Stress 2019. ergonoomika ja tervis (0)

Teema: Teabematerjal



TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Nimi: Maria Dolgyi
Kursus: TABB21, Ärindus  Töö  „Psühholoogilised ohutegurid“ Võib kasutada: või: Tööinspektsioon : www.ti.ee http://osh.sm.ee    Töötervishoid ja tööohutus  Töökeskkonna ohutegurid  Hea tava Ülesanne 1: Anda definitsioon mõistetele või vastake küsimustele:  Mis on psühholoogilised ohutegurid? (Märkida 3-4 näidet)  Töötajatel on ebapiisavad oskused tööülesannete täitmiseks või puudulikud 
ressursid eesmärkide saavutamiseks, mis on antud nendele, näiteks juhataja 
poolt;  Töötajatel on  võimetus määrata oma töötempot või otsustada, kuidas oma 
tööülesandeid täita;  Kui tekkivad robleemid, siis töötaja ei saa pöörduda juhi poole või saa loota 
kaastöötajate abile ja toetusele;  Tööalased suhted on pingelised, tööalane kiusamine või selle tunnistajaks 
olamine.  Töötaja ei tea täpselt, mis on tema kohustused ja vastutus, tööülesanded on 
vastukäivad, töö seos ettevõtte üldiste või inimese isiklike eesmärkidega on 
ebaselge;  Puudub kindlustus, töökorralduse muutmisesse ei kaasata töötajaid ning ei anta 
piisavalt infot selle kohta, mida muutused kaasa toovad. Tööstress – valus psühho-emotsionaalne seisund, mis on moodustunud tööprotsessis. 1


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Läbipõlemis sündroom  (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?) -seisund, mille korral 
töötaja on emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt väsinud, ja antud olukord tekib igasuguse 
stressi tõttu. See on päris ohtlik, sest töötaja ei huvitu enam oma ametist, väheneb 
kompetentsus ja produktiivsus. Tekivad vead ja probleemid, ollakse pidevalt halvas tujus 
ning küüniline. Inimene tunneb end lootusetuna ning tühjaks pigistatuna, ei taha saavatuda 
migadi ja liikuda edasi elus, mis on tähtis tema arenguks.    Millised on peamised psüühilise seisundi muutused? Stressiolukorra mõju tõttu võivad tekkida  psühhosomaatilised haigused. Samas on 
võimalik ka teine stsenaarium: psühholoogiliste ja isegi vaimsete häirete tekkimist, nn 
psühhotrauma.
Esiteks, stressi, võimalike kontsentratsioonihäirete, mäluhäirete, aeglasemate reaktsioonide 
ja mõtlemise tõttu. Teiseks, stress võib tekitada nägemise, lõhna, maitse, sõna puudutamise,
reaalsuse tajumise muutusi, mitmesugused muutused agressioonist apaatiani, käitumuslikud
reaktsioonid, peksmine, seksuaalse sfääri probleemid, antisotsiaalse käitumise tekkimine.  Millised  võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel?  Indiividil pikaajaline kokkupuude stressiga võib tõenäoliselt põhjustada terviseprobleeme, 
samuti häiritakse peaaegu kõiki organismi süsteeme. Raske stressi tagajärjed suurendavad 
vererõhku, pärsivad immuunsüsteemi, suurendavad südamepuudulikkuse ja insuldi riski, 
kiirendavad jõupingutusi ja kaasa mõjutavad viljatust. Organisatsiooni tasemel võib juhtuda nii, et ettevõtte kaob oma nõutavus turul
, väheneb kasum, toimuvad  sisse ja väljas konfliktid, ning töötajate kaotamine ja nii edasi. Ülesanne 2: Kuidas vähendada psühholoogiliste ohutegurite mõju (kas valite ise mõne teguri ja pakute välja meetmeid)  Segased rolliootused (töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutaks)  -  Esiteks rääkida juhatusega, et nad teevad selgeks mis on vaja teha, ning õigesti määratlevad töörolle. Nõuda kirjakikku ülesande ja kohustuse loendit. 2


