...........4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6 2.3 Isiksuse hindamise nimestik ja antisotsiaalsete omaduste skaala .......................6 3 Antisotsiaalse isiksusehäire ja psühhopaatia võrdlus ................................................7 Kokkuvõte ....................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus ....................................................................................................10 2 Sissejuhatus
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KURITEOENNETUS Referaat Juhendaja: Helve Jaanimägi, lektor MAARDU 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Alaealiste antisotsiaalse ja delinkventse käitumise riskitegurid...................................4-5 Kohtulik ja korrektsiooniline kuriteoennetus.............................................................5 Kogukonnapõhine kuriteoennetus.........................................................................6 Koolipõhine kuriteoennetus..............................................................................................6-7 Perekonnapõhine kuriteoennetus....................................................
(2001a). Käitumishälvikute ja tavakooli õpilaste ning Bakalaureusetöö. TÜ pedagoogika osakond. nende vanemate suhtumine lapse väärkohtlemise Edovald, T. (2003). Projekti käigus ilmnenud muutused lapse väär- erinevatesse liikidesse. Rmt.: I. Kraav ja K. Kõiv, kohtlemise sageduses põhikooli õpilaste seas. Rmt.: K. Sotsiaalpedagoogilised probleemid üldhariduskoolis. Kõiv (Toim.), Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu: OÜ Vali Press, 121-127. Artiklite kogumiklV. Tartu: OÜ Vali Press, 77-83. Kõiv, K. (2001b). Väärkohtlemise erinevate liikide Gough D. (1998). Child abuse and neglect in Europe: the nature esinemissagedus ja nendesse suhtumine antisotsiaalse of the problem, definitions and sources (manuscript). käitumisega ja kont-rollgruppi kuuluvatel noorukitel.
kool Sarimõrvari mõttemaailm nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus
1. Märgista käitumine, mitte laps! (Ära nimeta last nii või naa- suguseks) 2. Kasuta mina-teadet! 3. Väldi: *peaks *absoluutne kindlus: alati, kõik, mitte kunagi jne - jätta mingisugunegi tõenäolisus sisse · ei saa · aga (positiivse tagasisidena, nt Sa olid tubli, aga tegid kaks suurt viga.) · miks (Miks sa jälle tassi ära lõhkusid?) Antisotsiaalse käitumise väljakujunemine. Riskifaktorid eelkoolieas: hüperaktiivsus, närvilisus, terviseprobleemid, tõrjutus eakaaslaste seas, antisotsiaalne käitumine, vanuselemitte vastav käittumine E Tõrjutus D N Klassikaas- E Vanemate Käitumis- E laste hulgas P Lülitatavus Kuritegelik
üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest.........................................6 5.1 Sotsiaalsed põhjused.........................................................................................6 6
Lisaks on programmis kõlbluse- ja viha juhtimise treeningut. Kõlblustreeningus arendatakse kõlbelise mõtlemise oskusi ja võimet mõista kaasinimeste seisukohti. Samuti lahendatakse moraalseid dilemmasid, mis puudutavad erinevaid põhiväärtusi (ausus, austus, elu). Viha juhtimise treeningus õpitakse oma viha ohjama ja ettepoole tagajärgedele mõtlema. Programmi pikkus on 12 kohtumist, mis toimuvad üks kord nädalas, kohtumise pikkus on 1,5- 2 tundi. Osalejad on 14-17 aastased antisotsiaalse käitumisprobleemidega noored. Nende käitumises tihti esineb vägivaldsus ning nad on toime pannud isikuvastased ja vägivallaga seotud kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne). Eelduseks selle programmi suunamiseks on riskid, mis avalduvad kriminaalhooldaja poolt läbiviidud riskihindamise käigus: 1.22 Süüdimõistetu hinnang oma süüle ja vastutusele 1.24 Süüdimõistetu hinnang oma tegude tagajärgedele 5.7 Teisi ärakasutav elustiil 8
reaalsustajuta. Mõnikord võivad psühhopaatilised iseloomujooned esineda koos psühootilisuse sümptomitega, kuid tavapäraselt erinevad psühhopaadid tugevalt psühhootilistest isikutest. Enamasti on psühhopaadid ratsionaalse mõtlemisega, viirastusteta ja orienteeruvad oma ümbruskonnas hästi. Lisaks on indiviidi, kes panevad toime kuritegusid, peaaegu alati teadlikud, et nad on midagi valesti teinud. 3. Psühhopaatia on antisotsiaalse isikuhäire (Antisocial Personality Disorder ASPD) sünonüüm. ASPD on ametlik diagnoos, mille tunnusteks on antisotsiaalne, kriminaalne ja mõnikord ka vägivaldne käitumine, mis ulatub tagasi lapsepõlve või varajasse teismeikka. DSM-III ja DSM-IV (American Psychiatric Association's Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders) märgivad, et psühhopaatsust võib võrrelda
Samas on võimalik ka teine stsenaarium: psühholoogiliste ja isegi vaimsete häirete tekkimist, nn psühhotrauma. Esiteks, stressi, võimalike kontsentratsioonihäirete, mäluhäirete, aeglasemate reaktsioonide ja mõtlemise tõttu. Teiseks, stress võib tekitada nägemise, lõhna, maitse, sõna puudutamise, reaalsuse tajumise muutusi, mitmesugused muutused agressioonist apaatiani, käitumuslikud reaktsioonid, peksmine, seksuaalse sfääri probleemid, antisotsiaalse käitumise tekkimine. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiividil pikaajaline kokkupuude stressiga võib tõenäoliselt põhjustada terviseprobleeme, samuti häiritakse peaaegu kõiki organismi süsteeme. Raske stressi tagajärjed suurendavad vererõhku, pärsivad immuunsüsteemi, suurendavad südamepuudulikkuse ja insuldi riski, kiirendavad jõupingutusi ja kaasa mõjutavad viljatust.
