Alkoholi mõju inimorganismile (2)

ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE
ALKOHOL
Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli ehk viinapiiritust sisaldav jook. Alkoholi (ertüülalkohol, etanool ) on kasutatud väga ammustest aegadest . Uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam.
Alkohol on kaloririkas jook – 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut!
Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma:

• kanged alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid)
  
• lahjad alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus 6–22 mahuprotsenti (veinid, vermutid )
  
• vähese alkoholisisaldusega joogid – alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti (õlled, siidrid)
  

Kui inimene joob, imendub alkohol maost kiiresti verre ja sooltesse ning lõpuks jõuab kõikidesse organitesse. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu.
ALKOHOL – KEEMILINE AINE
ETANOOLI MÕJU INIMORGANISMILE
Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüülhapeteks ning pärast veel mitmeid vahereaktsioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Vaheastmena tekkiv etanaal on väga mürgine ja reaktsioonivõimeline ühend, mis reageerides valkude ainevahetusel moodustuuvate aminohapetega tekitavad alkaloide. Viimased sarnanevad struktuurilt tugevate narkootiliste ainetega. Etanooli oksüdatsioonil tekkinud aldehüüdi (etanaali) ja etaanhapet kasutab organism ainevahetusprotsessides, millest sünteesitakse rasvu ja kolesterooli.
Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4-5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi, kusjuures põhiline osa etanoolist imendub verre maost ja peensoolest. Vere alkoholisisaldus ja alkoholijoobe tunnused sõltuvad tarvitatud alkoholi hulgast, kangusest, siseelundite ja närvisüsteemi seisundist, samuti ka sellest, kuivõrd on maos toitu ja kui kiiresti juuakse jne. Naised, lapsed ja raugad on alkoholi suhtes enam tundlikud. Kõige suurem on vere alkoholisisaldus umbes üks tund pärast etanooli sissevõtmist.
Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvisüsteemile ja põhjustab mitmeid psüühikahäireid. Kõige rohkem avaldab etanool mõju paljudele elunditele : suu-, mao- ja sooltelimaskestad, maks, neerud , sisenõristusnäärmed, kesknärvisüsteem. Kõige enam avaldab alkohol mõju peaajule, kuna ajukoorerakkude hukkumise tõttu väheneb ka ajumaht. Sügavamad muutused toimuvad ajukoore osades, mis on seotud mõttetegevuse ja mäluga. Olulisel määral kahjustab alkohol maksa, sest seal lagundatakse enamik veres leiduvast etanoolist. Alkohol mõjub rängalt pärilikkusele, mille otseseks tagajärjeks on nõrgamõistuslikud lapsed.
Ebatäpsused töös ja tähelepanematus avalduvad alkoholi tarvutamisel koheselt, mistõttu eriti ohtlik on see elualadel, mis nõuavad kiiret reageerimist, nagu näiteks auto juhtimisel. Esialgu liigtused küll kiirenevad, ent peadselt kogu mõtlemisprotsess ja liigutused ikkagi märgatavalt aeglustuvad. Selle tunnused on näiteks inimese käitumise muutumine, enesekriitika, taktitunde ja tähelepanu kadumine, inimene muutub hoolimatuks, võivad esineda äkilised vihaefektid, tasakaaluhäired, mälulüngad, avaldub ülemäärane lõbusus, sõnaohtrus. Suuremal joobeastmel muutub inimene ükskõikseks keskkonna suhtes, jääb sügavasse narkootilisse unne, pulss aeglustub, kehatemperatuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, pidurduvad pikliku aju ja seljaaju reflektoorsed tegevused, mille tagajärjeks on hingamisteede halvatus ja surm.
Alkoholi pikaajalise tarvitamise tulemusena tekib narkomaania – krooniline alkoholism . Selle esimesed tunnused on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr , südame rasvumine ja südamelihase haigused. Väga sagedased on maksakahjustused ja mälu nõrgenemine.
Terve täiskasvanud inimese organismis laguneb tunnis ühe kilogrammi keha massi kohta umbes 0,1-0,15 grammi puhast etanooli. See vastab 100 ml kuivale veinile või 25 ml viinale. Näiteks kui inimene joob ära 100 ml viina, ehk umbes 40 g puhast etanooli, siis võib tema kudedes tuvastada etanooli veel 4-6 tunni möödudes. Noorukutel tõuseb alkoholi kontsentratsioon veres ja kudedes kiiremini kui täiskasvanutel, sest nende kehamass on väiksem. Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ).
