Väär Kontrolli 6 Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise 3 seisukohast õige uurimismeetodi valik etapp 5 uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni etapp 4 dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs etapp 7 andmekogumise instrumendi pilootimine Vali... andmete kogumine etapp 2 uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale Vali... valimi moodustamine etapp 3 uurimisraporti koostamine etapp 9
selgemad on vahe-eesmärgid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Õige Punkte selle esituse eest: 1,00/1,00. Küsimus 6 Osaliselt õige 0,11 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Järjesta organisatsiooniuuringu etapid nii, et see oleks uuringu läbiviimise seisukohast õige uurimismeetodi valik uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine andmete analüüs andmekogumise instrumendi pilootimine andmete kogumine uurimustulemuste tutvustamine (esitlus) tellijale valimi moodustamine uurimisraporti koostamine konkreetse uurimisküsimuse püstitamine Tagasiside Õige vastus on: uurimismeetodi valik etapp 6, uuritava teemaga seotud organisatsioonis olemasolevate andmete (organisatsiooni dokumendid, varasemad samateemalised uuringud jms) kaardistamine etapp 4, andmete analüüs etapp 1, andmekogumise instrumendi pilootimine
2. Nimeta uuringu teaduslikkuse kriteeriumid lähevad tundlikud, delikaatsed küsimused. Lõppu tulevad isikuandmed ja kõige lõppu tänusõnad. Uurimisprogrammi olemasolu (tagab, et uurimistöö oleks süstemaatiline) 20. Arutle teemal – kas kontrollküsimused lisada või mitte?Kontrollküsimuse esitamine - tõstab info Andmekogumise kindel meetod kvaliteeti, avastamise korral ei tööta, võiks panna 1/max 2 küsimust või jätta välja. 3. Millest koosneb uurimisprogramm? 21. Kuidas saab informatsiooni kallutada küsimustikega?
see, et uurimisüksuseks on sotsiaalne nähtus selle terviklikkuses ja loomulikus kontekstis, mitte kategooriatesse jaotatuna ja muutujatega. Juhtumiuurimust kasutatakse nii näiteks psühholoogias, meditsiinis ja juuras ning veel mitmes valdkonnas. Iga distsipliin lisab juhtumiuurimusele omapära. Kvalitatiivse juhtumiuurimuse eesmärk on objekti tundmaõppimine ja esitlemine selle terviklikkuses ja ainulaadsuses. Konteksti kirjeldamiseks kasutatakse enamasti statistilisi andmeid ning andmekogumise meetodi valik on juhitud eesmärgist koguda võimalikult palju ja mitmekesist informatsiooni. Juhtumi määratlemisel on oluline eristada see teistest juhtumitest ja nähtustest. Uuritav juhtum võib olla lihtne või keeruline ning mitmekordsed või kollektiivsed, eristatakse seesmise ja instrumentaalse juhtumiuurimuse tüüpe. Seesmise puhul räägitakse sellisest juhtumist, mille tundmaõppimine on uurimuse eesmärk iseenesest (näiteks unikaalne inimene) ning
Sissejuhatus - pöördumine vastaja poole Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel
protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi mõju
https://www.tlu.ee/files/arts/11383/narra0fb5fd6f99d4db058b01c7f56d50 1df4.ppt ,,Ainult inimene -lubage mul välja pakkuda definitsioon-on loom, kes pajatab lugusid."(Swift 1998:56) Esimese astme narratiivide all mõistetakse lugusid kus inimene räägib endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja
süsteem, mis kirjeldab ja seletab mingit tegelikkuse valdkonda; mis tahes mõtlemistulemuste terviklik loogiline süsteem, õpetus. MEETOD (kr.k.) – uurimise tee, tundmaõppimise viis) 1 Teadlik ja järjepidev eesmärgi saavutamise viis Looduse ja ühiskonna nähtuste tundmaõppimise ja uurimise viis eesmärgiga luua põhjendatud teadmiste süsteemi Uurimismeetodid sotsiaalteadustes Sotsiaalteadusliku teadmise loomise ja põhjendamise viis Andmekogumise, töötlemise ja analüüsimise operatsioonid, konkreetsed järjestikused tegevused Metoodika - Teatud tegevuse eesmärgipäraseks täitmiseks kasutatud meetodite, viiside kogum - Sotsiaalteadustes - operatsioonide, protseduuride, tegevusviiside süsteem, mille abil määratletakse sotsiaalseid fakte, neid süstematiseeritakse ja analüüsitakse Metodoloogia on teadustegevuses kasutatavate meetodite ja menetlusviiside kirjeldamine ja uurimine
................ Allkiri:.................. Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi,
. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi,
Tehnoloogia ja ringmajanduse instituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Andmete kogumise ja analüüsimise viise on mitmeid – tihti räägitakse (ehk pisut liialt üldistades) kvantitatiivsest ja kvalitatiivsest metoodikast. Andmete kogumisest rääkides eelistan sõnapaarile kvantitatiivne – kvalitatiivne kasutada sisult konkreetsemaid märksõnu: struktureeritud ja struktureerimata andmekogumise instrumendid ja/või andmed. Struktureeritud instrumendi tüüpilise näitena võib ette kujutada üht tavapärast ankeeti, kus vastajale on ette antud nii küsimused kui ka võimalikud vastuste variandid, mille hulgast ta vastavalt juhendile sobiva(d) välja peab valima; struktureerimata andmekogumise tüüpilise näitena võib ette kujutada avatud intervjuud, mis sarnaneb vabale vestlusele, kus intervjueerija ei esita konkreetseid lühivastust eeldavaid küsimusi, vaid suunab
psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Kohtupsühholoogia- keskendub õiguslikel küsimustel, nagu vastutusvõimel, hinnangu õigsuse sõltuvusel mitmesugustest teguritest jne. Koolipsühholoogia- käsitleb õppimisega kohanemist ja õpilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme. Küsitlus- nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. Nõustamispsühholoogia- keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Organisatsioonipsühholoogia- tegelevad psühholoogiaga töökohal, pidades silmas töö tootlikkust, töötajate valikut, tööga rahulolu, kuidas kohandada tööd ja masinaid inimestega jms. Pedagoogiline psühholoogia- hariduspsühholoogia käsitleb õppeprotsessi
Seda tehakse kas ise või kasutatakse välist abi. Enesehindamise meetodeid on mitmeid, konsultatsioonifirmad töötavad pidevalt välja ka uusi ning täiendavad olemasolevaid meetodeid. Scandic Palace kasutab nt küsimustikku meetodit, mille abil saab tegevusi väga hästi analüüsida. Need koostatakse spetsiaalselt konkreetse probleemi analüüsimiseks (töötajate rahulolu uuring, info liikumine organisatsioonis jne) Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi. See toimib hästi kuna sellega hotell suudab tööprotsessides vigu ennetada ja loomulikult teada saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit. See seisneb mingi majandusnähtuse kajastamises. Maatriksmeetodi kasutamine on väga levinud näiteks kvaliteedijuhtimises. Mudelis on viis
kodeeritud. Populaarseks andmeallikaks on osutunud inimeste vabas vormis kirjutised päevikud ja autobiograafiad Päevikud Varasemates päevikumeetodi kasutamise uuringuis keskenduti rohkem sellele, mida inimesed tegid teatavatel ajahetkedel Alates 1970ndatest aastatest on rohkem keskendutud sellele, mida nad mõtlevad ja tunnevad, seega kogemuse sisemine dimensioon kui ka sellele, mida nad teevad. Intervjuu Intervjuu Andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. Koostamise reeglid Võimalikult lühikesed küsimused Võimalikult otsesed küsimused Mitme küsimuse üheaegse esitamise vältimine Kinnised ja avatud küsimused Kinniste küsimustega intervjuu on kõige lihtsam töötlemise ja läbiviimise seisukohalt. Avatud küsimustega intervjuu võimaldab saada uudset informatsiooni, mida ei saa
muutuja). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine selgitamine kas hüpotees vastab tõele või mitte. 3. Andmete kogumine. Selleks et hüpoteesi testida, tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. (Sotsioloogias esineb küll tihti sellist olukorda, kus uurija ei kogu andmeid isiklikult, vaid kasutab kellegi teise poolt varem kogutud andmeid.) Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid: 1) Küsitlus (survey) a) ankeetküsitlus samade küsimuste (ankeedi e. küsimustiku) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele); ankeedi küsimused on tavaliselt suletud vastusevariandid on ette antud; ühe inimese kohta saadav info on küllaltki pealiskaudne, kuid küsitletud inimesi on palju; b) intervjuu suurema hulga ja põhjalikumate küsimuste esitamine
Rahvastiku-uuringute probleem Aafrikas- andmete puudus; andmete kvaliteet Andmeid saadakse rahvaloendustest, sündmusstatistikast ja küsitlusuuringutest Sündimus eestis Kas sündimus eestis peaks kasvama? Mida peaks selleks tegema? - argumendid, mis toetavad teie põlvkonna taastootmist; argumendid, mis ei toeta teie põlvkonna taastootmist. ANDMEALLIKAD Alusteabe teke: andmed saadakse inimestelt küsides, andmed saadakse riiklikest toimingutest. Olulisemad andmekogumise ja süstematiseerimisega tegelevad asutused: eestis statistikaamer, riiklikud registrid, stat.ee, riha.ee, euroopas EUROSTAT Andmete jaotus: agregaatandmed andmed on meid kaudselt huvitavatelt objektidelt kogutud, kuid need on esitatud suuremate analüüsiüksuste kohta summeeritult. Individuaalandmed andmed on (nt vaatluse, küsitluse intervjuu teel) kogutud otse meid huvitavatelt objektidelt (nt inimestelt, ettevõtetelt) *isikustatud *isikustamata(anonümiseeritud)
oma töökohal, kus tööandjad organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks ning efektiivsemaks muutmise eesmärgil otsivad iga aastaga järjest rohkem abi IT-lahendustest. Mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt mõjutab erinevaid valdkondi nagu näiteks haridus, pangandus ning tervishoid. Tehnoloogia areng muudab paratamatult ka seda, kuidas organisatsioonides tööd korraldatakse. Infrastruktuuri ettevõtetele ja loodusvarade korraldamisega tegelevatele asutustele tähendab mobiilse andmekogumise tehnoloogia kasutamine võimalust kiirelt kaardistada, dokumenteerida ja koguda vajalikke andmeid ruumis paiknevate objektide ning nähtuste kohta. (Suurna, 2005) 1.2 Tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk Erinevate tehnoloogiavõimaluste kasutuselevõtu eesmärk on tõsta töö kvaliteeti ja anda juurde lisaväärtust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutusele võtmine on avaldanud mõju nii hariduses kui ka era- ja avalikus sektoris
