Tehnoloogiad (0)

Sisukor
1. Tehnoloogia 3
1.1 Tehnoloogia areng 3
1.2 Tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk 3
2. Muutused, mis tulenevad tehnoloogiate kasutuselevõtust organisatsioonis 6
Kokkuvõte 7
Töö eesmärk oli anda ülevaade tehnoloogia arenguga kaasnevatest muutustest, tuues sealhulgas näiteid, mis mõjutavad tehnoloogiate efektiivset kasutuselevõttu organisatsioonides. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tehnoloogia areng muudab paratamatult organisatsioonides töö korraldust. Töökohti ohustavaid tehnoloogiaid võetakse järjest enam kasutusele nii tööstuses, kontorites, kaubanduses kui ka sellistel aladel nagu õigus, finantsteenused , haridus ja meditsiin . Peamiseks eesmärgiks on siiski muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks, näiteks kiirendada ja täiustada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsioonivoogu. 7
Kasutatud kirjandus 8
Sissejuhatus 3
1. Tehnoloogia 4
1.1 Tehnoloogia areng 4
1.2 Tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk 4
2. Muutused, mis tulenevad tehnoloogiate kasutuselevõtust organisatsioonis 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus
Tänane infoühiskond on andnud tõuke kõikvõimalike mobiilsete seadmete tormiliseks arenguks, mis sõltumata eluvaldkonnast suurendab oluliselt infovahetuse kiirust ja mahtu (Suurna, 2005). Tehnoloogiline areng on suurendanud märgatavalt meid ümbritseva info hulka, olles juba muutnud ja muutes edaspidigi nii töö- kui ka igapäevaelu. Kommunikatsiooniuurijad leiavad, et viimase kümnendi suurim muutus organisatsioonides on kahtlemata olnud tehnoloogia levik. Internet ja mitmed uued info- ja kommunikatsioonikanalid, nagu meilid, videokonverentsid ja teised tehnoloogilised võimalused on muutnud töö olemust. Uus tehnoloogia (sh sotsiaalmeedia, pilvelahendused , mobiilsed võimalused jne) on vähendanud kulusid ja ümber lükanud väited , et kommunikatsioon on keerukas ja aeganõudev. (Aigro, 2016 ) Oma töös püüan välja tuua tehnoloogia arenguga kaasnevad plussid ja miinused, nende kasutamise eesmärgid ning mõju organisatsioonile.

Tehnoloogia

Selles peatükis toon välja tehnoloogia arenguga kaasnevad muutused ning nende kasutuselevõtu eesmärgid.

1.1 Tehnoloogia areng

Infotehnoloogia areng on läbi aegade inimeste omavahelist suhtlust muutnud ja mõjutanud. Telefonivestlused, interneti suhtlusportaalid ja videokõned on sidepidamise muutnud mugavaks ja kiireks . Enamikes asutustes on olemas mingit laadi tarkvara teenusekasutajate ja teenuse aktiivsuse andmete salvestamiseks, mida tuntakse kliendi või juhtimise infosüsteemidena või üldisemalt elektrooniliste infosüsteemide ehk andmebaasidena. (Lilienthal, 2016)
Tehnoloogilised barjäärid kaovad, seda kiirendab mobiilsete seadmete järjest suurem kasutamine. Mobiilsed sidevahendid on muutunud peamisteks infole, sisule ja teenustele juurdepääsu võimaldavateks vahenditeks. Erinevad infotehnoloogilised lahendused (IT-lahendused) tungivad iga aastaga järjest enam inimeste igapäevasesse ellu. (Aigro, 2016 ) On lahendusi, mille puhul kasutaja saab valida, kas ta selle omaks võtab või mitte ja on lahendusi, mille puhul kasutajale seda valikut ei anta. Viimasega puutuvad inimesed tihtipeale kokku oma töökohal, kus tööandjad organisatsiooni tegevuse läbipaistvamaks ning efektiivsemaks muutmise eesmärgil otsivad iga aastaga järjest rohkem abi IT-lahendustest. Mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt mõjutab erinevaid valdkondi nagu näiteks haridus, pangandus ning tervishoid. Tehnoloogia areng muudab paratamatult ka seda, kuidas organisatsioonides tööd korraldatakse. Infrastruktuuri ettevõtetele ja loodusvarade korraldamisega tegelevatele asutustele tähendab mobiilse andmekogumise tehnoloogia kasutamine võimalust kiirelt kaardistada, dokumenteerida ja koguda vajalikke andmeid ruumis paiknevate objektide ning nähtuste kohta. (Suurna, 2005)