0,5 – 1,5 ‰ - kerge joove
1,5 – 2,5 ‰ - keskmine joove
2,5 – 3,5 ‰ - raske joove
üle 3,0 ‰ - eluotlik joove, raskekujuline mürgitus
Etanooli võimel oksüdeeruda juba õhuhapniku toimel põhineb ka alkomeetrite töö. Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis.
METANOOL
Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all.
Metanool on äärmiselt mürgine vedelik, mille 10 grammi manustamisel võib pimedaks jääda ning 20-30 grammi tarbimine võib lõppeda inimese surmaga. Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel.
Metanool Eestis
Aastaid tagasi oli Eestis seoses puupiirituse müümise ja kasutamisega skandaal, kui surma said 17 lapse vanemad. Sellest kirjutas SL Õhtulehe reporter Eve Heinla 14. septebril 2001. aastal:
„Puupiiritus on tapnud 17 lapse vanemad“
Pärnu maakonnas on viinatragöödia tõttu 17 last jäänud emata- isata . Üheksa alaealist Pärnus, kaheksa Tali vallas. “Kahjuks ei saa ma veel öelda, et see arv on lõplik,” muretseb linna sotsiaalosakonna juhataja Riho Alliksoo.
Pärnu maakonna lastekaitsetöötaja Anne Rand kinnitab, et kõige traagilisem olukord ongi just väikses Tali vallas, kus emata või isata on jäänud kaheksa last.
“Kuidas meieni laste kohta andmed jõuavad? Helistame kõik vallad läbi ja kui keegi sureb , siis teatakse kohapeal ikka kõige paremini, milline on olukord ja kas hukkunul oli ka alaealisi lapsi. Kuid kõik lapsed on siiani leidnud sugulaste juures koha ja praegu pole õnneks ühtegi, kes peaks viinatragöödia tõttu lastekodusse minema. Kõigil on keegi lähedane inimene olemas,” räägib lastekaitsetöötaja. “Pärnu linnal on rohkem raha oma lapsi aidata. Kuid Tali vallas on isa või ema kaotanud kaks 12aastast, kaks 13aastast, seitsmeaastane, 11-, 15- ja 16aastane. Õnneks pole neid, kes mõlemast vanemast ilma jäid. Enamik on kaotanud isa, üks laps jäi emata. Üks pere on ka meiega ühendust võtnud, nad on hädas abikaasa matmisega ja palusid matusetoetust. Tali vald teeb kõik, mis võimalik, et neid aidata,” kinnitab Anne Rand.
Riho Alliksoo sõnul on praegu Pärnus üheksa last, kelle peres on lein . “Üsna mitu inimest on kriitilises olukorras haiglas ja neid lapsi, keda vaja abistada, võib kahjuks juurde tulla. Kõige noorem Pärnus vanemata jäänud laps on vaid seitsmekuune. Lastekodusse või kasuperre õnneks kedagi andma ei pea, ikka jääb kas tädi või vanaema. Üksinda jäänud lastest teatavad kas naabrid , saame teavet ka politseist. Lastekaitsetöötajad lähevad kohe olukorda kontrollima ja selgitavad, millist abi oleks vaja. Mõni pere võtab seda nagu õnnetusjuhtumit ja püüab ise toime tulla, aga on inimesi, kel põhitoitja oli surnud ema või isa. Hätta me ei jäta kedagi. Riigi poole pole me abi saamiseks pöördunud, tuleme kuidagi toime. Linn saab oma lastega hakkama, maal on asi hullem,” tõdeb Alliksoo.
UNICEFi Eesti esindaja Toomas Palu kinnitas, et viinatragöödias ema-isa kaotanud lapsi toetatakse väga agaralt. Avatud kontole kantakse raha pidevalt juurde.
Riigitoetuste saamiseks peavad ohvrid sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo sõnul minema pensioniametisse. Lisatoetusi pole Pärnu lastel praegu oodata.
“Kõigile vanema või vanemad kaotanud lastele määratakse toitjakaotuspension, mis sõltub vanema tööstaaži ja makstud sotsiaalmaksu suurusest.”
Raske ja valus küsimus, kuid ma isiklikult arvan, et neid asju oleks saanud ära hoida, kui kohe esimestel päevadel oleks peaministri ja teiste valitsuse liikmete palveid kuulda võetud ja inimesed oleks loobunud salaviina ostmisest ja joomisest. Kuid inimesed jõid edasi. Usun, et sotsiaalministri ja siseministri ettepanekul on võimalik, et valitsus arutab Pärnumaa asju ka järgmise nädala teisipäeval. Praegu pole olukord Pärnumaal õnneks üleriigiliseks kriisiks kujunenud. Kutsume veel kord inimesi üles - palun ärge kartke ja viige ostetud salaviinapudel ära politseisse ning aidake tabada mürgiviina müüjaid!”