kergesti ärrituv, kibestunud, kuri, lohakas, laisk, mittehooliv, närviline, omakasupüüdlik, pahatahtlik, uhke, õel, ükskõikne), kusjuures kõige sagedamini toodi välja, et kiusaja on ülbe. Sageduselt järgmine kategooria, mis seostus kiusaja iseloomustamisega oli suhte iseloom kiusaja ja kiusatava vahel õpilased leidsid, et kiusajal on rohkem jõudu kui ohvril. Kolmas sagedamini esitatud kategooria seostus kiusaja antisotsiaalse käitumisega (agressiivsus, alkoholi tarvitamine, istuma jäämine, popitegemine, suitsetamine, halb õppeedukus, õpetajatele vastuhakkamine). Ohvrit iseloomustati kõige enam tema isoleeritu ja tõrjutud staatusega ning võimupositsioonil alamal positsioonil olemisega (arg, hirmunud, kartlik, nõrgem, tagasihoidlik, vaikne, eemaletõmbunud, alandlik, kinnine, nukker, vihane). Õpilased andsid ohvrile negatiivse hinnangu (loll, jobu, nohik). Samuti arvati, et kiusatav on
toetust teiste inimeste põhiprobleem, kliendi ootusi, mis tal teraapiaseansside saaks. Ei sobi lähedusest, kuid kui nad ei millele teraapia teiste suhtes on. algust eelnevad nartsistlikke, oska küsida abi ja toetust, keskendub; Tähelepanu hindamisseansid, histriooniliste ja siis pidevas kliendi ja pööratakse just mille käigus saab antisotsiaalse kriisisituatsioonis on neil terapeudi rollid, olevikule, minevik ei selgeks, kas isiksusehäirega suurem risk psühhiaatriliste samuti kliendi ole oluline. Oluline on interpersonaalne inimeste raviks, kuna sümptomite kodused siin-ja-praegu teraapia ikka on vajavad väljakujunemiseks. Bowlby ülesanded; olukorra parandamine
· Võib kasutatada muusikat, et juhida lapse tähelepanu sellele, et klass on liiga lärmakas (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). 10 KOKKUVÕTE Püsimatute laste käitumine mõjutab ennekõike nende enda arengut, nii emotsionaalset, intellektuaalset, füüsilist, kui ka sotsiaalset. Vähene tegutsemine vanemate ja õpetajate poolt võib viia laste raske antisotsiaalse käitumise vormile, ühiskondlikule disadaptatsioonile, madala enasehinnanguni. Nendega suheldes, õppides ja toimetulekul peaks õpetaja omama mitte ainult teadmisi vaid ka teatuid isiklikke omadusi, mida siiski kahjuks kõik pedagoogid ei oma, arvatavasti seetõttu, on raske anda valmis retsepti, sest õpetajate tegevused peavad vastama individuaalsetele iseärasustele, konkreetsele situatsioonile, ealisele iseärasustele ning
ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire defineeritakse järgmiselt ,,Antisotsiaalne isiksus on isik, kes on ebakriitilisel viisil opositsioonis ühiskonnaga või ignoreerib sotsiaalseid norme".(Wettenberg, lk. 79, 2000). Üldiselt võib öelda, et antisotsiaalne isiksushäire on isiksushäire,mille tulemusel sooritatakse seadustevastaseid tegusid. Psühhopaatia mõiste on antisotsiaalse isiksushäire diagnoosist laiem,mille alla kuuluvad egotsentrism, impulsiivsus, vastutustundetus,vähene emotsionaalsus, empaatia-, süü- või kahetsustunde puudumine, patoloogiline valetamine, manipuleerimine ning püsiv sotsiaalsete normide ja ootuste rikkumine. (Cleckley, 1976; Hare, 1996). Psühhopaat kui düssotsiaalne isiksus Psühhopaatilist isikut nimetatakse ka düssotsiaalseks isikuks. Düssotsiaalne isiksus on
4. isiksushäirete vahel puuduvad kindlad piirid, kuid on võimalik eristada üksteist mittevälistavad ja mõnes osas kattuvate tüüpide ja alatüüpide kirjeldusi; 5. isiksushäireid ei ole paslik ravida enne 16-17 eluaastat, kuigi iseloomulikud avaldused võivad olla juba varem ilmnenud Tihtipeale esinevad koos mitu isiksushäiret: Düssotsiaalne, emotsionaalselt ebastabiilne ja histriooniline häire võivad esineda koos antisotsiaalse, piirialase, histrioonilise ja nartsissistliku isiksushäirega. 2.2.Isiksushäire kriteeriumid Kriteeriumid, millest vähemalt kolm peaksid kattuma, et diagnoosida isiksushäiret, on: · märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi; · eelmainitud käitumine on püsiv ja pikaajaline ning ei piirdu vaid episoodidega;