1.2 Tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk

Erinevate tehnoloogiavõimaluste kasutuselevõtu eesmärk on tõsta töö kvaliteeti ja anda juurde lisaväärtust. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutusele võtmine on avaldanud mõju nii hariduses kui ka era- ja avalikus sektoris. Mobiilsed seadmed on hakanud kiiresti kasutust leidma koolides . Õppimise toetamise eesmärgil on tahvelarvutid, eelkõige iPadid , üha enam kasutuses erinevates haridussektorites. Mobiilse tehnoloogia arengu tagajärjel on koolid üha enam huvitatud digiõpikutele üleminekust, kuna iPadi on lihtsam kasutada ja kergem kaasas kanda. Mobiilne õppimine on tõenäoliselt kõige kiiremini kasvav haru infotehnoloogia valdkonnas.
Lisaks on mobiilsed tehnoloogiad võetud kasutusele eesmärgiga luua organisatsioonisiseselt või organisatsioonide vahel ühtne informatsiooniplatvorm ning parandada/kiirendada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsiooni. Näiteks intranet võeti kasutusele eesmärgiga suurendada vertikaalse ja horisontaalse kommunikatsioonivoo osakaalu , pakkuda organisatsiooni liikmetele kergemat ligipääsu organisatsiooni käitumiskoodeksitele, reeglitele ja regulatsioonidele, ning luua ühine platvorm organisatsiooni arvutitarkvarale. (Karsten, 1995)
Autorid Levina ja Vaast, 2006 leiavad, et tehnoloogia kasutuselevõtu peamiseks eesmärgiks on muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks. Mobiilsed tehnoloogiad hõlbustavad interneti vahendusel tasuta kättesaadavate e-kursuste ja avatud juurdepääsuga materjalide kasutamist. Näiteks võime 3D-trükitehnoloogia abil luua digitaalsete jooniste põhjal kasutuskõlblikke objekte, mis muudab info kättesaadavuse väärtust ja vallandab tootvas tööstuses loomingulise plahvatuse. Lisaks on mobiilsed tehnoloogiad kaasa toonud positiivsed edusammud kaugtöö valdkonnas ning võrku ühendatud tervishoiusüsteemide kättesaadavuses. Üksikisikud ja äriettevõtted saavad aina enam osaleda globaalses infomajanduses sõltumata oma füüsilisest asukohast. ( IFLA , 2016)
Olen eelpool nimetatud autoritega nõus, kuid leian, et kaugtöö rakendamisel on omad plussid ja miinused. Miinuseks on see, et kaugtöö võib kaasa tuua tõrked meeskonnatöös, töö kvaliteedi languse ja osade töötajate tõrjutuse, samuti kasvavad riskid andmete turvalisuse ja vara säilitamise osas. Samas, kui kaugtöö on läbimõeldud, võib see tõsta organisatsiooni töö- ja kuluefektiivsust ning parandada töötajate motivatsiooni ja lojaalsust.
Üldiselt on uue tehnoloogia kasutuselevõtu eesmärk muuta midagi paremaks, näiteks teadmusjuhtimise süsteem võeti kasutusele eesmärgiga muuta terve organisatsioon paindlikumaks ja teadlikumaks ning patsiendi meditsiiniliste andmete elektroonilise süsteemi kasutuselevõtt oli ühtlasi seotud parema ligipääsetavusega patsientide andmetele. Rühmatarkvara on rakendatud eelkõige konkreetsete projektide tarvis, näiteks on rühmatarkvara kui kommunikatsioonivahendit kasutatud põhjusel , et töörühm(ad) saaks(id) selle vahendusel luua ühe uue innovaatilise toote (täpsemalt selle kontseptsiooni ) või arendada välja plaane / meetodeid , kuidas muuta organisatsiooni klienditeenindust paremaks ja suurendada klientide rahulolu või identifitseerida ja lahendada probleeme, mis vähendavad organisatsiooni funktsioneerimise ja teenusepakkumise kvaliteeti. (Naaber, 2013)
Spetsiifilisemad tehnoloogiad, nagu näiteks Notes võeti kasutusele eesmärgil toetada ehk põhimõtteliselt kiirendada ja kontrollida organisatsiooni dokumentatsiooni organiseerimist, tõlgendamist ja redigeerimist. Seega on uus tehnoloogia võetud organisatsioonis kasutusele eesmärgil muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks, näiteks kiirendada ja täiustada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsioonivoogu. Rühmatarkvara on eelkõige rakendatud konkreetsete projektide tarvis. (Lilienthal, 2016)
Lisaks kasutatakse elektroonilist tehnoloogiat e-nõustamiseks, arutelugruppide ja jututubade tegemiseks, videokonverentside pidamiseks, internetis üksikküsimustele vastamiseks ning ka kübernõustamiseks. Siinkohal lisan, et keskkond mõjutab samuti tehnoloogiate väljaarendamist ja rakendamist organisatsioonis, näiteks organisatsioonipoolne toetus uue süsteemi kasutamisel.