• Eile hommikupoolikuks oli metanoolimürgitusse surnud 49 inimest - neist 47 Pärnu- ning 2 Läänemaalt. 86 kannatanut on haiglaravil ning 36 inimest on pärast arstiabi andmist haiglast välja kirjutatud.
  
• Pärastlõunaks kerkis ohvrite arv juba 51. Tallinna haiglas surid veel Pärnust pärit mees ja naine Pärnumaalt. Haiglas on 88 inimest, kuid 37 puupiirituse ohvrit on tervenenud ja lubati kodusele ravile .
  
• Kell pool kümme õhtul teatas politsei, et surnud on 52 inimest. Haiglas on veel 89 puupiirituse ohvrit, koju on lubatud 45 tervenenut.
  
• Neljapäeval lisandunud ohvritest suri esimene, Martnast pärit 47aastane mees, teadvusele tulemata Tallinnas haiglas. Teine, Pärnust pärit ja ilmselt metanooli tarvitanud naine leiti surnuna kodust. Kaks viimast ohvrit, Pärnust pärit mees ja Pärnumaalt pärit naine, surid Tallinnas haiglas.
  
• Kolmapäeval võttis kiirabi Martnast kaasa ka nüüd surnud mehe 44aastase elukaaslase, kuid too lasti enda palvel haiglast koju. Naine väitis, et tunneb end hästi. Eile hommikul toodi aga ta uuesti Läänemaa haiglasse.
  
• Mürgise metanooli paiskas teadmatusest turule Pärnu salaviinamüüja, kes jootis mürki ka elukaaslasele Juzefale. Naine lamab juba mitmendat päeva raske mürgitusega Maarjamõisa haiglas. Mees ei teadnud ilmselt isegi, mida ta salaviinaärikatele 50-70kroonise liitrihinnaga müüs. Pärnust, aadressilt Liiva 7, sattus ringlusse vähemalt 1500 liitrit metanooli, mida müüdi Pärnumaa salaviinaärikaile nii puhtal kui lahjendatud kujul. Politsei vahistas mürgise vedeliku vahendaja juba pühapäeval, kuid pole siiani suutnud tuvastada, kust kraam pärit on - metanoolikaupmees keeldub tunnistusi andmast. Arvatakse, et puupiiritus toodi Leedust või leiti Eestist mingeid vanu varusid.
  
• Väidetavalt sundis salaviinaärikaid metanooli müüma nädal tagasi Pärnumaal tekkinud salaalkoholi nappus. Selle leevendamiseks asuti napsi segama mingites tsisternides olnud kraamist, mis väideti olevat “mitte nii kvaliteetne kui piiritus , kuid siiski joogikõlblik”.
  
• Läänemaalt on haiglatesse toimetatud 7 mürgitusega inimest, kellest kaks lubati kodusele ravile.
  
• Politsei on mürgiviinaga seoses vahistanud 9 inimest, neist neli 10 päevaks.
  
• Viljandimaal Viiratsis suri ööl vastu kolmapäeva sõbraga kahe peale liitri turult ostetud salaviina joonud 49aastane mees, kuid esialgseil andmeil polnud tegemist Pärnumaal leviva mürgiga. “Minu tervisel pole küll midagi häda,” lausus surnu joomakaaslane, kes oli veel järgmisel hommikulgi purjus .
  
• Surmajuhtumite uurimiseks alustatud kriminaalmenetlused võttis neljapäeval üle keskkriminaalpolitsei Lääne regionaalkeskus.
  
• Uurimistöö tõhustamiseks moodustas politsei peadirektor Harry Tuul uurimisgrupi kahest keskkriminaalpolitsei ja kahest Pärnu politseiprefektuuri kriminaalosakonna töötajast. Vajadusel saab rühm abi ka teistelt politseiüksustelt.
  

