Raadi mõisapark ja dendropark (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Raadi mõisapark ja dendropark
Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis
Probleemülesanne
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus 3
Üldandmed 4
„Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 ( pargi osa).“ (Tartu Agenda 21) 4
Raadi mõisa pargi ajalooline taust 5
Pargi liigirikkus 5
Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid 7
Lemmiklooma omanikud 7
Prügi 7
Maa tallamine 8
Kaitsealuste parkide kaitse-eeskirja järgi on pargis lubatud korraldada alla 50 osalejaga rahvaüritust, selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaüritused vajavad aga ettevalmistatud kohta ning pargi valitseja nõusolekut. (määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse- eeskiri , RT I 2006, 12, 89) 8
Lisaks Tartu linna arengukava toob välja, et: „Linnaruumi ja haljasalade (Emajõe kaldapealsed, dendropark jt rohealad, koolide spordiväljakud) aktiivne kasutamine tervisespordiüritusteks“ (Tartu linna arengukava 2013-2020). Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale. 8
Ajaloolise tähtsusega puud 8
Kuna Raadi mõisa ja dendropargis on palju erineva vanusega ja ajaloolise tähtsusega puuliike , leidub ka haruldasi puuliike, mis on omased just sellele pargile ja mida mujal ei ole, on puude hooldus tähtis. Kuna erinevad keskkonna mõjutused, kas siis inimesest sõltuvad (näiteks: tahtlik puude rikkumine ) või sõltumatud (näiteks: äike, tugev tuul) tekitavad puudele kahjustusi on tähtis, et puude heaolu eest hoolitsevad inimesed, kes teavad kuidas tuleb teha hooldustöid. Muinsuskaitseseaduse alusel on keelatud haljastus -, raie-, kaeve ja maaparandustööd (seadus, Muinsuskaitseseadus, RT I, 12.07.2014, 100), selleks on vaja kindlat luba. 8
Raadi järv 8
Probleemi lahenduste elluviimine ja kontroll 9
„Tartu rohelus : Toomemäe park, kesklinna pargid ja haljasalad , praeguste äärelinnade (endiste mõisasüdamete) pargid ja puiesteed, mis on tartlaste puhkuse ja meeldivuse allikas ning Tartu turistliku külgetõmbejõu üks alus. Selle üliväärtusliku, tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega tuleb arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel. Linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist. Teema- ja detailplaneeringutega luuakse eeldused pargi või haljasala kasutajate vajaduste parimaks rahuldamiseks, võttes arvesse tulevaste kasutajate nägemusi ning arvestades, et majandusliku jõukuse kasvuga puhke- ja virgestusvajadused suurenevad. Ajalooliste parkide rekonstrueerimisprojektid koostatakse Firenze deklaratsiooni nõuetest kinni pidades.“ (Tartu Agenda 21) 9
Antud lõik pärineb Tartu Agenda 21, millest võib selgelt välja lugeda, et Tartu linnale on oluline Raadi piirkonna säilitamine ning hooldamine. Pargi hoolitsemise ja korrastamisel jälgitakse ka Firenze deklaratsiooni nõudeid. 10
10
Joonis 2. Piirkonna joonis. Allikas: Tartu Postimees 10
Joonisel 2. on näidatud see osa pargist, mida Tartu linn on alustanud korrastama. Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis. 10
Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering , Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise vööndi kujundamise põhimõtted, Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu ülevaatamine jt)“ (Tartu linna arengukava 2013-2030). Selle punkti alusel võib öelda, et linnale on dendropargid tähtsad ja sammuti kõik rohelised alad Tartu linnas. 10
Tartu linn alustas Raadi dendropargi korrastamist eelmisel aastal. Selle käigus võeti maha kuivanud ja väheväärtuslikke puid põõsaid, eemaldati teede kohalt ohtlikke oksi ning teostatakse murdumisohtlikke puid. Tartu linnal on plaanis koostada projek,t mille käigus on kavas korrastada terve pargiala. Selle käigus püütakse säilitada pargiala dendroloogiline vaatamisväärsus ja parem eksponeerimine. Kogu pargi alale koostatakse haljastusprojekt , millega lahendatakse parki läbivad teede, valgustuse, pinkide ja prügikastide asetus . (Tartu linna kodulehet ). Kui tervele pargile tehakse vajalik haljastusprojekt, millesse hõlmatakse ka eksperte usun, et see aitab luua dendropargist pargi, mis võlub oma iluga . 11
Arutelu ja kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
Sissejuhatus 3
Üldandmed 4
Raadi mõisa pargi ajalooline taust 5
Pargi liigirikkus 6
Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid 7
Lemmiklooma omanikud 7
Prügi 7
Maa tallamine 8
Ajaloolise tähtsusega puud 8
Raadi järv 9
Probleemi lahenduste elluviimine ja kontroll 10
Arutelu ja kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Antud töö eesmärk on välja tuua ning selgitada keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad keskkonnaprobleeme Raadi mõisa pargis ja dendropargis. Antud piirkond on küll looduskaitse all, leidub seal siiski keskkonnaprobleeme, mida on võimalik vähendada läbi kohaliku omavalitsuse ja ühiskonna tegutsemise. Seni on teada, et Tartu linn on hakanud korrastama dendropargi osa ning tööd jätkuvad. Pargis on palju kultuurilise-, ajalooliseväärtusega puid, lisaks on pargis taimeliike, mis on looduskaitse all ning mis vajavad teadliku hoolitsust.
Pargi külastatavus on aastate jooksul olnud suur ning kuna peatselt valmib seal uus Eesti Rahvamuuseum, siis kindlasti muutuvad antud pargid veel külastatavamaks. Tartu maakonna arengustrateegia aastani 2014 nägi ette, et Raadi piirkonnast saab tööstuspargi, logistikakeskuse ja teaduspargi rajamise koht. Lisaks on planeeritud Raadi piirkonnast teha Tartu kultuuri linnak. Raadi mõisapark võlub inimesi oma iluga. Ka dendropargist võib saada sama ilus mõisapark, kuid selleks tuleb see korrastada, sest hetkel on antud park halvemas seisus.
Antud töö annab ülevaate minu arvates keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevatest probleemidest ning toetub ka Rauno Aljase lõputööle teemal „Parkide funktsionaalsus Tartu linnas“. Töö toob välja potentsiaalsed probleemid ning ka hetkel olemas olevad probleemid. Antud valdkonda pole varasemalt uuritud, seega keskendun oma töös ka teistes parkides tekkinud probleemidele, mis võiks potentsiaalsed mõjutada ka Raadi mõisaparki ja dendroparki.