Muutused, mis tulenevad tehnoloogiate kasutuselevõtust organisatsioonis

Järgnevalt toon välja muutused, nii positiivsed kui ka negatiivsed, mis tulenevad tehnoloogiate kasutamisest ja/või kasutuselevõtust organisatsioonis. Tehnoloogiat võidakse organisatsioonis kasutada täiel määral, ent ebaefektiivsel viisil, näiteks organisatsioonis, kus varasemalt oli juhtkonna ja töötajate vaheline suhtlus leidnud aset näost-näkku, siis pärast tehnoloogia kasutuselevõttu hakkab see aset leidma tehnoloogia vahendusel. Mitte alati ei võimalda tehnoloogiate kasutamine tööd kiiremini teha, näiteks organisatsioonis, kus ei saa kasutaja süsteemis tehtuid ülesandeid sooritada enne, kui mingisugune teine ülesanne on varasemalt sooritatud . Vaatamata sellele, et elame tehnoloogia ajastul, leidub organisatsioone, kus on kasutajad vastumeelsed uut tehnoloogiat kasutama, kuna see piirab nende vabadust, näiteks varasemalt on töötajatel võimalus ise otsustada enda tööülesannete järjekorra üle, kuid uus tehnoloogia seab üles teatud hierarhilise struktuuri. Tehnoloogiate väljaarendamist ja rakendamist organisatsioonis mõjutab keskkond, näiteks organisatsioonipoolne toetus uue süsteemi kasutamisel ning tehnoloogia kasutamise kohta tehtud koolitused.

Kokkuvõte

Töö eesmärk oli anda ülevaade tehnoloogia arenguga kaasnevatest muutustest, tuues sealhulgas näiteid, mis mõjutavad tehnoloogiate efektiivset kasutuselevõttu organisatsioonides. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tehnoloogia areng muudab paratamatult organisatsioonides töö korraldust. Töökohti ohustavaid tehnoloogiaid võetakse järjest enam kasutusele nii tööstuses, kontorites, kaubanduses kui ka sellistel aladel nagu õigus, finantsteenused, haridus ja meditsiin. Peamiseks eesmärgiks on siiski muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks, näiteks kiirendada ja täiustada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsioonivoogu.

Kasutatud kirjandus

Aigro, M. (2016). Mis kujundavad endiselt tänapäeva organisatsioone. Director Meedia. Kasutatud 19.09.2016, http://www.director.ee/10-vaidet-mis-enam-ei-kehti-kuid-mis-kujundavad-endiselt-tanapaeva-organisatsioone/
Arengu ülevaade. Rahvusvahelise raamatukogundusorganisatsiooni (IFLA). Kasutatud 29.09.2016 http://trends.ifla.org/files/trends/assets/ifla-trend-report_estonian.pdf
Karsten, H. (1995). „It´s like everyone working around the same desk“: Organizational Readings of Lotus Notes. Scandinavian Journal of Information Systems, 7(1): 3 – 32. Kasutatud 19.09.2016 http://iris.cs.aau.dk/tl_files/volumes/volume07/no1/01_karsten_p3-32.pdf
Lilienthal, A. (2016). Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamine sotsiaaltöös ja sellega kaasnevad eetilised probleemid. Magistritöö. Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.
Naaber, M . (2013). Praktikateooriast inspireeritud käsitlused tehnoloogiatest organisatsioonikommunikatsioonis. Bakalaureusetöö . Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut.
Suurna, R. (2005). Mobiilne töövahend infrastruktuuride kaardistamiseks. Keskkonnatehnika, 6. Kasutatud 19.10.2016 http://www.alphagis.ee/data/img/mobile_gis_artikkel.pdf