SL Õhtuleht , 14.09.2001
ALKOHOL MEIE KEHAS
Alkoholis on palju energiat, mis vähendab näljatunnet, organismis võib tekkida teatud ainepuudus, nt. vitamiinid . Alkoholiga liialdajate puhul on tavaline kas üle- või alakaalulisus. Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. Psüühilise pinge leevendamine ja lõõgastuse saavutamine alkoholi abil on vaid ajutine. Pinge jääb organismi alles ja süveneb, kuna alkohol nõrgestab organismi üldiselt. Joobes inimene muutub sageli vägivaldseks, riskialtiks ja vaimselt tasakaalutuks. Alkohol muudab inimese iseloomu paheliseks, annab põhjustenesetapumõtetele ja julgustab neid ellu viima.
ALKOHOLI HULGA MÕÕTMINE
Rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet drink e alkoholiühik. Üheks dringiks loetakse Eestis 10 g absoluutpiiritust, mis tähendab keskmiselt 20–25 ml viina, 280 ml õlut, või 120 ml veini olenevalt joogi alkoholisisaldusest.
Dringi suurus oleneb alkoholi kangusest: mida kangem on alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühe dringi. Joodud drinkide arvu saad teada, kui korrutad joogi alkoholisisalduse mahuprotsendi joodud alkoholihulgaga ja jagad selle 1000-ga.
ALKOHOLISISALDUS VERES
Alkoholisisaldus veres sõltub joodud alkoholi hulgast, kangusest, inimese soost ja kehakaalust. Alkoholisisaldust veres väljendatakse promillides. Sedagi saab valemi abil välja arvutada:
drinkide hulk x 10
Alkoholisisaldus veres promillides=_________________________________________________
kehakaal (kg) x koefitsient0,65naistelvõi koefitsient0,76meestel
Näiteks, kui 80 kg mees joob ära pudeli 4,8% õlut (ülaltoodud arvutuse põhjal 2,4 drinki), on mehel vere alkoholisisaldus:
2,4 x 10
________ = 0,23 promilli
80 x 0,76
Sama koguse sama õlle ärajoomisel on 65 kg kaaluval naisel vere alkoholisisaldus:
2,4 x 10
_______ = 0,24 promilli
65 x 0,65
Kainenemine toimub keskmiselt kiirusega 0,1 promilli ehk 1 drink tunnis, seega kulub neil täielikuks kainenemiseks umbes 2 tundi.
Surmav annus on 6–8 ml absoluutset alkoholi kehakaalu ühe kilogrammi kohta. See on umbes 1,5 liitrit viina 80 kg kaaluval tervel täiskasvanud mehel.
SÕLTUVUS ALKOHOLIST
Alkoholisõltuvus on haigus, mis diagnoositakse juhul, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud 3 või rohkem järgmistest tunnustest:
1. tolerantsuse e alkoholitaluvuse (rahvasuus ka kandmise) suurenemine:
a) soovitud toime saavutamiseks tuleb tarvitada suuremat alkoholikogust kui varem
b) varasem kogus avaldab tunduvalt nõrgemat toimet
2. võõrutusnähud:
a) esineb tüüpiline alkoholi võõrutussündroom
b) võõrutusnähtude leevendamiseks kasutatakse uut kogust alkoholi
3. alkoholi tarvitamine planeeritust suuremal hulgal või pikemat aega
4. vaatamata soovile alkoholi tarvitamist lõpetada või vähendada see ei õnnestu tahtejõu alanemise tõttu
5. suure osa ajast kulutamine alkoholi hankimisele, joomisele ja selle mõjust toibumisele
6. töö, vaba aja ja enese vormis hoidmisega seotud oluliste toimingute osaline või täielik unarusse jätmine alkoholi tarvitamise tõttu
7. alkoholi tarvitamise jätkumine vaatamata selle tarvitamisest põhjustatud püsivatele või korduvatele füüsi-listele ja psüühilistele probleemidele.
Alkoholisõltuvust ehk alkoholismi jaotatakse kolmeks staadiumiks. Neid iseloomustavad järgmised tunnused:

• Esimene staadium- okserefleksi kustumine (märk organismi kaitsejõudude töö häirumisest), süvenev võimetus piirduda väikese alkoholikogusega; joomiseks õigustuste otsimine; kriitika puudumine oma seisundi suhtes.
  
• Teine staadium - taluvuse tunduv tõus, võõrutussündroomi tekkimine ja süvenemine, mis on signaaliks kehalise sõltuvuse tekke kohta, mitmepäevased joomasööstud, mälulüngad, oma seisundi mõistmine, kuid suutmatus joomist lõpetada.
  
• Kolmas staadium - taluvuse alanemine, organismi kurnatus , kehalised haigused, kontrolli täielik kadumine joodava hulga ja oma käitumise suhtes.
  