Üldandmed

„Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)

„Raadi park asub Tartu linna kirdeosas, ajalooliselt Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas Raadi järve kallastel. Peahoone varemed ja park on muinsuskaitse all. Dendropark on võetud looduskaitse alla aastast 1957 ja mõisa park 1986, pargi kogu pindala on 10,3 hektarit.“ ( Keskkonnaamet 2015)
„Raadi park on üks eredamaid pargikujundusi Eesti mõisaparkide ajaloos. Raadi mõisa pargi vanim, veel tänaseni säilunud kvadraatse kavatisega planeering , pärineb 18.sajandi keskpaigast. Praegune Raadi park koosneb kahest osast. Ülemine park on osa ajaloolisest Raadi mõisapargist, kus domineerib algne regulaarne lahendus. Alumine park on dendropark, kus rajamisel põhirõhk asetatud liigirohkusele. Seda osa läbib teedevõrk, mis liigendab dendropargi erikujulisteks osatükkideks.“ ( Puhka eestis 2015)
Joonis 1 Allikas: Keskkonnaamet
Joonis 1. Näitab kus asub Raadi park ning kus on dendropargi osa. Punasega märgitud ala tähistab dendropargi osa ja kollane Raadi mõisa parki.

Raadi mõisa pargi ajalooline taust

Pildil on näha Raadi mõisa ja järve aastast 1920
„Raadi mõisa ansambli osa oli oskuslikult maastikku paigutatud park. Kahest väiksemast veekogust kujundati 4,6 ha suurune järv. 18. sajandi keskel oli ümber mõisa peahoone regulaarse planeeringuga park. Järveni laskusid geomeetriliste trepistike ja parteritega terrassid. Peahoone ees oli korrapärase kujuga muruväljak. Aastail 1840–1842 kujundati tuntud saksa pargiarhitekti P. J. Lenné projekti järgi peahoonest põhja poole looklevate teedega vabakujuline park. 20. sajandi algul tehtud ümberehitustega täiendati järve kaldaterrasse M. von Sieversi kavandatud treppide, balustraadide, aiavaaside ja muude väikevormidega. 1923. aastal eraldati pargi kõrval asuv lage ala ülikooli dendropargi tarbeks. Istutustöödega alustati 1925. aastal professor A. Mathieseni juhendamisel. 1940. aastaks oli sinna istutatud 2900 puud ja põõsast . Rajamisel võeti eesmärgiks liigirohkus , nii kasvas sel ajal dendropargis 400 taksonit puid ja põõsaid. 1990. aastail istutati mõisapargi korrastamise käigus üksikpuid ja puudegruppe; lõunaväravani viivat pärna- alleed noorendati.“ (Keskkonnaamet 2015)

Pargi liigirikkus

„Raadi park koosneb eriilmelistest osadest, mida eraldab Raadi järv. Ajaloolise peahoone ümbruse terrassidel on suhteliselt vähe vanu puid; selle vastas teisel pool Raadi järve asub regulaarse pargiosa, mille teedevõrk ja põlised pärnad on tänaseni säilinud. Vanimad puud pärinevad 19.sajandi algusest.“
„Vabakujuline dendropark on üsna võsastunud. Selle lõunaosas on maastik avatum, pargiaasad vahelduvad väiksemate puu ja põõsagruppidega.“ (Keskkonnaamet 2015)
Kokku kasvab pargi ja dendropargi ala kokku 118 taksonit puid ja põõsaid, võõrliike on 91 (andmed pärinevad aastast 2006). (Keskkonnaamet 2015)
Mõisapargi peamised peapuuliigid on suurelehine pärn, vaher , tamm, saar. Okaspuid ja põõsaid on mõisa pargis vähe Dendropargis on liigirikas , kuid sammuti okaspuid on säilinud vähe. Peapuuliigid on dendropargis harilik ja läänepärn kuid ka vaher. Haruldased puuliigid dendropargis on korgijalakas, keerdmänni teisend, hõbehaab, punane tamm jt. Naturaliseerunud on sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar. (Keskkonnaamet 2015)
Peale taimede esineb Raadi mõisa hoonetes ka kaitsealuseid loomaliike. Raadi mõisa hooned on elupaigaks näiteks II kaitsekategooria alla kuuluvatele põhja-nahkhiirele ja suurkõrvadele
Sahhalini kirburohi ehk sahhalini pargitatar.

Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid

Rauno Aljase tegi oma lõputöö „Parkide funktsionaalsus Tartu linnas“ jaoks vaatluse ning toob välja põhilised Raadi pargi kasutamise põhjusteks puhkamine, sportimine, roheline läbikäik (pargist käidakse lihtsalt läbi kuna see jääb teekonna peale) ning koertega jalutamine. Lisaks on pargis mälestusmärk , mida inimesed külastavad tihti ning kuhu tuuakse lilli ning küünlaid. (R.Aljas 2013). Ka Looduskaitse arengukava aastani 2020 toob välja, et kuigi pargid on armastatud paigad vabaaja veetmiseks, toob see kaasa endaga prügi probleemid ning külastuskoormus võib olla liiga suur. Nendele kahele allikale toetudes toon välja probleemid, mis keskkonnaprobleemid võivad üle kasutamisest tekkida või on tekkinud.

Lemmiklooma omanikud

Raadi mõisa parki ja dendroparki on lubatud siseneda lemmikloomadega. Tihedamalt siiski külastavad lemmiklooma omanikud dendropargi osa. Kuna park on lemmiklooma omanike poolest tihedalt kasutuses on Tartu linn sinna paigaldanud kollased kastid , spetsiaalselt mõeldud lemmiklooma väljaheidete jaoks. Kuid siiski mõned loomaomanikud ei hooli seadusest, mis kohustab lemmiklooma väljaheite koristamise. Rauno Aljas (20xx) tõi oma lõputöös välja, et kevadel, kui lumi ära sulab, tulevad lume alt välja lemmikloomade väljaheited . See on probleemiks just lemmiklooma omanikele, kes koristavad oma loomade tagant ära ning külastavad tihti parki. Lemmiklooma väljaheitest võib leiduda erinevaid parasiite, mille võib koer endale saada ning kahjustada koera tervist ning mõnel juhul võib parasiit liikuda ka omanikule.