Taimestiku uurimisel kasutatakse enamasti infrapuna kiirguse lähedast lainepikkust. Lihtsamad laserskannerid suudavad eristada kahte peegeldust, näitena metsas oleks esimeseks lugemiks võrastiku peegeldus ja teine lugem tuleks maapinnalt (või tekkida ka võrastikust). Kuid on olemas ka skannereid, mis suudavad registreerida kokku 255 peegeldust (Heritage ja Large 2009). LIDARi andmete eelistena on Hodgetts (2009) välja toonud selle tehnoloogia suure andmekogumise kiiruse, andmestiku laiaulatusliku kasutamisvõimaluse, tema täpsuse, võiamaluse hilisemaks andmete uurimiseks ja analüüsiks jm. Puudusena on välja toodud selle meetodi kulukus, peamiselt just esmane investeering, mis on hinnanguliselt kokku umbes 121 000 eurot. Selle kulutuse moodustab ainult skanneri ostukulu, mis eeldab juba lennuki või helikoptri kasutamisvõimalust. Mõõtmiste horisontaalne ja vertikaalne täpsus sõltuvad mõlemad lennu kõrgusest. Horisontaalne
ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vanglakaristusega. (16) 11 2. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS Uuring koostati, et saada ülevaade 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. klasside õpilaste kokkupuudetest küberkuritegudega. Uuringus osales 113 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilast. Uurimuse andmekogumise meetodina kasutati ankeetküsitluse meetodit, mis seisnes küsimustiku koostamisest, õpilaste vahel Interneti teel laialisaatmisest ja saadud vastuste analüüsimisest. Kogu see protsess võttis aega ca. 4 päeva. Küsitluse koostasin ma leheküljel docs.google.com ning laiali saatsin suhtluskeskkonnas Orkut.com. 1. Palun märkida vahemik, kus klassis käite 113-st õpilasest 65 märkis oma klassivahemikuks 7.-9. klassid ja 48 10.-12. klassid. 2
· osalejate tähenduste kogumine; · keskendumine ühele mõistele või fenomenile; · isiklike väärtuste kaasatoomine uurimusse; · osalejate konteksti või elutingimuste uurimine; · tulemuste kehtivuse põhjendamine; · andmete tõlgendamine; · agenda loomine muutusteks või reformiks; · koostöö osalejatega. (Kvalitatiivsed meetodid 2005) 6 3. TURU-UURING TU on süstemaatiline andmekogumise "disainimine", nende töötlemine ning edastamine firmasiseseks kasutamiseks, et ettevttes oleks vimalik luua pidev spetsiifiline turundussituatsioon, mis on alus turundusotsuste tegemiseks. Loomulikult peab enne väga täpselt määratlema, milleks üldse andmeid vajatakse. Kui uurimise käigus unustatakse infole phinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel. 3.1 Uuringute tüübid ja teemad (R
ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed. Meetodite ja tehnikate sobivus uurimuse jaoks sõltub uurimisprobleemist ja uurimuse eesmärgist. Uurimismeetodid viitavad süstemaatilisele, fookustatud ja korrapärasele andmekogumisele eesmärgiga saada informatsiooni, lahendada uurimisprobleeme või- küsimusi ehk vastata neile. Meetodid erinevad andmekogumise tehnikatest. Meetodid on andmete kogumine, nad on ajaloolise ülevaate ja analüüsiga, küsitlusega, väliskatsete ning juhtumite uuringutega, sellal kui tehnikate all mõeldakse samm- sammulist protseduuri, mida järgitakse andmete kogumisel ja analüüsil, et leida vastuseid uurimisküsimustele. Tehnikad tegelevad rohkem sellega, kuidas teha asju, kui sellega, mida või miks teha. Äriuuringutes kasutatakse tavaliselt niisuguseid
Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult. On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt). Andmestik: Autobiograafiad - elulood: objektiivsed, subjektiivsed, narratiivid Päevikud suur tõlgendamisvabadus Kirjad Mälestused
kasutamata võimsuste rakendamine, kindlate võtmeklientide endale võitmine, mingite eriomadustega klientide juurdetõmbamine, enda kaitse konkurentide vastu, toote eristumine konkurentide omadest, konkurentide eemaletõrjumine, valitsuse sekkumise vältimine või turu stabiliseerimiseks konkurentide hindade järgimine. (Turunduskonspekt) 4. TURU-UURINGUD Turu-uuring on süstemaatiline andmekogumise "disainimine", nende töötlemine ning edastamine firmasiseseks kasutamiseks, et ettevttes oleks vimalik luua pidev spetsiifiline turundussituatsioon, s.t. alus turundusotsuste tegemiseks. Loomulikult peab enne väga täpselt määratlema, milleks üldse andmeid vajatakse. Kui uurimise käigus unustatakse infole phinev turundusotsus, kujuneb uuring kaootiliseks faktide kogumiseks, mis ei oma praktilist tähtsust firma püüdluste realiseerimisel.
