitse ja majandamine, programmi rakendamise vahendid, sotsiaalne ja majanduslik mõõde ja peamiste sotsiaalsete gruppide rolli tugevdamine. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000)
JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS
Säästev Eesti 21 on arengustrateegia , mis on välja töötatud riikliku strateegiana aastani 2030. Selle koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad . Riigikantseleis tegeleb jätkusuutliku arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega strateegiadirektor. Säästva Eesti 21 sihiks on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. See on kogu ühiskonnaelu haarav arengukava, mis ei piirdu ainult ökoloogiliste ja keskkonnakaitseliste küsimuste lahendamisega. Säästva Eesti 21 eesmärgid aastaks 2030 on: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; inimese heaolu kasv; sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal. Säästev Eesti 21 seostab sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. (Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21)
Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani, mille Riigikogu kiitis heaks 14. septembril 2005 (Eesti, 2013). Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide aluse (Säästev areng).
Keskkonnavaldkonna pikaajalist arendamist suunab strateegias “ökoloogilise tasakaalu ” eesmärk, mis jaguneb:

• loodusvarade kasutamine viisil ja mahus , mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu;
  
• saastumise vähendamine;
  
• loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. (Säästev areng)
  

KOKKUVÕTE

Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Jätkusuutlik areng on üks Eesti ja maailmariikide põhiprioriteete. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, millel on seatud ühised eesmärgid. Nende täideviimiseks on riik ise loonud komisjonid , kus arutatakse arengueesmärke ning strateegiaid ja nende täideviimist. Sellised strateegiad on üldkasulikud kogu maailma ühiskonnale, sest need loovad tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Tänu Agenda 21 ja Säästev Eesti 21 on meie ja me tulevaste põlvkondade tulevik helgem.

KASUTATUD KIRJANDUS

Säästev areng. [WWW] http://www.property24.ee/?lang=est&m1=4&m2=5 (26.11.2014)

Säästev areng. [WWW] http://www.envir.ee/et/saastev-areng (26.11.2014)

Ülemaailmne säästva arengu koostöö. [WWW] http://www.envir.ee/et/ulemaailmne-saastva-arengu-koostoo (26.11.2014)

Säästev Eesti 21. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%A4%C3%A4stev_Eesti_21 (26.11.2014)

Aire Vaher jt, 2008. Keskkonneerika võtmetekste. Eesti Keele Sihtasutus , Tartu

Ahto Oja jt, 1999. Eesti 21. Sajandil. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. [WWW] http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web.pdf (26.11.2014)

Ülle Vaht jt, 2000. Kohalik Agenda 21. OÜ Greif , Tallinn