Prügi

Raadi mõisa park ja dendroparki satub prügi läbi inimeste hoolimatuse. Igapäevased pargi külastajad jätavad maha prügi, mida võiks visata prügikastidesse, mida on linn sinna paigaldanud. Jalutades ringi dendropargi osas on näha, et inimesed on hoolimatusest toonud sinna oma isikliku prügi, mille võiks viia prügimäele. Kuigi hetkel käib dendropargi korrastamine, kuna varsti valmib seal Eesti Rahvamuuseumi uus hoone, on siiski inimeste käitumine terve keskkonna suhtes hoolimatu . Prügi satub ka Raadi mõisa parki, seoses erinevate üritustega, kuid õnneks koristatakse see ürituse järel koheselt ära. Kaitse-eeskirja järgi on kaitse all olevates parkides keelatud jäätmete ladustamine (Määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri RT I 2006, 12, 89)

Maa tallamine

Raadi mõisapark ja dendropark on tiheda külastusega alad Tartu linnas. Seda kasutatakse nii igapäevaselt (pargi külastajad) kui ka eriürituste ajal (näiteks jaanipäev, vabaõhuetendused). Iga aasta toimuvad erinevad üritused Raadi mõisapargis, millele tuleb kohale palju rahvast olenemata ilmast . Suur rahvamass paratamatult, tallab maad/mulda ning see läbi kahjustab kogu pinnast. Tallamise tagajärjel mulla poorsus väheneb. „Mulla poorsuse vähenemine rikub taimedele sobiva mulla vee- ja õhurežiimi ning põhjustab saagikuse vähenemist.“(Eesti Entsüklopeedia 2015).

Kaitsealuste parkide kaitse-eeskirja järgi on pargis lubatud korraldada alla 50 osalejaga rahvaüritust, selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaüritused vajavad aga ettevalmistatud kohta ning pargi valitseja nõusolekut. (määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 89)

Lisaks Tartu linna arengukava toob välja, et: „Linnaruumi ja haljasalade (Emajõe kaldapealsed, dendropark jt rohealad, koolide spordiväljakud) aktiivne kasutamine tervisespordiüritusteks“ (Tartu linna arengukava 2013-2020). Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale.

Ajaloolise tähtsusega puud

Kuna Raadi mõisa ja dendropargis on palju erineva vanusega ja ajaloolise tähtsusega puuliike, leidub ka haruldasi puuliike, mis on omased just sellele pargile ja mida mujal ei ole, on puude hooldus tähtis. Kuna erinevad keskkonna mõjutused, kas siis inimesest sõltuvad (näiteks: tahtlik puude rikkumine) või sõltumatud (näiteks: äike, tugev tuul) tekitavad puudele kahjustusi on tähtis, et puude heaolu eest hoolitsevad inimesed, kes teavad kuidas tuleb teha hooldustöid. Muinsuskaitseseaduse alusel on keelatud haljastus-, raie-, kaeve ja maaparandustööd (seadus, Muinsuskaitseseadus, RT I, 12.07.2014, 100), selleks on vaja kindlat luba.

Raadi järv

Raadi järv sai tugevalt reostada tänu Nõukogude liidu sõjaväelennuvälja tegevusele. Järv on olnud reostunud juba mitukümmend aastat ning ajapikku reostus on vähenenud . On tehtud uuringuid millega leiti, et probleeme tekitavad eelkõige lämmastik , naftasaadused ja fenoolid . Järve muda hoiab suure osa nendest kahjulikest ainetest endast seega on see suur oht vee ökosüsteemile ( Keskkonnamõju hindamine)
Kuna järv on reostatud on ka antud järv kalavaene. Peale selle, et järv on kalavaene võib reostus mõjutada ka seal piirkonnas põhjavett. Järve põhja on kogunenud suurel hulgal prügi. Sealt võib leida erinevaid kaste ning vanametalli sammuti on järve põhjas ka autokumme. (Keskkonnamõju hindamine)
Joonis Y. Vaade Raadi järvele. Foto: Margus Ansu