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis  Vägivalla oht –  pöörduda  kõrgjuhatuse poole, või kui situatsioon ei parane või tegemine   on   kõrgjuhatuse   poolt   vägivalla   ohuga  siis   pöörduda   tööinspektsiooni poole.  Ülekoormatus – keelduda lisaülesandest ning vastavalt  töölepingu nõuda lisatasu, kui on ülrtunnid.  Koostöökonflikt - Käituda oma rollile vastavalt, töötada emotsioonidega - lasta neil 
vaibuda,säilitada rahu ja avatud meel. 
Esiteks on vaja defineerida konflikti,selleks kutsu kokku kõik osapooled, vajadusel ka 
erapooletu vahendaja. Varu piisavalt aega, et klaarida konfliktiga kaasnevaid tundeid. Püüa 
takistada süüdistamist, karjumist, solvamist või mineviku meenutamist. Ning määrata 
eesmäegi ka esita lõpus võimalikke lahendusi. Osa 2 „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida 
maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli 
pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. 
Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, 
kellele mõlemad töötajat on üksteise peale kaebamas käinud, ning on oht, et tüli laieneb 
veelgi. 3


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Millised võimalused on ettevõtte juhil olukorra lahendamiseks
ning pingete maandamiseks? Rääkida sellest   erapooletu isikuga, kes saab oma küljest vaadata ja hinnata situatsioone  ning võiks ta anna soovitisi kuidas lahendada probleme,  rääkides nii Mari kui ka Tiinaga,  et välja selgitada konflikti tuum. Proovida raamatupidaja tülist võimalikult välja jätta.  Rääkida individuaalselt kõikide osapooltega ning tööstressi vältimiseks on mitmeid  võimalusi – töö ümberkorraldamine, ühisürituste korraldamine väljaspool tööd, et edaspidi  selliseid olukordi vältida, kollektiivi-tunde loomine, stressijuhtimisprogrammide  rakendamine, töökeskkonna parandamine, suhtlemisvigade parandamine, töötaja teisele  tööle üleviimine. Samas võib soovitada neile mõlemale mingit vabaaja tegevust, et pingeid  maandada. 4


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Konfliktne töötaja Projektijuhtimise osakonnas on näha, et eesmärke ei
suudeta enam täita. Osakonna juhataja püüab asjas selgust
saada ning uurimise käigus saab ta teada, et enamik
töötajaid kurdavad ühe kindla töötaja käitumise üle, kes
pidevalt genereerib konflikte ning takistab teiste koostööd.
Tema nimi on Juhan. 
Samal ajal teab osakonna juhataja, et Juhan on tema osakonna kõige produktiivsem töötaja 
ning tema panus antud ettevõtte kasumisse on oluline. 
Mis on võimalused tõsta projektijuhtimise osakonna töö jälle produktiivseks? Kuidas peaks 
juht käituma? Kuidas peaks Juhan käituma? Kuidas peaksid teised töötajad käituma? Esiteks on vaja isiklukult räägida Juhaniga, pärast võib korraldada koosoleku, kuhu kutsuda  kõike töötajaid, juhatust ilma Juhanita, aga pärast kutsuda ka teda,  et ta selgitab nüüd tekkitud konflikte.  Koostöö on siin väga tähtis aspekt, sest et Juhan ei saa iseseisvalt ja korrektelt  kõik tööd ära  teha. Samal ajal, võiks juhtida nii, et töötajad kurdavad tema üle, sest Juhanil on väga suur  omavastus, ja ta märgib teiste töötajate ebakompetentsus ja proovib kuidagi selgitada ja  pöörduda nende tähelepanu sellele aga teeb seda valesti, ning  juht peab temaga rääkida ning  välja selgitada põhjusi, miks ta käitub ennast niimodi ja kui on võimalus, siis ka selgitada,  miks see ei ole korrektne antud situatsioonis. Juhanile  peaksselgeks olla, et organisatsiooni  üldine heaolu on olulisem, kui tema isiklik heaolu ning käituda ennast korrektselt ning  viisakalt. Teised töötajad peavad ka arvestada sellega, et võib olla Juhan on ühest küljest väga  omapärane inimene, ja nad litsalt teda ei saa aru, ning Juhan ise oma hinges väga hea inimene  ja ei tea kuidas õigesti inimestega käituda.Kui Juhan parandab oma käitumist, siis on vaja seda kindlasti kiita ning nii öelda võta teda kollektiivi vastu. Kui mitte, oleks õige edastada infot  juhile ja isiklikult analuuseerida situatsiuooni iga töötajaga. Juht saab kontrollida iga töötaja  pannuse ning luua kiitus süsteemi, et need, kes töötab rohkem, saaks ka rohkem auhindu. Turtsakas sekretär 5


