Häädemeeste
Keskkool
Koostaja :
Tiiu Hanson Juhendaja :
Eveli Loorents
2008
ÖkoturismÖkoturismiks
nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja
kultuurimälestiste
seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku
elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada?
Toeks
on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades
muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest
rohkem
tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille
valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma
suurima
majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta.
Parimate
hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas
palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar
päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest.
Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja,
millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente.
Kõige
kiiremini, 15-40% aastas on viimasel ajal maailmas kasvanud nn.
ökoreiside läbimüük. Ökoreisijad võivad olla kindlad, et
külastatud piirkonna looduslik, kultuuriline ja ühiskondlik seisund
nende tõttu ei halvene, vaid
paraneb . Säärased
reisid on tunduvalt
kallimad tavareisidest, nii nagu igasuguse ökoloogiliselt puhas
toodang on kallim kui tavatoodang. Kõrgema hinna
sisuks on maksed
turistide külastuste käigus kulunud ressursi - looduse,
kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja
taastamiseks. Tavapärane
turismikorraldus ei pööra sellele eriti
tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning
kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks,
nende säilimine ja
toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis.
Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama
kohalikud
omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib
turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud
väärtused ja
ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida.
Ökoreiside
korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes
arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui
ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised
eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud
organisatsioonid , kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning
mitmesugused fondid ja muud finantseerijad, kes sellist reisimist
toetavad ning reisisihiks olevate väärtuste säilimiseks ja
arenguks raha pakuvad.
Ökoreisi
korraldaja peab silmas
pidama piirkonna taluvusvõimet.
Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik
taluvusvõime
on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob
reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik
taluvusvõime
märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu
korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes.
Sotsiaalse
taluvusvõime
määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju,
ei
taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda
mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama
taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt
paigast või ajast
ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest.
Ökoturism
EestisEesti
ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid
eeldusi ökoturismi
arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja
märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret
ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt
mobiiltelefoniside kogu maa.
Mitmed
Lääne-Euroopas kadunud või haruldased taime- ja loomaliigid,
näiteks sinilill, pääsusilm, hunt,
toonekurg jpt. on meil veel
üsna
tavalised . Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid
neist jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba
liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid
loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse
reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju.
Ökoturismi
arendamine EestisEesti
külaliikumise KODUKANT teisel seminaril 1993. aasta
maikuu lõpul
Soomaal Kuusekäära
talus sündis idee külade arengu huvides hakata
ette valmistama ökoreise. Algatuse võttis enda peale noor
talunik Aivar Ruukel
Tori Jõesuust Saarisoo talust, tema juhendajaks sai Jan
Wigsten Rootsist Gotlandi saarelt. Jan Wigsten on olnud reisijuht
rohkem kui üheksakümnes riigis. Viimastel aastatel on ta kavandanud
ja kujundanud ökoturismi maailma eri piirkondades - Austraalias ja
Okeaanias , Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud
ökoturismi
arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks
Austraaliat ja Kanadat.
1994.
aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse
ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis
uut
indu . Loodi
Kodukandi
Ökoturismi Algatus ,
mille eesmärk on:
1) teadvustada võimalused, mida õigesti
planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja
kultuuriväärtuste säilitamiseks;
2) luua struktuur nende
võimaluste kasutamiseks.
Sama
aasta 30. novembril Tartus aset leidnud nõupidamisel otsustati
koostada Eesti loodus- ja kultuuriturismi võimalusi kirjeldav
"Reisikorraldaja käsiraamat".
Et
arendada ökoturismi nelja tugirühma koostööd, hakati
korraldama ökoturismi nõukodasid. Esimene nõukoda toimus
mullu 30.-31. mail
Hiiumaal Puulaiul Kodukandi Ökoturismi Algatuse ja Lääne-Eesti
saarestiku biosfääri
kaitseala Hiiumaa keskuse (Ruuben Post)
korraldamisel.
Järgmine
nõukoda tuli kokku 27.-29. oktoobril Otepää kõrgustikul Leigo
turismitalus, korraldajateks
sedakorda Kodukandi Ökoturismi Algatus
ja Otepää maastikukaitseala (
Meelis Linnamägi).
Kodukandi
Ökoturismi Algatus
tutvustas nõukodades arutatut ning ökoturismi
põhimõtteid oma teabelehtedes "Ökoturism". Lehte antakse
välja neli korda aastas eestikeelsena, lisaks ilmub aastas üks
kokkuvõtlik
ingliskeelne teabeleht, mis annab ülevaate Eesti
ökoturismist.
Eelmisel
sügisel tutvustas Kodukandi Ökoturismi Algatust oma teabelehes ka
Ülemaailmne Ökoturismi Ühendus (
peakorter Vermontis Ameerika
Ühendriikides) .
Novembri
lõpuks valmis siin ingliskeelne reisikorraldaja käsiraamat "Estonia
- the Natural Way". Käsiraamatu lisa sisaldab Lahemaa,
Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa,
Soomaa , Haanjamaa
ja Karula reisiprogramme. Reisikäsiraamatut on
saadetud loodus-
ja kultuuriturismile spetsialiseerunud reisikorraldajatele 17 riiki
üle maailma.
Praeguseks on mitmed reisibürood, kes on huvtatud käsiraamatus esitatud
reiside müümisest, saatnud oma esindajad kohapeale
tutvuma pakutavaga. Samuti on laekunud esimesed tellimused Interneti kaudu.
Mida
praegu tehakse?Kodukandi
Ökoturismi Algatuse tegevuse tulemusena on loodud koostöövõrk eri
huvirühmade esindajatest: turismifirmad, kohalikud elanikud,
ühiskondlikud organisatsioonid,
riigiasutused , kaitsealad jt.
Koostöö on vabatahtlik ja siiani formaalselt registreerimata,
inimesi seob ühine arusaam keskkonnasõbraliku turismi arengust
kaitsealustel aladel ja maapiirkondades ning soov vastavalt sellele
ka tegutseda. Osalejad on Eesti eri piirkondadest ja esindavad eri
valdkondade tõekspidamisi. Ühist tegevust seob teabeleht
"Ökoturism" ja kokkupuude regulaarsete nõukodade kaudu.
Ökoturismi
algatuse tegevusi jätkav valitsusväline mittetulundusühing on
Kodukandi Ökoturismi Ühendus.
Liikmeteks kutsutakse kõiki
ökoturismi arengust huvitatud inimesi ja organisatsioone -
kaitsealasid, kohalikke omavalitsusi, ühiskondlikke organisatsioone,
turismiettevõtteid, kodu-uurijaid jne.
Kodukandi
Ökoturismi Ühenduse ülesandeid:
- korraldada valdkondadevahelist koostööd ökoturismi arenguks
Eestis;
- uurida turismimõjusid;
- koguda ja
levitada teavet ökoturismi kohta;
- organiseerida erialast
koolitust;
- algatada mitmesuguseid projekte jm.
(1996)
EHE
- Ehtne ja Huvitav EestiEHE
(Ehtne ja huvitav Eesti) on:
- kvaliteedimärk ökoturismi põhimõtetele vastavate turismitoodete märgistamiseks;
- turismitoodete märgistamise süsteem, millega turismiettevõtted vabatahtlikult võivad liituda.
EHE-märgi
eesmärgiks on ökoturismi põhimõtete propageerimine.
Turisimiettevõtetele annab süsteemiga liitumine konkurentsieelise
ja väljundi kiiresti kasvaval turuosal, mille märksõnadeks on
keskkonnatundlikkus, ehedad loodus- ja kultuurielamused.
Kasutatud
kirjandus
Kõik kommentaarid