*Kas sotsiaalsed käitumisaktid ühiskonnas rikuvad v toetavad sotsiaalseid norme? Antisotsiaalne käitumine Prosotsiaalne agressioon (agressiivne käitumine) Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Tagajärjed interaktsioonipartnerile Antisotsiaalne käitumine- käitumine, mis puudutab teise inimese tunnetest ja heaoolust mittehoolimine. Prosotsiaalne ja antisotsiaalne käitumine Negatiivsed korrelatsiivsed seosed Antisotsiaalse käitumise ja utrismi võrdlus. a. Tagajärjed kasu-kahju b. Sotsiaalsed- personaalsed normid c. Tahtllik-spontaanne II. prosotsiaalse käitumise liigid 1. Auto peatamine et võtta peale hääletaja 2. Võõra kirja posti panemine, kes pöördus tänaval teie poole, et kiirustada rongile 3. Tänaval olles märkad töötavat elektriku, kes saab elektrilöögi ja kutsud teadvusetult lamabale inimesele kiirabi või aitad teda. Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine
need nõuavad erinevaid sekkumistehnikaid. Puudujäägid võivad siin seostuda probleemse käitumisega või ilma selleta. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas depressiooni või agressiivsust, mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laps kellel on puudulikud sotsiaalsed oskused võivad olla endassetõmbunud või tõrjutud, sellepärast, et teised peavad tema käitumist veidraks ja kohatusk. Antisotsiaalse käitumise tunnused on hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning samuti puudub süütunne süüteo sooritamisel. Samuti avaldavad puudulikud sotsiaalsed oskused mõju akadeemilistele tulemustele. 8
Sellisel inimesel võib olla suur mõju nii õpetajale kui ka teiste õpilaste üle ning tihti on tal rohkem veetlust kui tema ohvritel. Kõige raskem tarkade kiusajate puhul on eelkõige nende äratundmine. Sellised kiusajad on peamised liidrikandidaadid. 2. Mitte- nii targad kiusajad ei pruugi olla väga täpne määratlus sellesse tüüpi kuuluvate kiusajate kohta. Need kiusajad köidavad oma pooldajaid antisotsiaalse ja riskantse käitumisega, millega kaasneb ka kaaslaste hirmutamine. Mitte- nii tarkadel kiusajatel on sageli probleeme õppimisega ning nad suunavad oma viha inimestele, keda peavad endast nõrgemaks. Mõnikord muutuvad sellised kiusajad jõhkrateks, vahel isegi pöördumatult. 3. Kiusajast ohvrid on mõnes situatsioonis ise kiusajad, kuid teises jälle ohvrid. Nad ründavad endast nooremaid või väiksemaid, olles ise eakaaslaste või ka
14. Nõrgalt arenenud sotsiaalsete oskustega kaasnevad võimalikud ohud. Laste käitumine võib väljenduda sotsiaalses eemaldumises ( suunatus enda sisse) või sotsiaalses agressiivsuses ( suunatus endast välja poole). Puudulike sotsiaalsete oskustega õpilane võib olla endasse tõmbunud (eemaldunud) või tõrjutud/kiusatud, kuna teised peavad tema käitumist veidraks ja kohatuks. Kaaslaste ja õpetajaga suhtlemisel ilmnev sotsiaalsete oskuste puudulikkus on tugevas seoses antisotsiaalse käitumisega. Antisotsiaalsel käitumisel on järmised tunnusjooned: Hoolimatus teiste heaolu suhtes Võimetus teha koostööd Vaenulikkus Keeldumine teiste abistamisest Vastutustundetus Usaldusväärsuse puudumine Puudub süütunne süüteo sooritamisel (Kõiv, 2001). Sotsiaalsete oskuste negatiivne mõju avaldub samuti lapse vaimses tervises-
teo raskusastmega probleemid, millele lisanduvad negatiivsed isiksusejooned. - Sagedus – probleemid esinevad sagedasti, on muutunud nn kroonilisteks. - Mitmesugune ümbrus. Varajase alguse liigutus: a) Antidistsiplinaarne - kehtestatud reziimi rikkumine b) Antisotsiaalne – tahtlik sots.reeglite ja normide rikkumine c) Delinkventne – seadussätete rikkumine, legaalne vaatevinkel. d) Autoagressiivne – enesevigastused, suitsiidid. Antisotsiaalse käitumise väljakujunemise protsess: Vanemate ebaefektiivne kasvatuspraktika – tõrjutus klassikaalsaste hulgas / akadeemiline ebedu – lülitatus hälbivasse gruppi - kuritegelik käitumine. Vanemate ebaefektiivsele kasvatuspraktikale on omased 4 joont: 1) puudujäägid lapse järelvalves 2) puudujäägid vanemate distsipliininõuetes 3) laste julm kohtlemine ja füüsilise karistuse kasutamine 4) armastuse puudumine ja vähene seotus lapse eluga.
