Keskkond ja säästev mõtteviis (3)

Keskkond ja säästev mõtteviis
Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Tänapäeval leidub vähe haritud inimesi, kes poleks teadlikud kliima soojenemisest, õhu saastamisest , jäätmetega seotud probleemidest, röövmajandusest jms. Inimtegevuse toimel on tekkinud negatiivsed laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule. Miks on meid ümbritsev keskond nii saastunud?
Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli alles alguses, ei osatud kartagi, et tootmisest tekkinud jäägid võivad loodust kahjustada. Veekogud saastati. Kui 71 protsenti maailmast katab vesi, siis joogiks kõlblik on sellest vähem kui 1 protsent mida peamiselt saadakse pinna või põhjaveevarudest. Looduse ja loomade hukule ei pööratud tähelepanu. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli vaid tootmine. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed nagu näiteks kliimasoojenemine .
Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed. Seega on õnneks tänapäeval inimeste teadlikus keskkonnaprobleemidest kasvanud. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Olenemata keskkonnaametnike teadlikkusest, et ühiskonna areng tuleb suunata säästlikule teele, on üldsuse tase selles suhtes väga madal. Praegune majanduslik olukord on tõrjunud keskkonda puudutavad teemad esmatähtsate probleemide nimistust välja, selle asemel pööratakse suuremat tähelepanu majanduskasvule ja sotsiaalsele heaolule keskkonna arvelt.
Aeg on ka Eestis veenvalt tõestanud, et pillavale, raiskavale ületarbimisele orienteeritud ühiskond ei ole jätkusuutlik. Keskkonnavaenulik elulaad , kus kõik on muudetud kaubaks, kus miski pole püha peale RAHA ei vii meid edasi. Autod, bussid, mootorrattad jne – nad kõik paiskavad õhku kasvuhoonegaasi, mis kahjustab Maad kaitsvat osoonikihti. Ajast maha jäänud tehnoloogia ja põlevkivil põhinev energiatootmine on põhjuseks, miks Eestis paisatakse õhku ligi kaks korda rohkem CO kui Euroopas keskmiselt.
Eestil veab, et oleme saanud kaasa moosikeetmisoskuse ning juurikate kasvatamise oskuse, kuid inimene on muutunud mugavaks. Inimesed viskavad prahti maha või viivad prügikottidega metsa. Saastatud mõtteviis levib tuttavate kaudu. Sõbrad loobivad tühjad pudelid autoaknast välja, ettekäändega, et koristaja viib need ära. Mitte ainult tahkete olmejäätmete loodusesse jätmine ei tekita probleeme. Ka igasuguste mürgiste kemikaalide, nagu näiteks õli ja bensiini, maha valamine võib põhjustada peale looduse hävimise ka inimesele halba. Sest kõik maha kallatavad vedelikud imbuvad läbi pinnase põhjavette ja selle kaudu jõuavad nad inimeseni. Sellisel viisil saastunud põhjavett ei saa mitte mingisugustel viisidel kasutada - vesi muutub kasutuskõlbmatuks. Aja jooksul muutub teistmoodi mõtlevgi inimene ükskõikseks
Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks ning eemaldutakse üha rohkem loodusest. Loodus annab meile nii hulgaliselt kõike ,mida tal pakkuda on, ning ühiskond kuritarvitab sellist lahkust ükskõikselt ära , mõtlemata tagajärgedele , mis taoline ahnitsemine kaasa toob. Muudatused ühiskonnas ja majanduses toimuvad niikuinii, siis praegu on hea võimalus neid säästlikkuse suunas juhtida. Ka uued keskkonnasõbralikud tehnoloogiad ja oskusteave on maailmas olemas ning vajab vaid Eesti oludele kohandamist.
Vähesed mõistavad meie põhjustatud kahjustusi ja nende tõsidust ning püüavad välja selgitada ,kuidas neid lahendada ja tehtud halba heaks teha. Need üksikud inimesed , kes hoolivad, peavad veel ränka tööd tegema ,et üldsusele olukorra tõsidus selgeks teha. Tegelikult on vähe kasu kui väike inimeste grupp on teadlik, mis tagajärgi toob keskkonna saastatus ja kuidas olukorda parandada. Oleks vaja harida kogu elanikkonda. Maailma peab aru saama, et keskkond ei ole antud meile elamiseks tingimusel ,et seda tasapisi hävitatakse. Praegu tundub, et saeme oksa, millel istume.
Igaüks saab meist juba täna propageerida säästlikke eluviise: kodanikuna järgida säästlikke eluviise, valijana anda oma hääl saadikutele, kes seisavad pikaajalise säästva arengustrateegia eest, asjatundjana teha vajalikku. Sellega järgime elementaarseid konstitutsioonilisi inimõigusi, näiteks õigust ELADA PUHTAS JA TURVALISES KESKKONNAS.