bioloogia, psühholoogia ja etoloogia allikatele, selles, et töötada välja originaalne teooria inimestevahelistest suhetest ja sotsiaalemotsionaalsest arengust. Nagu teistes psühholoogia harudes, nii esitatakse ka arengupsühholoogias uurimustele olulisi metodoloogilisi piiranguid, et kindlustada nende vastavus teaduse standarditele. Lähtudes selles, millisele küsimusele antud uurimus vastust otsib, saab valida erinevate uurimuse ülesehituste ning andmekogumise meetodite vahel. Neid erinevaid teoreetilisi ja metodoloogilisi lähenemisi selle raamatu ülejäänud lehekülgedel käsitletaksegi. · Käesolevas peatükis käsitlesime inimese arengu päritolu ja loomusega seotud üldisi küsimusi viljastumise hetkest kuni sünnini. Sünnieelse arengu peamiste staadiumide ja üleminekute kirjeldamiseks kasutasime Piaget' epigeneetilise maastiku mudelit, mille arengut käsitletakse kui aja jooksul toimuvate üleminekute protsessi
kavandamine juba saadud kogemuste põhjal. Uurija mõju intervjuu kulgemisele ja materjali analüüsimisele ei saa kunagi täielikult vältida. Seda tuleb reflekteerida, hinnata ning võimalikke riske tuleb minimeerida. Eesmärk: võimalikult hinnanguvaba suhtumine intervjueeritavasse ning intervjuu jooksul räägitusse; intervjueeritava julgustamine oma mõtete põhjalikult esitamiseks ja analüüsija püüe tema kogemust mõista. FOOKUSGRUPI INTERVJUUD Fookusgrupi intervjuu on andmekogumise meetod, mis toimub grupivestlusena uurija poolt määratletud teemadel. Fookusgrupi eelised: · Sobilik teemadele, mis eeldab ühise seisukoha kujundamist, ideede väljapakkumist jms · Võib inspireerida osalejatelt enam ideid, selgitusi Individuaalintervjuu eelised: · Rohkem infot igalt vastajalt · Paindlikum, universaalsem teemade osas (nt tundlikud teemad, intervjueeritavate väga erinev kogemus vms)
hematoloogia, onkoloogia ja füsioloogia õpikuid. Antud uurimistöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on teoreetiline osa, mis sisaldab kirjanduse ülevaadet ja koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab hemostaasi. Teine peatükk annab vastava ülevaate tromboosist, VTE olemusest ja riskifaktoritest. Kolmandas peatükis kajastatakse kasvajaga seonduvat VTEd. Teine osa on empiiriline osa, mis koosneb andmekogumise ja- analüüsi meetodi kirjeldusest ning tulemuste esitamisest, analüüsist ja järeldustest. Autor soovib siinkohal eelkõige tänada juhendajat, haigla teadusosakonna juhatajat Marika Tammaru, lisaks ka koolipoolset kontaktisikut Kersti Veskimetsa, haigla sisehaigustearsti Katrin Nõukast, haigla teadusosakonna sekretäri Birgit Veermäed ning teadusosakonna spetsialisti Mari- Liis Rehepappi. 1. Kirjanduse ülevaade 1.1 Hemostaas Hemostaas on protsess, mis tagab verejooksu peatumise s
uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult mitmekesine objekti uurimus väga erinevate andmekogumise ja analüüsimismeetodite kaudu. Reaalsuse dokumenteerimine ja mõistmine. Geertz. Uue zanrina teaduslik essee. Autor muutub nähtavaks. 4) Reaalsuse esitamise/representeerimise kriis. Kahtlus reaalsuse 'adekvaatse' dokumenteerimise võimaluses ja selle esitamises objektiivse tõena. Van Maanen: realistlik, tunnistuslik, impressionistlik reaalsuse esitamine. Kolmekordne kriis: o isiklik kogemus ja tekst kui konstrueerimise tulemus; -tekst kui minu
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi.
