Ühiskonna komponendid ja tööstus ning tootmine (0)

1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium , ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga
2. tootmisviisid ühiskonnas:
*Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel
*tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus , ,,Aeg on raha’’
*teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur ,
3. Tööstus teooriad:
*Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism
*Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis
*Max Weber - protestantlik eetika ja kapitalismi vaim
*Emile Durkheim - tööstusühiskond areneb individualism , anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas
4. Nüüdisühiskond:
* ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus
*tööstuslik kaubatootmine
*rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamisest
*headusühiskond
Teadmusühiskond:
*osatakse ratsionaalselt kasutada infot, teaduse ja tehnika saavutusi
* paindlikum ja vabam töögraafik
*info muutus massiliseks ja kergesti kättesaadavaks
Postindustriaalne ühiskond:
*infoühiskond
*kõrgtehnoloogia massiline kasutamine
*teenindussektori osatähtsuse kasv
* tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
5. Heaoluriigi tunnused:
*riik sekkub tulumajandusse ja tulude jaotamisse
*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri tarbeks
*riik hoolitseb inimeste eest
Põhieesmärgid:
* toetuste andmine
*võrdsus
*heaolu ühishüvede pakkumine
mudelid:
korporatiivne -konservatiivne
* orienteeritud peamiselt palka teenivatele
* pension ja sotsiaaltoetused olenevad peamiselt palga suurusest ning staažist
*inimese heaolu eest hoolitsed tööandja ja töövõtja
*eelistatakse vanamoodsa suhtumisega perekondi ja naisi
Sotsiaaldemokraatia
*orienteeritud kõigile kodanikele , olenemata palgast
*pension ja lastetoetus suurus ei sõltu inimese maj seisust
*inimese heaolu-riik
*kõrged riiklikud maksud põhjendatud- kõik on väga kvaliteetne
Liberaalne
*pakub toetust ainult vaestele
*madalad maksud
*igaüks maksab enda eest
*riigi peamine ülesanne on kõrge tööhõive tegemine ning konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine
6. Sotsiaalne tõrjutus- inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus
7.Diktatuurid:
8. Demokraatia tunnused: esindusdemokraatia , rahva valitsus, vabad valimised, materialism
9. Polüarhia - pluralistlik valitsemine- võim on hajutatud kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel
10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust
Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest.
11. Demokraatia lained:
1826-1922 : I MS, esimene fašistlik diktatuur
Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis
1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp
Muutused: Lääne-Euroopas taastatakse demokraatlik valitsemiskord
1974- 91: NSVL ’i lagunemine
Muutused: diktatuuri lagunemine, Hispaanias, Portugalis, Kreekas
12. Demokraatia ja majandusarengu vahel on seos kuna peale rahva heaolu tagamise on demokraatlikus riigis tagatud ka paremad võimalused majanduskasvuks.
13.  Siirdeühiskonna probleemid: Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu langeb, rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib liiga aeglane, reformide ebaühtlane tempo. Eesti on probleemidega tulnud toime edukalt, sest demokraatia põhimõtted on kõigis elu valdkondades juurdunud ning probleemidest, näiteks majanduskriis , on üle saadud.
14. Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise 2 põhimõtet: Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Esikohal on ühiskonna, kui terviku areng
15. Hea valitsemine on legitiimne ehk õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Rahvas peab samu väärtusi mida väärtustavad ka võimulolijad.
16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid:
* rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam.
* Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem .
17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale.
Loodud on: Ülemaailmne keskkonnastrateegia ,,Agenda 21’’, rahvuslik arengustrateegia , valdkonnastrateegia nagu näiteks Eestis Lastekaitse strateegia aastani 2015 ja eelnevalt on olnud ka näiteks narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012.