Samuti hakkavad lapsed mõistma, et on teistest sõltumatud isikud. Lasteaiakasvatajad ja algkooliõpetajad mängivad olulist rolli lapse seksuaalse harimise juures. Lasteaias puutuvad lapsed kokku teiste lastega ning jagavad omavahel uusi teadmisi üksteise soo ja seksuaalsuse kohta. Koolis antakse noortele algteadmised anatoomiast ja õpetatakse seda, kuidas positiivselt suhtuda oma kehasse ning kuidas tagada isiklikku ohutust (Part K. 2007). Seksuaalaktiivsus ei olnud teismelistel nende antisotsiaalse käitumise põhjuseks, siis kui täiskasvanud ning teismelised ise nägid seksuaalelus, suitsetamises, alkoholis ja narkootikumides oma täiskasvanuks saamist. Kui ühiskond lõpetab teismeliste 13 seksuaaltaunimise, muutub rahulikuks, aitab noortele õpetada elutõdesid, kaob deviatiivne käitumine. Seksuaalsus, olles keelust vaba ei ole deviatiivne. Aktiviseerub
(1999). Puudelaste perede sotsiaalne toimetulek Tartu linnas, Tartu Ülikooli kirjastus; 3. Kutsar, D. (toim) (1997). Soonets, R. jt. Laste väärkohtlemine. Lapse füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise võrdlus, Roomeldi, M. (lk. 106-107). Lapse väärkohtlemise mõiste ja liigid, Soonets, R. (lk.91-105). Väärkohtlemise mõju lapse arengule, Põldsepp, I. (lk. 124-134); 4. Kõiv, K. (toim) (2002). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Lapse väärkohtlemise liikide seos vanemate seotuse stiilidega käitumishälvikute erikooli ja tavakooli tütarlastel, Rääsk, Ä. (lk. 149-153); 5. Lie, H.R. (1993). Disability and Coping. A cross-sectional study of Nordic children with myelomeningocele. Stockholm; 6. Loengumaterjalid aine ,,Alushariduse erimetoodika" raames. Sotsiaalsete oskuste arendamine koolieelses eas, Pille Häidkind, 2010/2011 kevad; 7
ehk kokkuvõtvalt öeldes lõhutakse suhteid inimestega. Delinquent behavior - delinkventne ehk kuritegelik käitumine. Tegu on seadusevastase käitumisega. Õigusrikkumise terminit kasutatakse noorukiea kuritegude märgistamiseks. Distruptive behavior - distruktiivne ehk häiriv käitumine, mis on üheks probleemide liigiks. Kas õpetaja häirib last või vastupidi. Näiteks, kui laps ütleb jutule midagi vahele, siis see on häiriv käitumine, mis on iseloomult tahtlik ning kuulub antisotsiaalse käitumise alla. 2 Psühhiaater peab distruktiivse käitumise all silmas kolmediagnoosiga lapsi. Selle tegevuse katkestamine ilmneb pidevas negatiivses käitumises ning see häirib käimasolevat protsessi. Emotional and behavior disorders - ehk emotsionaalsed ja käitumishäired. Kui räägitakse häiretest või hälbest, siis peetakse selle all silmas erinevad asju
tekkida konflikte vahetundides kaaslastega. Üldiselt ilmnevad õpilastel emotsionaal-või käitumishäired. Nendel lastel on raskem toime tulla oma emotsioonidega, mis annavad koheselt endast märku käitumise kaudu. Emotsionaal- või käitumisraskused jagunevad kaheks eksternaliseeritud ja internaliseeritud käitumisprobleemid. (Tropp, 2010, 158). Eksternaliseeritud käitumisprobleemi (ehk väljapoole suunatud käitumisprobleemi) puhul on tegemist rohkem antisotsiaalse, korda rikkuva või agressiivse käitumisega. Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel. Siia paigutuvad aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega lapsed. Internaliseeritud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Sellist käitumist esineb põhiliselt tüdrukutel. Sellise käitumisega õpilastel
erinevas keskkonnas. Niisuguseid uuringuid on aga mõistetavatel põhjustel korraldatud väga vähe. Kõige tuntum selline uuring korraldati David Lykkeni juhendamisel Willliam Grove ja tema kolleegide poolt.15 Uuringusse kaasati 32 MZ-kaksikute paari, kes olid üksteisest eraldatud enne viiendat eluaastat (pooled koguni esimestel elukuudel) ning keda jälgiti täisealistena (keskmiselt 43.eluaastani). Antisotsiaalse käitumise fikseerimiseks nii alaealisena kui täisealisena kasutati self- report-meetodit. Antisotsiaalse käitumise puhul saadi statistiliselt olulised pärilikkuse näitajad, kokkulangevus oli alaealisena 0,41 ja täisealisena 0,28.Need tulemused on kattuvad kaheksa juhtumi kirjeldusega Taani kaksikute uuringust.16 Kaheksast paarist neljal leiti kriminaalse käitumise osas konkordsus,mis viitas suurele geneetilisele komponendile. Mehhiko MZ-