eelistuste põhjal; sama tavasüsteemi kasutajate kohta, · Energiaturu segmentide iseloomustus, 6 Turundusuuring · Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana
3) küsitlused ja intervjuud üldjuhul eelnevalt koostatud ankeedi alused toimuvad vaatlused Vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded: eesmärgikindlus, uuritavate tunnuste täpne määratlus, vaatluseks sobiva aja valik. 17. Küsitluse olemus, eelised, puudused; ankeedi koostamise põhimõtted, küsimuste sõnastamine; intervjuu olemus, eelised ja puudused. Küsitluseks nim. andmekogumise meetodit, mis kasutab uurimisobjektide uurimiseks küsimustikke. Eelised: kogub andmeid ühe korraga ning on seetõttu ökonoomne ja tõhus, mugav ·võimaldab uurida suurt populatsiooni ·täpne instrument ·kogub standardiseeritud infot (st kasutades samu instrumente ja küsimusi kõigi osalejate puhul) ·kogub andmeid avatud või suletud küsimustega ·annab kirjelduslikku, järelduslikku ja selgitavat infot või arvulisi andmeid
Suur 1 2 3 4 5 väike Ilus 1 2 3 4 5 inetu Sinine 1 2 3 4 5 punane Sile 1 2 3 4 5 karvane Uus 1 2 3 4 5 vana Magus 1 2 3 4 5 hapu Märg 1 2 3 4 5 kuiv Tühi 1 2 3 4 5 täis UURIMISMEETOD • Meetod - andmekogumise ja järeldamise protseduurid. Standardvõtted. • Meetodivaliku põhimõtted: – Minimaalsus – Korratavus – Vastavus eesmärgile ja hüpoteesile UURINGUTE LIIGID • Teoreetiline uuring vs empiiriline uuring. Teooria ja empiiria. • Teoreetiline uuring: referaat, teoreetiline analüüs, mõtteline eksperiment • Empiiriline uuring: sisaldab uue andmestiku kogumist TEOREETILINE UURING
tegelikkus pole vabalt kujundatav. Samal ajal arvestab, et inimestel on eneseteadvus ja võime teadlikult tegutseda ning ümbritsevat reaalsust muuta. 19.Iseloomustage sekundaaranalüüsi kui andmekogumismeetodit. Mida peab uurija sekundaaranalüüsi puhul silmas pidama?- Uurija kasutab oma uurimuse jaoks teiste uurijate või asutuste poolt muudel eesmärkidel kogutud andmeid. Sekundaarandmete kasutamisel on tähtis, et uurija küsiks: Milline oli esialgse andmekogumise esialgne eesmärk ja metoodika ja kuidas see sobib käesoleva uurimusega? Miks? Sellepärast, et kerkib küsimus andmete valiidsusest: kas kogutud andmed ikka vastavad minu uurimisküsimusele, nad on ju kogutud teisel eesmärgil. 20.Selgitage sotsiaaluuringute eetilisi küsimusi ning normatiivsuse probleemi sotsioloogias.- Konfidentsiaalsus, Anonüümsus, Kompetentsus, Väärtustest loobumine, Sponsorid, Tulemused. Osa II Mõisted 1
paindlik ebaausate vastuste oht võimalus salvestada vestlust kõrgem vastamis protsent kui postiküsitlusel võimalus oma küsimusi täpsustada Elektrooniline küsitlus (nt maili teel): arvestades interneti ülemaailmset kiiret arengut saab väita, et seda liiki andmete kogumise meetod on leidnud järjest suuremat kasutamist. Interaktiivne andmekogumise viis täieneb pidevalt ja pole välisatud, et see hakkab välja tõrjuma erinevaid traditsioonilisi küsitluse meetodeid Interneti areng on sellele igatahes tugeva tõuke juba andnud . Alljärgnevas tabelis 2.3 on toodud elektroonilise uuringu eelised ja puudused. 10 Tabel 2.3 Online uuringute eelised võrreldes teiste uurimis-meetoditega Plussid Miinused
teoreetilise osa koostamisel võis esineda ka uurijate isiklikku mõju: isiklik varasem kogemus mentorlusega ja/või praktika, olukorra oma tõlgendus jne. Uurijate vaatenurk ja mõistete arusaam võis omakorda mõjutada kogu töö suunda eesmärki ja hüpoteese. Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 14 Käesoleva töö uurimuse osa muud võimalikud tugevad küljed võrreldes teiste andmekogumismeetoditega: o andmekogumise paindlikkus (vastavalt olukorrale/vastajale); o uuritavaga ollakse vahetus keelelises interaktsioonis; o võimalus varieerida käsitlevate teemade järjekord; o vastuste tõlgenduste täpsustamise võimalusi on rohkem; o kiirus (kohene, vahetu vastus küsimustele); o tavaliselt uuritavad nõustuvad uurimuses osalema ja ei ole karta, et vastanute arv ei ole piisav; o intervjueeritavaid on võimalik kergesti kätte saada ka siis, kui soovitakse andmeid