Probleemi lahenduste elluviimine ja kontroll

„Tartu rohelus: Toomemäe park, kesklinna pargid ja haljasalad, praeguste äärelinnade (endiste mõisasüdamete) pargid ja puiesteed, mis on tartlaste puhkuse ja meeldivuse allikas ning Tartu turistliku külgetõmbejõu üks alus. Selle üliväärtusliku, tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega tuleb arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel. Linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist. Teema- ja detailplaneeringutega luuakse eeldused pargi või haljasala kasutajate vajaduste parimaks rahuldamiseks, võttes arvesse tulevaste kasutajate nägemusi ning arvestades, et majandusliku jõukuse kasvuga puhke- ja virgestusvajadused suurenevad. Ajalooliste parkide rekonstrueerimisprojektid koostatakse Firenze deklaratsiooni nõuetest kinni pidades.“ (Tartu Agenda 21)

Antud lõik pärineb Tartu Agenda 21, millest võib selgelt välja lugeda, et Tartu linnale on oluline Raadi piirkonna säilitamine ning hooldamine. Pargi hoolitsemise ja korrastamisel jälgitakse ka Firenze deklaratsiooni nõudeid.

Joonis 2. Piirkonna joonis. Allikas: Tartu Postimees

Joonisel 2. on näidatud see osa pargist, mida Tartu linn on alustanud korrastama. Töödega alustati juba 2014 ning need jätkuvad. Lisaks on näha terve piirkonna paigutust ehk kus asub uus Eesti Rahvamuuseum ning Raadi mõis.

Tartu linna arengukava ütleb, et: „Linnale oluliste valdkondade ja alade planeeringute, sh miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutustingimuste teemaplaneeringute koostamine (kesklinna üldplaneering, vabaplaneeringuga alade parkimise strateegia, dendropargi detailplaneering, Annelinna ja Ihaste elamupiirkondade vahelise ala rohelise vööndi kujundamise põhimõtted, Jaamamõisa linnaosa elamupiirkonna detailplaneeringu ülevaatamine jt)“ (Tartu linna arengukava 2013-2030). Selle punkti alusel võib öelda, et linnale on dendropargid tähtsad ja sammuti kõik rohelised alad Tartu linnas.

Tartu linn alustas Raadi dendropargi korrastamist eelmisel aastal. Selle käigus võeti maha kuivanud ja väheväärtuslikke puid põõsaid, eemaldati teede kohalt ohtlikke oksi ning teostatakse murdumisohtlikke puid. Tartu linnal on plaanis koostada projek,t mille käigus on kavas korrastada terve pargiala. Selle käigus püütakse säilitada pargiala dendroloogiline vaatamisväärsus ja parem eksponeerimine. Kogu pargi alale koostatakse haljastusprojekt, millega lahendatakse parki läbivad teede, valgustuse, pinkide ja prügikastide asetus. (Tartu linna kodulehet ). Kui tervele pargile tehakse vajalik haljastusprojekt, millesse hõlmatakse ka eksperte usun, et see aitab luua dendropargist pargi, mis võlub oma iluga.