suur rõhk. Pole olemas selliseid gruppe, kellel puuduksid käitumist reguleerivad normid. Erisused on aga selles, kuivõrd seotud on tavad, harjumused ja formaalne kontroll eesmärkidega. Emotsionaalsed suhtumused võivad grupeeruda ühiskondlikult tunnustatud eesmärkide ümber ning jätta oma toetusest ilma antud kultuuri poolt määratletud eesmärkide saavutamise vahendid. Nagu allpool näeme, võivad mõned sotsiaalse struktuuri aspektid kutsuda esile moraalivaese või antisotsiaalse käitumise just nimelt sellega, et eesmärkidele ja nende saavutamise vahenditele antakse erinev tähendus. Äärmuslikel juhtudel võib eesmärkide ülemäärane rõhutamine tingida vahendite valiku ainult lähtuvalt tehnilisest otstarbekusest. Merton jõudis järeldusele, et efektiivsed vahendid on sageli illegaalsed (nt sport jt grupid, kus puudub sotsiaalse struktuuri kahe elemendi vaheline piisav seos ja ühiskonna rikkuse kogumisele kui edu sümbolile osutatav ülim tähtsus
25 Kasutatud kirjandus Allik, L. Väikemõisa väikelastekodu. URL= http://www.teehead.org/kleinhofvlk/. (Oktoober 2002). Almann, S. (2003). Tea ja toimeta nr.22. Tallinn: Kirjastus Ilo. Cambell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Tallinn: Eesti Kristlik Kirjastus. Dsiss, H. (2002). Kodu kui õigushoiakute kujunemise keskkond. L, Auväärt. Õiguspsühholoogia sotsioloogia. Tartu: Ülikooli kirjastuse trükikoda. Edovald, T. (2003). Antisotsiaalse käitumisega õpilased. Tartu. Fernandez-Ballesteros, R. (2003). Encyclopedia of Psychological Assessment. London. , .., ,.., ,.. (1998). . . Heinla, E. (2000). Sotsiaaltöö nr.6. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. Ilmoja, M. (2002). Kasupere kui alternatiiv vanemliku hoolitsuseta lastele. Tallinn: Tallinna Pedagoogika Ülikool/Sotsiaalteaduskond/Sotsiaaltöö osakond. Justiitsminitseerium. URL= www.just.ee/index.php3?cath=2377/. (21 Jaanuar 2004). Kaplan, S. (1999)
kergitab teiste kohale kindlad edu sümbolid, kuid samal ajal ühiskonna sotsiaalne struktuur piirab oluliseltvõi isegi täielikultsuurele osale elanikkonnast juurdepääsu seaduslikele ja tõhusatele vahenditele nende edu sümbolite saavutamiseks. Ameerika ühiskonnale iseloomulik rahalise edu ülemäärane tähtsustamine ja auahnuse kultiveerimine toovad kaasa ängistuse, vaenulikkuse, neurooside ja antisotsiaalse käitumise laialdase leviku (Merton 2002: 101). Sotsiaalse protsessi teooriad I • Kuritegelik käitumine on indiviidi sotsialiseerimisefunktsioon. • Teooriad pööravad tähelepanu inimeste interaktsioonidele erinevate institutsioonidega, organisatsioonidega ja protsessidega ühiskonnas. • Kui suhted institutsioonidega on positiivsed, toetavad nad indiviidi pro-sotsiaalset käitumist. •
teatud vallas sotsiaalne enesehinnang füüsiline enesehinnang Positiivne üldine enesehinnang seostatakse nt: inimese positiivsemate tunnetega, suurema eluga rahuloluga, madalama ärevustasemega ja vähem esineva lootusetusetundega. Varem(?) erinevate depressioonisümptomitega. Üldine enesehinnang seostatakse kuritegevusega, neuroosidega ja teiste antisotsiaalse käitumise liikidega. Negatiivne enesehinnang kiusamine, kuritegevus, neuroos, teised antisotsiaalse käitumise liigid Üldine enesehinnang: Võimaldab inimesel kohanduda keskkonnaga varieerides oma käitumist. Motiveerib väärtustatud valdkondades tegutsemist (motivaator). Enesehinnangu muutmine kaitseb nn psüühilise valu eest ja tagab motivatsiooni konkreetses olukorras (stressi puhver). Üldine ja spetsiifiline enesehinnang kajastavad psüühikas vaimset heaolu, tervist.