Ülejäänud kahe klassiga tegin küsitluse 13. jaanuaril. Selleks palusin võimaluse kasutada 10 minutit nende inglise keele tunnist. Küsitluse läbiviimise eel tutvustasin ennast ning oma küsitluse eesmärki. Tehnilisi probleeme ette ei tulnud ning küsitlus oli kõigile hästi arusaadav, vaid 12. küsimus ingliskeelsete sõnade mõjust eesti keelele vajas mõnes klassis väikest selgitust. 2.4 Mõõtevahendid Antud uurimuses kasutasin andmekogumise meetodina ankeetküsitlust (vt LISA 1), mis koosnes 13 küsimusest. Neist 11 küsimust olid kohustuslikud ning kaks olid vabavalikulised. Viis küsimust olid vastuse variandiga "Muu". Kuus küsimust olid valikvastustega, millest neljas oli võimalik valida rohkem kui üks vastuse variant. Kaks küsimust olid sellised, kus vastaja pidi ise kirjutama vastuse ehk vabavalikuline küsimus. Andmekogumismeetodi nõrgaks küljeks on see, et paljud vastajad ei võtnud küsimustikku
• Analüüsiüksuse määramine eeldab arusaamist sellest, mida käsitletakse juhtumina • Analüüsiüksus tähendab vastust küsimusele: mille mõõtmisele ja analüüsimisele keskendutakse Põhimõtted, mida tuleb arvestada juhtumiuuringus andmete kogumisel: • Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes esitatud materjalid peavad olema samad, mis koguti uurimise käigus Pilootuuring enne juhtumiuuringut. Kvalitatiivsed andmekogumise tehnikad: • Vaatlus • Intervjuu • Dokumentide analüüs Vaatlus • Osalusvaatlus: uurija on osa reaalsest situatsioonist, “ läheb gruppi sisse” – Antropoloogid – Sotsiaalpsühholoogid – jõukude uuringud • Struktureeritud vaatlus – Vaatleja on väljaspool situatsiooni või registreerib etteantud skeemi alusel enda tegevusi – jälgimine ja hindamine toimub teatud etteantud kriteeriumide alusel
Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus (sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule (sõltuv). Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine (selgitamine, kas hüpotees vastab tõele või mitte). 3. Andmete kogumine Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda. Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid: 1. Küsitlus a) Ankeetküsitlus b) Intervjuu Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: a) Populatsioon e. üldkogum - Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib. KOOLIASJAD onenote Page 5 käib. b) Valim - osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks.
Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes. Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku. Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta. 5. Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja? Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba (1879) rajas W. Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik. 6
iii. Sisult 100% sama, mis töö pealkiri 2. Uurimisülesanded a. Tutvumine erinevate teooriatega b. Andmete kogumine c. Andmete töötlemine (kas rakendada kvalitatiivset või kvantitatiivset meetodit) d. Intepreerimine (seosed erinevate faktide vahel tuleb lahti seletada) e. Ettepanekute tegemine (kas leiab sotsiaalsele probleemidele lahenduse) 3. Hüpoteesi püstitus (oletus uurimiseesmärgi kohta). Andmekogumise meetodid: 1. Dokumentide analüüs 2. Test 3. Sotsiaalne eksperiment 4. Vaatlus 5. Küsitlus Dokumentide analüüs Jagunevad: • Statistilised • Sõnalised/kirjeldavad – ajaleheartiklid, kirjad • Pildid, maalid • heliteos Millist infot sisaldavad dokumendid? • Ebapiisav sotsioloogilisteks uuringuteks • Näitab ühiskonna kohta vähe • Statistika kogumise alused muutuvad ajas