Looduskaitse arengukava aastani 2020 toob välja, et eesmärk on tagada kõikides looduskaitsealustes parkides väärtuste säilimise iga-aastase avatud alade niitmise ja puistu asjakohase hooldamise. Lisaks võetakse üksikobjektidena kaitse alla maastiku ilmestavaid teaduslikke, esteetilise või ajaloolise-kultuurilise väärtusega puid. (Loodukaitse arengukava aastani 2020). Sellega aidatakse kaasa nii dendropargi osa kuid ka mõisapargil säilitada oma liigirikkus ning ajalooline ja kultuuriline väärtus.
Raadi mõisa pargis ei saa keelata inimestel osaleda ning korraldada erinevaid üritusi ning seega ei saa sealt seotud probleeme nii maapinnaga kui ka prügiga vältida. Parkide külastus tihedus on suur alates sellest, kui lumi ära sulab kuni selleni , kui see tagasi tuleb. Pargi hooldaja peaks vaatama üle pargis olevad kriitilisemad kohad ning sellele teemal küsima nõu oma ala ekspertidelt, kes saavad talle anda nõu, kuidas taastada või korrastada probleemseid kohti pargist. Seoses prügiga võiks pargi valitseja rohkem pöörata tähelepanu, kui toimuvad suur üritused. Tuleks jälgida, kuhu prügi jäetakse ning rääkida kohaliku omavalitsusega või pargi valitsejaga, et paigaldada just sinna vajalikud prügikastid.
Sammuti võib panna eriürituste ajal välja teadete tahvlid kus on kirjas, kuhu on võimalik prügi panna. Prügi, mida inimesed toovad dendropargi osasse , enamasti tuuakse sinna oma kodus, et seda vähendada tuleks teha suuremat kontrolli. On vastuvõetamatu, et inimesed reostavad linna äärealadel olevaid parke oma isikliku prügiga. Seega ka iga linnakodanik, kes sellist käitumist näeb peaks koheselt sellest teatama.
Lemmikloomadega pargi külastajad on probleemiks, kuigi antud rikkumist on võimalik paremini tabada, kui linn teeks tihedamat kontrolli pargis. Kui siiski, et antud probleem muutuks, peab muutuma ühiskonna suhtumine ja käitumine. Inimesed peavad mõistma, et kui neil on lemmikloom , siis tuleb tema tagant ära koristada. Sammuti ka teised pargi külastajad, kes näevad sellist käitumist peaksid pöörduma loomaomaniku juurde ning tegema talle märkuse antud rikkumise kohta.
„Linna olulisemad veekogud on Emajõgi, Anne kanal , Raadi järv, Vanemuise pargi tiik, Emajõe paremkalda tiik laululava kohal, Tamme Gümnaasiumi tiik ja Saare tiik. Ka ülejäänud umbes kuutkümmend tiiki või tiigikest on vaja säilitada ja hooldada . Vesi koos rohelusega on parim, mida Tartu võib elanikele ja külalistele pakkuda.“ (Tartu Agenda 21). Raadi järv on Tartu Agenda 21 järgi üks oluline veekogu ning mille kvaliteeti soovib linn parandada.
Raadi järvele on tehtud keskkonna mõjude hindamine. Selles on välja toodud erinevaid viise, kuidas järve puhastada. Keskkonnamõjude hindamine toob välja, et järve tuleb ümbritseda piiridega nii kaua kuni vesi vastab normatiividele ja ei põhjusta inimestele ohtu. Minule teada olevalt ei ole antud veekogu ümberpiiratud piiridega ning kõigil on võimalik minna järve äärde.
Välja on toodud, et veekvaliteeti paranda on võimalik läbi reostunud pinnase välja kaevamise ning selle õige töötlemine. Tartu linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava 2007-2020 toonitab vajadust likvideerida jääkreostus sealhulgas ka Raadi järvest . Hetkel on küll aastatel 2010 ja 2012 toimunud järve põhja puhastamine sukeldujate abiga ning läbi selle toodi järve põhjast välja erinevaid metalli osi ning autorehve. Kuid üks eesmärk mis oli keskkonnamõju hindamises, ehk reostunud muda välja kaevamine , ei ole minule teada olevalt toimunud. Hetkel jääb mulle mulje, et antud probleemil lastakse nii-öelda ise puhastuda, aga ei saa kindlalt väita, et linn sellega üks hetk ei tegeleks. Reostunud muda välja kaevamine oleks kiire lahendus probleemile, kuid kuna tegu on kaitse all oleva alaga võib tekkida raskusi erinevate lubade saamiseks, et tööd teostada. Kuid ma loodan, et linn tegeleb probleemiga, mis puudutab Raadi järve, sest antud koht on väga ilus. Kui järv saadakse puhtaks leian, et seal võiks taastada kalavarud.
Foto: Margus Ansu
Pildil on näha, kuidas toimus järve puhastamine sukeldujate abiga.