omaduste ja keskkonnatingimuste koosmõju ehk interaktsiooni resultaadina. Eysencki arvates ei piisa kuritegeliku käitumise seletamiseks üksnes keskkonnafaktoritest nagu seda teeb sotsioloogia, sest ühesugused keskkonnatingimused võivad eri inimestele avaldada väga erinevat mõju. Oli veendunud, et igal inimesel on sünnipäraselt kindlate eripäradega närvisüsteem, mistõttu on mõned inimesed sünnipäraselt kõrgema riskiga ehk vastuvõtlikumad antisotsiaalse ja kuritegeliku käitumise suhtes kui teised. Samuti määravad erinevad keskkonnategurite ja neurofüsioloogiliste faktorite kombinatsioonid selle, miks erinevad isiksusetüübid kalduvad toime panema just teatavat liiki kuritegusid. 21. Isiksuse dimensioonid H.Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine. Eysenck eristas isiksuse kolme baasdimensiooni komponenti nimetades neid ekstraversuseks- introvertsuseks, neurosmiks-stabiilsuseks ja psühhoismiks. Kuigi nimetatud dimensioonid ei
vaimuelust hilisem sotsiaalne edukus hilisem enese väärtustamine hilisem väiksem tõenäosus depressiooniks Tõrjutud lapsed ei meeldi kaaslastele ja neid ei austata üksildased võimalikud põhjused: o kiindumusseisund, o vanemate kasvatusstiil, o lapse temperament, o küpsemise varasus kohanemisraskuste suurenenud risk hilisema antisotsiaalse käitumise suurenenud risk agressiivne-tõrjututel hilisema ärevuse ja depressiooni suurenenud risk endassetõmbunud-tõrjututel Prosotsiaalne käitumine Empaatia ehk otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele (juba ühepäevastel imikutel) Teod empaatilise distressi korral ehk abistav käitumine o abistad või vaatad mujale; kas abi on adekvaatne? Heateod ehk positiivsed moraalsed teod o Eneseohverdamine
väärkohtlemist väljaspool perekonda (st, et 39% oli kogenud peresisest füüsilist vägivalda). Siinjuures tuleb veel märkida, et enamasti ei piirdunud asi vaid ühe väärkohtlemise vormiga: 27-st seksuaalselt väärkohtlemist kogenud noorest oli näiteks 76% kannatanud ka füüsilise ning 46% emotsionaalse väärkohtlemise all ning 38% oli kogenud hooletuseejätmist. Sellest tulenes ka järeldus, et noored kurjategijad, keda ühiskond nii väga vihkab nende antisotsiaalse käitumise pärast, on ise olnud korduvalt ohvrid ning nende ohvriks olemine ei lõpe alati ka siis, kui nad on paigutatud hoolekandeasutusse. Viimasel ajal on olnud hulgalislet riiklikul tasemel uurimisi, mis näitavad, et pedofiilid otsivad tihti tööd laste hoolekandeasutustes. Lapse, kes sattuvad hoolekandeasutusse, kus nende eest "hoolitseb" pedofiilist hoolekandetöötaja, kogevad taas väärkohtlemist ajal, mil riik peaks neile tagama turvalisuse.
19. sajandiks olid arstid ja reformaatorid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks sotsiaalsete normide rikkujad, kelle mõistus ja intellekt on normaalsel tasemel. Vaimset tervist propageeriva liikumise kasvuga 19. sajandil hakati sellist terminoloogiat pidama liigselt ebateaduslikuks ja selle asemele loodi sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljuti aga hakati kasutama antisotsiaalse isiksuse mõistet. Antisotsiaalse isiksuse kontseptsioon on eriti sobilik seetõttu, et ta liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad. Antisotsiaalne isiksus ei ole ainus vaimne seisund, mille kohta arvatakse, et see kutsub esile normidest hälbivat käitumist. Viimased psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevad nt ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida.
koheldakse võrdselt. 2.1 Homoseksuaalsete suhete legaliseeritus maailmas Arenenud riikides on homoseksuaalsed seksuaalaktid legaliseeritud ning on kaotatud varem eksisteerinud seadusega ette nähtud karistused samasooliste inimeste vaheliste seksuaalaktide eest. Siiski on paljudes maailma osades seadused, mis keelavad või reguleerivad vabatahtlikke seksuaalsuhteid samast soost isikute vahel. Teistes riikides on niinimetatud moraaliseadused, mis keelavad ,,antisotsiaalse" või ,,ebamoraalse" käitumise ja ,,avaliku skandaali põhjustamise". Neid kasutatakse politsei poolt, et arreteerida ja ahistada geisid, lesbisid, biseksuaalne ja transseksuaale (International Gay and Lesbian Human Rights Commission 2003). Vabatahtlikud homoseksuaalsed seksuaalaktid on illegaalsed rohkem kui 70 riigis (mitmes karistatavad isegi eluaegse vanglakaristuse või surmanuhtlusega) (Pearson 2006) ning neist 40 riigis on illegaalsed vaid meestevahelised seksuaalsuhted
tagamiseks "tsensuur" ja "kodanikureligioon". Rousseau arvab, et riik vajab "ametlikku tsensorit", kelle roll on ergutada inimesi toimima vastavalt üldisele moraalile. Rousseau ei räägi tsensuurist selle kaasaegses tähenduses kui kõne või kujutiste mahasurumisest, ehkki ka see kuuluks kahtlemata tsensori rolli juurde. Rousseau põhihuviks on käitumistüüpide soodustamine ja pärssimine. Sisuliselt on tsensori ülesandeks naeruvääristada ja seeläbi tõkestada teatud antisotsiaalse käitumise tüüpe. Rousseau toob meile järgmise näite: "Mõned joodikud Samoselt reostasid ära Ephora kohtu: järgmisel päeval andis avalik edikt samoslastele õiguse olla räpane. Tegelik karistus ei oleks olnud nii ränk kui karistamatus." (Ühiskondlik leping, IV raamat, 8. ptk., lk 298) Sääraste vahenditega lasub tsensoril kohustus hoida ülal ning tarviduse korral selgitada avalikku moraali.
seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit. Tõrjutust vb saada kaasamineja või isoleeritu. Isoleeritust ei saa aga suure tõenäo ei saa tõrjutud ja vastiollise staatusega. Temast vb saada kas kaasamineja või liider. Vastuoluline on muutuv staatus, tema juures on prosotsiaalse ja antisotsiaalse käitumine. Läheb positiivsemaks. James S. Coleman slaid.-Ameerika sotsioloog. Raputasid ameerika ühiskonda, käsitles ka ja tõi teoreetilise lähenemisega välja fokaalse mudeli teooria seletamaks noorukieas ilmnevate või mitteilmnevate sotsiaalsete probleemide olemust. Ja selle mudeli järgi on tulipunktis suhted. Tema järgi noorukiealised peaksid läbima suhetega seonduvad tulipunktid- vanematega, samasooliste sõpradega, vastassoost sõpradega, grupisuhted.
1. kulg tõsised probleemid, mis süvenevad, kui abi ei saa. Vanemate ebaefektiivne kasvatus praktikakäitumisprobleemid lapsel(madal enesehinnang)) tõrjutus klassikaaslaste hulgas või akadeemiline ebaedu(depressioon) lülitatus deviantsesse gruppi kuritegelik käitumine Lapseiga varane noorukiiga hiline noorukiiga (kaaslastega seotud) Suur tõenäosus ,et igas klassis 1-2 probleemset. 2. kulg vähemtõsised antisotsiaalse käitumise liigid. 4-5 last sinu klassis vähemalt. saab alguse noorukieas. Perega seonduvaid ja isiksuse ning akadeemilisi probleeme pole. Nende noorukite hulk, kelle probleemid noorukieas, 25% kangete alkohoolsete jookide proovimine, 80% suitsetamine, vastuhakkamine, lahjad alkohoolsed joogid, poistel kampadevaheline kaklemine, autojuhtimine hulljulgelt, ilma lubadeta. Alla poole jäävad uimastid jms. Põhikooli ülemastmes Peab aitama, muidu süvenevad.
tunnusel, mille hulgas võib olla ka hind. kõlvatuks loetakse reklaami eelkõige juhul, kui reklaam: 1) esitab, kutsub üles või toetab diskrimineerimist ... 2) kutsub üles vägivaldsele käitumisele ... 3) alavääristab õiguskuulekat käitumist ... 4) tugineb inimeste ebausul, hirmul või kaastundel; 5) sisaldab otsest visuaalset või sõnalist väljendust seksuaalakti, sobimatu alastuse või antisotsiaalse seksuaalkäitumise kohta või 6) esitab valeteateid teise isiku või tema toodete või teenuste või muude asjaolude kohta Halvustavaks reklaamiks loetakse reklaami, mis otseselt või kaudselt alavääristab või mõnel muul viisil halvustab mõnda isikut, tegevust, tegevusala, toodet, teenust, äritegevust või muud reklaamis avaldatut. (2) Halvustav reklaam on keelatud.
69 Sealsamas, § 200. 70 Sealsamas, § 209. 30 enesekehtestamise ajendid prestiizse (referentse) grupi silmis. Peale selle, uuringutega on kindlaks tehtud, just juhtivatel ajenditel on tunnetamatu iseloom. Seetõttu kurjategijad paljudel juhtudel ei suuda anda mõistlikku seletust, miks on nad antud kuriteo toime pannud. 71 Üldistades viimaste aastate uurimusi, võib eristada järgmisi antisotsiaalse tegevuse ajendeid: - enesekehtestamise (staatuslikud); - kaitseajendid; - asendusajendid. 2.2. Eneseteostuse ajendid Vajadust ennast teostada panna on tähtsaim vajadus, mis stimuleerib inimese käitumise laialdasimat spektrit. See väljendub inimese püüdes teostada end sotsiaalsel, sotsiaal- psühholoogilisel ja individuaalsel tasandil. Juhtudes olema lapsepõlves deformeerunud psüühikaga ohver, mille põhjuseks võivad olla
Identiteedi saavutanud teismelistel on kõrgem enesehinnang, eesmärgile orienteeritud. Laialivalgunud identiteedi puhul on madalam enesehinnang, sotsiaalsed, akadeemilised probleemid. Enneaegse identiteedi puhul on madal ärevus, moratooriumis kõrge ärevus. Probleeme lahendavad need, kes on moratooriumis või saavutatud identiteet, mõistlikumalt väiksem narkootikumite tarbimise riskt, depressiooni rist, antisotsiaalse käitumise risk. Kas põlvkondade vahel on lõhe? Sageli leitakse, et lõhet pole. Tülid igapäevastes küsimustes - pisiasjades (erinev maitse riietuse osas); sotsiaalsed religioossed, poliitilised vaated sarnased. Sellist suurt lootusetust väga ei ole ja see ei tule uurimustes välja, mis ei pruugi tähendada seda, et inimesed ei tajuks seda. Sotsiaalsed suhted. Ollaks tundlik teiste arvamuste suhtes, varajasemas teismeeas ollaks eriti tundlikud. Varajases
kelle nii bioloogilised kui ka kasuvanemad olid kriminaalsed. Vastav näitaja oli 24,5%. Lisaks 23 sellele tuvastati statiliselt oluline positiivne seos bioloogiliste vanemate vangistamiste arvu ja bioloogiliste laste vangistamise arvu vahel. Mida enam oli bioloogilisel vanemal vangistusi, seda kõrgem oli tema bioloogilise lapse, kes kasvas kasuperes, vangistamiste arv. Kriminaalse ja antisotsiaalse käitumise küsumuste selgitamiseks on viimastel aastakümnendatel läbi viidud hulgaliselt hästi disainitud adopteerimiste uuringuid. Taanis, Rootsis ja USA's on kokku toimunud 15 andmekogumist adopteeritud laste kriminaalse käitumise kohta,mille kokkuvõtvad tulemused on järgmised. Peaaegu kõigis adopteerimiste uuringutes tuvastati seos teatava geneetilise eelsoodumuse ja kriminaalse käitumisevahel.