sotsiaalsete suhete väljendust. 3. Sotsiaalsed suhted väljenduvad sotsiaalses tegevuses 4. Sotsiaalsete suhete tegelikule olemusele osutamine on sotsioloogia ülesanne. See on sotsioloogiline interventsioon ühiskonnaellu. 5. Sotsioloogia ülesanne on argimõtlemise kriitika ja osutamine sotsiaalsetele suhetele. 6. Sotsioloogia kui teaduse sekkumine ühiskonnaellu põhineb 3 kriteeriumil: a) väljakujunenud oma andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodid. Võimaldab sotsiaalseid suhteid ja nende väljendumist sotsiaalses tegevuses süsteemselt tunnetada. b) Sotsioloogial on oma mõistete süsteem, mis struktureerib reaalsust c) Kõige tähtsam sotsioloogiline eeldus põhineb sotsioloogia ja ühiskonna vahel valitseval sotsiaalsel suhtel. Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast. 7
o Ettevõtte klienditeenindusstandardite kehtestamine (erinevad standardid erinevatele piirkondadele või osakondadele) Klienditeeninduse mõõtmine · Eesmärgiks on ettevõtte positsiooni hindamine seoses konkurentidega ning konkurentsivõime tõstmine · Tulemuslikkuse mõõtmisel tuleks lähtuda järgnevatest põhimõtetest: o Prioriteetsus (võtmeaspektid) o Andmekogumise ökonoomsus o Läbipastvus o Arusaadavus o Protsessile suunatus (mõõtarv näitab seost) o Mõõtarvud on üheselt määratletud o Kasutatavus · Klienditeeninduse taset mõõdetakse sageli ajakuluna: o Tarneaeg o Aeg tellimuse vastuvõtmisest kuni laoarvestuse sisestamiseni o Aeg tellimuse sisestamisest saadetise lähetamiseni o Aeg lähtestamiset kohaletoimetamiseni Logistika kogukulud
operatsioonil osalenud kaitseväelaste panust. Tahan teada saada, et millised on Eesti kaitseväelaste sõjalisel operatsioonil viimise mõjud tsiviilühiskonnale laiemalt. Uurimuse eesmärgini jõudmiseks on püstitatud järgmised ülesanded: viia läbi intervjuu missioonidel osalenud kaitseväelastega, töötada läbi teemakohased ajalehe artiklid ning internetiallikaid, lugeda läbi teemakohane raamat. Andmekogumise meetodiks on intervjuu. Uurimus koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis tuuakse lühidalt välja ülevaade Afganistanist ja riigi ajalooline taust. Teine peatükk jaguneb kahte ossa, esimeses osas antakse ülevaade põhjustest miks NSVL ründas Afganistani ning teises käsitletakse eestlaste osalust Afganistani missioonidel NSVL ajal ja kirjeldatakse seda läbi asjakohase raamatu. Kolmas
Austria-Ungari kodanikuna (Austraalia vaenlane sõjas) elas Austraalias metsikut elu Inglismaale naastes lõi uue distsipliini Välitöö 1915-16, 1917-18: Alustas Paapua Uus-Guineas, hiljem Trobriandi saartel Võrdleva meetodi asemel keskendus ühele kultuurile Päästeetnograafia kolonialismi ohu tajumine kultuuridele, vajadus nö päästa, mis päästa annab; üheks väljundiks ka Torrese väina uuring Seega ka suurem vajadus intensiivse andmekogumise järele Malinowski rõhutas välitöö pika kestvuse olulisust, mida varem ei peetud oluliseks Antropoloog üksi kohapeal elades hakkab märkama struktuure ühiskonnas Malinowski leidis, et evolutsionistide probleemiks oli vale meetod Funktsionalistid tundsid huvi institutsioonide olemuse ning osadevaheliste seoste vastu Huvitus sellest, mida hetkel on kohapeal näha, mitte minevikust mineviku saab rekonstrueerida kohapeal nähtavast
1) Katseline uurimus. 2) Ülevaateuurimus (kvantitatiivne survey- uurimus). 3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126) Kvantitatiivsete uurimuste traditsioonilised tüübid on eksperimentaalse uurimuse eri liigid ning survey- uurimus. Kvalitatiivses uurmuses ollakse huvitatud: keele tunnustest, seaduspärasuste avastamisest, teksti või tegevuse tähenduse mõistmisest, reflektsioonist Teschi liigitus (2004: 156) Andmekogumise põhimeetodid on küsitlus, intervjuu, vaatlus ja dokumentide kasutamine. Küsitlus on peamine survey- uurimuse meetod. Küsitlusmeetod on hea, sest kaasata saab palju inimesi, neilt rohkelt küsimusi esitada, aja planeerimine on tõhus ning kui on hea küsitlus saab arvuti abil ka kiiresti tulemused teada. Küsitlusmeetodil on ka negatiivseid pooli: inimesed ei pruugi täpselt vastata ega teemast suurt midagi teada.