Arutelu ja kokkuvõte

Antud probleem on püstitatud ajakohaselt, sest antud linnaosa on muutumas väga populaarseks nii Tartlaste kui ka turistide poolt. Antud linnaosa ja just Raadi mõisa pargi ja dendropargi ümbruses hakkavad peatselt liikuma rohkem inimesi kui varem, sest valmimas on uus Eesti Rahvamuuseum. Hetkel on küll keskkonnahüvise tarbimine väiksem kuid olen kindel, kui antud piirkonnast saab Tartu kultuurilinnakuks või teaduslinnak hakkab seal olema tihedam külastus. Külastuse suurenedes peavad mõlemad pargid olema sellise, mis pakuvad inimestele puhkust ja mõnusta äraolemist linna sees.
Raadi mõisapark ja dendropark on kohad, kus on hea minna, et igapäeva elust saada väikest puhkust. Pargid on ilusad ja kui keskkonnaga seotud probleemid saavad lahendatud on seal veel ilusam. Kuid muidugi ei pea ainult pargi valitseja või siis kohalik omavalitsus muretsema pargi heaolu pärast vaid terve kogukond . Inimeste suhtumine loodusesse peaks muutuma, ning kindlasti peaks olema paigas väärtusreeglid, mis on õige ja mis vale.
Lisaks on pargis väga huvitavaid ja looduskaitse all olevaid taimi, puid, mida mujal kohtab harva. Leidub ka I kategooria all olevaid taime liike, mida võib-olla, et mujal ei kohta.
Eesmärgid, mida olen välja toonud on kohased ning vajavad kindlasti suuremat tähelepanu nii pargi valdaja kui ka kohaliku omavalitsuse poolt. Probleemiga tegeleb ka kohalik omavalitsus, kes soovib, et antud park ja selle ümbrus oleksid korras ning sätitaks oma ajaloolise väärtuse. Hetkel on hakatud korrastama seda, kuid leian, et tuleb pöörata ka tähelepanu kontrollile , et tagaks ilu, mis on antud piirkonnas olemas. Lisaks kui kohalik omavalitsus ja pargi valitseja näevad palju vaeva, et korrastada antud ala, tuleb ka rõhku pöörata selle järelvalvele, et see säiliks.
Leian, et Raadi mõisa pargiga on hästi hakkama saadud just selle korras olekuga . Kuigi pargis olev järv tekitab probleeme ning hetkel pole mingit informatsiooni, millises seisus on järv, oleks vaja tegeleda tõsiselt järve probleemidega. Dendroparki on korrastamisel, mille üle on hea meel. Loodan, et ka dendropargist saab ilus park, mida inimesed tahavad rohkem külastada.

Kasutatud kirjandus

http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=1704437195 (23.03.15)
„Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgala reostuse saneerimiskava ning Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgaladel pinnavete ärajuhtimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm.“
http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/raadi-moisa-park/#Legendid (23.03.15)
http://info.raad.tartu.ee/uurimused.nsf/236552664d75f727c2256c4b00207453/72aef9e86f885893c2257c6d004c582b/$FILE/53HI13%20-%20Raadi%20dendropargi%20hinnang.pdf (23.03.15)
http://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7088 (23.03.15)
www.tartu.postimees.ee/2682310/liigirikas-raadi-park-ootab-korrastamist (23.03.15)
http://www.tartu.ee/index.php?page_id=36&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/teated.nsf/web/viited/48EE3C363F98D535C2257D7F00254B8F?OpenDocument (23.03.15)
http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3296 (23.03.15)
http://tartu.postimees.ee/2753726/keskkonnaamet-jatkab-raadi-looduskaitseala-moodustamist (23.03.15)
http://www.puhkaeestis.ee/et/raadi-park (23.03.15)
http://www.visittartu.com/1103 (23.03.15)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mulla_tallamine (23.03.15)
http://core.ac.uk/download/pdf/16270088.pdf (23.03.15)
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiomaniku_meelespea.pdf (23.03.15)
http://failid.artes.ee/Heiki/Raadi/Tartu_valla_lounaosa_II_etapp_tekst_20-07-2011.pdf (23.03.15)
https://www.riigiteataja.ee/akt/13131798 (23.03.15)
https://www.riigiteataja.ee/akt/72034 (23.03.15)
https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100 (23.03.15)
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargi_hoolduskava_koostamise_juhend.pdf (23.03.15)
https://www.riigiteataja.ee/akt/13131798 (23.03.15)
https://riigiteataja.ee/akt/89690?tegevus=salvesta-link tartu agenda 21 (23.03.15)
https://www.riigiteataja.ee/akt/72034 kaitse-eeskiri (23.03.15)
http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf (23.03.15)