– Tüdrukud empaatilisemad ja käituvad rohkem pro-sotsiaalselt kui poisid – Tüdrukud kasutavad raskete olukordade lahendamiseks osavamalt pro- sotsiaalset käitumist • Võimalikud seletused: – Naised on füüsiliselt nõrgemad – Naised saavad teiste käitumisest paremini aru • Vahetu vaatlus vs. eneseraportid • Jagamine ja aitamine vs. Teistega arvestamine ja lahkus Antisostiaalne käitumine – käitumine, mis kahjustab või vigastab kedagi teist. Antisotsiaalse käitumise arenemine 7 riskifaktorit: –Hüperaktiivsus –Kehv keskendumisvõime –Madal intelligentsus ja hinded koolis –Perekonna vaesus –Perekonna kriminaalsus –Koolis probleeme tekitav Meedia mõju • Positiivne seos vaadatud TV vägivalla ja agressiivse käitumise vahel • Õppimine vaatlemise teel/mudelleerimine? • Vägivaldse käitumise suurenenud aktsepteerimine • Agressiivne TV _agressiivsed mõtted ja tunded • Agressiivsus _ agressiivsete programmide vaatamine ?
19. sajandiks olid arstid ja reformaatorid hakanud teatud tüüpi inimesi nimetama moraalseteks imbetsillideks sotsiaalsete normide rikkujad, kelle mõistus ja intellekt on normaalsel tasemel. Vaimset tervist propageeriva liikumise kasvuga 19. sajandil hakati sellist terminoloogiat pidama liigselt ebateaduslikuks ja selle asemele loodi sellised kategooriad nagu psühhopaat ja sotsiopaat, hiljuti aga hakati kasutama antisotsiaalse isiksuse mõistet. Antisotsiaalse isiksuse kontseptsioon on eriti sobilik seetõttu, et ta liidab bioloogilised ja psühholoogilised teooriad. Antisotsiaalne isiksus ei ole ainus vaimne seisund, mille kohta arvatakse, et see kutsub esile normidest hälbivat käitumist. Viimased psühholoogilised vaatekohad rõhutavad lapsepõlvekogemuste tähtsust, millest tulenevad nt ego ebaterve kujunemine või ebatäiuslik võime oma tegusid kontrollida. Kuigi enamik meist on saanud
Agressiivsuse bioloogiline komponent · Kaksikute uuringud osutavad, et kuni 50 % agressiivsuse uuringute tulemuste varieeruvusest on tingitud pärilikkusest · Agressiivus lastel seostub rohkem keskkonnateguritega ja hilisemas eas rohkem pärilikkusega. Seda saab seletada asjaoluga, et alles varase ea keskkonnapiirangute ületamisega pääsevad pärilikud tegurid mõjule · Uuringud näitavad, et impulsiivsus kui temperamendi omadus seostub agressiivsuse ja antisotsiaalse käitumisega ning vahendajaks võib siin olla serotoniin · Serotoniini rohkus tekitab reaktsioonide pidurduse ja serotoniini puudus saamde reaktsioonidega seotud ajustruktuuride hüperaktiivsuse · Temperamendi ja agressiivsuse seostamine viib sammukese lähemale hälbiva või kriminaalse käitumise arengu mõistmise suunas, ehkki temperamendiline eelsoodumus agressiivselt käituda ei tekita veel iseendast hälbinut või kurjategijat
7. peatükk sutatakse nüüd järjest enam termineid nagu tähelepanu puudulikkuse spektrihäire; samuti autismi spektrihäire. See annab ilmselgelt tunnistust sümptomaatilise käitumise erinevatest määradest diagnoositud käitumishäire raames. Kasulik tekst, mis käsitleb laia hulka antisotsiaalse ja ka trotsliku käitumisega seotud teemasid ning käitumishäireid koolis, on Handbook of Emotional and Behavioural Difficulties (Clough Viha talitsemine endas ja teistes jt 2005). Essees „Koolikonteksti mõjud ja vägivallaprotsessid Ameerika koolides“ (2005) (Michael Furlong Kes kannab viha nagu räni tuld:
annaabi.ee 