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis Ettevõtte sekretär on korraga muutunud
turtsakaks ning käitub firma klientide ja
külalistega üleolevalt ning nipsakalt.
Sekretäri väga soosiv juht ise ei ole sellele
peale sattunud, kuid kaastöötajad on
korduvalt sekretäri paha tuju märganud. Nad on mures, et selline olukord võib ettevõtte
reputatsioonile halvasti mõjuda. Seetõttu
otsustavad kaastöötajad probleemist juhile
vihjata.
 
Mis oleksid probleemi lahendused? Kas on võimalik sekretäri motiveerida oma käitumist
Kui sekretar käitub ebaviisalt ning üldiselt valesti klieendidega, ja selle taga on olemas  mingi põhjus. Võib olla temal  on tõsised probleemed, näiteks, kodus  või ta ei ole rahul  töötingimustega. Tuleb temaga rahulikult rääkima, et aru saada milles seisneb probleem.  Siis lähtuvalt sellest kas anda talle näiteks paar päeva probleemi lahendamiseks, võib olla  kuskil aidata temale, leida võimalusi anda temale puhkust, teha koosoleku ka. Teha  töövälisi üritusi ja kuulata tema pakkumised töö kohta, kui temale tõesti midagi ei meeldi. Töötaja, kellel ilmneb stressinähtusid Peeter töötab administratiivtöötajana kontoris. Ta on üksikisa kahe väikese lapsega. Töölt peab ta igapäevaselt lahkuma vähemalt  kell 17.00, et ära tuua lapsed koolist ja lasteaiast. Tema
töökoormus aga suureneb ning otsene ülemus viitab tihti
tööpäeva lõppedes sellele, et Peetril on osad
tööülesanded täitmata või lõpetamata. Peeter teab, et  kauemaks ta jääda ei saa. Otsene ülemus tema
isikliku elu kohustustest ei hooli. Peeter on stressis
ning olukord aina süveneb. Peeter peab proovima rääkima ülemusega tekitud situatsioonis ning võimalikult kuidagi seda  lahendada või mitte, võib ka loota ülemuste arusaadavusele, võib olla ta üldse ei tea, et  Peeteris on väiksed lapsed, keda on vaja tuua lasteaiast. Kui juhtkond tegelikult ei hoolitse  tema isikliku elust ning ei arvesta sellega, et isiklikud põhjused võivad väheneda töötõhusust  ning tekitada stressi, siis kõige parem lahendus oleks vahetada tööd või rääkida ka kõige  kõrgema juhatusega. Vastavalt juhul teda ootab läbipõlemine ning muud halvemad tagajärjed.  Kui on võimalik, siis juht saaks talle lubada mõned tööd kodus tegema või muuta töögraafikut, ning üle anda teised tööd, mis jäävad kedagile teisele, ja selles perioodis maksta Peeterile  natuke vähem palka. 6


TMT0030                                                   Õppejõud: 
Marina Järvis 7