andmete iseloomust. 3) intervjuud on sihipärased vestlused, milles kogutakse teavet. 4) juhtumite (situatsioonide) analüüsid. Analüüsitakse situatsioonide, juhtumiste kirjeldusi ning saadakse üksikasjalikku informatsiooni grupi või isiku kohta. Juhtumite kirjeldused abistavad nähtuste sisemise loogika ja arengu mõistmisel, eriti vähetuntud probleemide korral, sest jälgitakse detailselt inimeste, gruppide ja protsesside kulgu. Juhtumite koostamisel rakendatakse sageli paljusid teisi andmekogumise meetodeid nagu intervjuud, arhiivimaterjalide analüüs jne. 5) eksperimentaalsed uurimised. Eksperimentaalsetes uurimustes on võimalik muutujaid varieerida ja leida selle tulemusena uusi seoseid. Näiteks uurides eksperimentaalsete meetodite abil rahulolu tööga võib vaheldada motivatsioonivõtteid ja nende seost rahuloluga. Eksperimentide üheks oluliseks muutujate varieerimise allikaks on eksperimentaalse ja kontrollgrupi võrdlemine. Reaalsetes tingimustes
alternatiivseid otsuseid tuleks kaaluda; Kes on uuringutulemuste kasutajad 2. Uuringu eesmärgi(te) püstitus - paika panna, mida soovitakse avastada ja miks. 3. Teabeallikate määratlemine Kokkuvõtvalt öeldes otsustatakse selles etapis, kas vaja läheb teiseseid või esmaseid andmeid või neid mõlemaid. 4. Andmekogumismeetodi valik Selles etapis selgitatakse, missugust andmekogumismeetodit kasutada esmaste andmete kogumiseks ja vastavalt sellele töötatakse välja andmekogumise instrument küsitlusankeet (kvantitatiivuuringu puhul) või intervjuu küsimustik (kvalitatiivuuringu puhul). Teiseste andmeallikate kasutamise puhul määratakse selles etapis kindlaks, milliseid andmeallikaid kasutada ja kui detailseks informatsiooni kogumisega minna. 5. Valimi määramine - etapis tuleb kindlaks määrata valikumeetod ja valimi suurus. Siin arvestatakse uuringu iseloomu ja kasutada olevate vahenditega, nõuetega tulemuste täpsuse kohta
Valsner tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu koseptsiooni propageerija. TRÜ psühholoogia osakonnas, õppis individuaalprogrammi järgi üldpsühholoogiat ja eriline huvi tekkis lapsepsühholoogia ja nägude emotsionaalsete väljenduste küsimuste vastu. Üha enam on ta keskendunud üldmetodoloogilistele küsimustele arengu- ja kultuuripsühholoogias, samuti psühholoogia ajaloos. Ta on skeptiline valdava paradigma-sisese andmekogumise traditsiooni suhtes tänapäeva psühholoogias ning on nihkunud fenomenoloogilise lähenemisviisi suunas. On skeptiline ka intelligentsuse testimise osas ja pole rahul ka enamiku suundadega, mis nimetavad ennast arengupsühholoogiaks, sest tegemist on lihtsalt erinevate ealiste gruppide võrdlusega. Eesti psühholooge 12 Lisa 1 Eesti psühholooge Jüri allik
osaks saab. Meediasuhete svõib seda mõõta avaldatu hulgaga, loodetava sihtgrupi suurusega, kelleni sõnum jõuab. Meedia kontentanalüüsi tulemusrikas kasutamine. Tulemuslikkuse mõõtmine pikaajalises perspektiivis Kas sihtgrupp sai sõnumi, kas ta seda mõistis, kas tema hoiak muutus? Näiteks sihtgruppide hinnangute mõõtmine enen ja pärast meetodil, rollimängu tehnikad, eksperimentaalsed projektid, statsitilised analüüsid. Andmekogumise meetodid ja analüüs keerukam ja kulumahukam. Organisatsiooni tulemuste mõõtmine tervikuna Suhtekorraldus etulemused ei saa olla positiivsed kui pole laienenud turg, suurenenud organisatsiooni kasum. Hindamiseks peavad algusest peale olema selged viisid, kuidas suhtekorraldus toimib organisatsiooni kui terviku tegevuses. Suhtekorraldusalase tegevuse plaan peab olema osa organisatsiooni tegevusplaanist. Infoseire
eraldumine Loodusõpetus: hapniku põhinevad meetodid ja M. (1997) Praktilised Mõisted: fotosüntees, fotosünteesil. tähtsus looduslikes töövõtted, , kaasaegsete tööd 7. klassile lk.6, anorgaaniline aine, protsessides, õhu andmekogumise Avita (1); orgaaniline aine 2) Paaristöö: fotosünteesi ja koostis. vahendite kasutamine) 2)http://www.ebu.ee/esi Keemia: segu ja puhas Elukestevõpe ja tlus/worksheets/luorkkh hingamise
parkides jne. Seda lähenemist nimetatakse mall intercept 22 , mille vasteks eesti keeles pakub autor tänavaküsitlus. Laialt on levinud persinaalküsitluse grupiintervjuu ehk rühmavestlus ja süvaintervjuu, neid meetodeid kasutatakse kvalitatiivuuringu puhul (vt 5.3.). Internetiküsitlus See on uus tormiliselt arenev suund esmaste andmete kogumiseks turundusnetiseerumisega jõutud Euroopa tipptegijate hulka. Interneti kui uuringute andmekogumise vahendil on uurimistegevuses kindel koht. Küsimustulemuste 44 usaldusväärsus sõltub internetiküsitluse eripärade tundmisest. Enne kui otsustada internetiküsitluse kasuks, tuleb kaaluda järgmisi momente: · tehnilised võimalused. Arvestada tuleb vastajate kontrolli ja ananüümsuse tagamisega ning tarkavaraga, mida läheb vaja ankeedi kujundamiseks; · uuritav sihtrühm
annaabi.ee 