Alkoholismi arenemise kiirus ja raskus on seotud vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta.
ALKOHOLI KURITARVITAMINE
Alkoholi kuritarvitamine on kergem häire kui sõltuvus. Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. On inimesi, kes võivad pikka aega alkoholi kuritarvitada, ilma et neil areneks sõltuvus. Kahjuks ei osata prognoosida, kellele saab alkohol saatuslikuks ja kes võib juua ilma drastiliste tagajärgedeta.
Kuritarvitamisele viitab see, kui viimase 12 kuu jooksul on esinenud üks või rohkem järgmistest tunnustest:
1. korduv alkoholitarvitamine , mis põhjustab rollihäireid tööl, kodus või koolis: töökollektiivi- või pereliikmena kohustuste hooletusse jätmist, töölt või koolist puudumist
2. korduv tervise ja elu ohtu seadmine, näiteks purjuspäi autojuhtimine , masinate või mehhanismidega töötamine
3. alkoholi korduva kasutamisega seotud õiguslikud probleemid, näiteks purjusolekust tingitud arest
4. alkoholi tarvitamise jätkamine, vaatamata korduvatele ja püsivatele häiretele sotsiaalsetes suhetes (nt alkoholi tarvitamisest tekkinud ebakõlad abikaasaga või olmerüselused ja kaklused)
5. võrreldes alkoholisõltuvusega ei esine kuritarvitamise korral alkoholitaluvuse muutusi, võõrutus-sündroomi ega ka tungi tarvitada alkoholi.
ALKOHOOLIK ON
– tööealine mees, kes joob

• nädalas üle 24 dringi (625 g viina, 6,7 l õlut või 2,9 l veini)
  
• korraga üle 7 dringi (1,9 l õlut, 140 ml viina, 840 ml veini)
  

– tööealine naine, kes joob

• nädalas üle 16 dringi (475 g viina, 4,5 l õlut, 1,9 l veini)
  
• korraga üle 5 dringi (1,4 l õlut, 100 ml viina või 600 ml veini)
  

IGAPÄEVANE ALKOHOLITARBIMINE
Igapäevane alkoholijoomine on harjumus, mis võib, aga ei pruugi kujuneda alkoholi kuritarvitamiseks või sõltuvuseks. Elundite kahjustus tekib aga sellegipoolest.
Lahjade alkohoolsete jookide sage tarvitamine kahjustab eeskätt seedeelundkonda ja tekitab maksatsirroosi ohu.
Kangete jookide tarvitamine periooditi ja purju joomine kahjustab eeskätt aju.
ALKOHOLI MÕJU ERINEVATELE ORGANITELE
KOPSUD
Pidev alkoholi tarbimine kahjustab inimese immuunset süsteemi. See omakorda lihtsustab erinevate kopsuhaiguste nagu näiteks kopsupõletik ja tuberkuloos teket.
SEEDETRAKT
Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb kõri-, suuõõne- ja söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mineraalainete puudus, põhjustab häireid kogu organismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik ja maokatarr. Probleemid kõhunäärmega võivad tekitada ka tugevat valu ning põhjustada diabeeti. Ka risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tavalisest suurem.
MAGU
Alkohol ärritab magu. Ka väikene kogus võib tekitada iiveldust. Suur kogus võib ajada oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos.
MAKS
Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu . Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos . Tsirroosi korral on maksarakud asendunud rasva- ja sidekoerakkudega ning maks ei funktsioneeri. Sagenevad haigestumine maksavähki ja söögitoru veenide laienemine, millega kaasnevad eluohtlikud verejooksud . Alkoholismi algstaadiumis maksa alkoholi lammutamise funktsioon paraneb ja jääb mulje, et inimene „kannab hästi”. Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Pikaajalisel alkoholi tarbimisel muutub põletikuliseks hepatiit . Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega.
NAHK JA SILMAD
Alkoholi joomine võib põhjustada näo veresoonte lõhkemise. Nii näevadki alkoholitarbijad pidevalt näost punased välja. Alkoholi tarbimise tulemusel võivad silmad olla paistes ja punased.
SUU
Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku.
SÜDA JA VERERINGE
Alkoholisõltlastest pooled surevad südame- ja veresoonhaiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on:

• südamelihase kahjustus – süda laieneb , sest südamelihas venib välja, ja halveneb südame kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö häired esinevad alkohoolikutel tavaliselt ammu enne, kui arst need esmakordselt diagnoosib.
  
• südame rütmihäired – alkohol kahjustab otseselt südamelihast ja rakke, mis juhivad südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu.
  
• kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east , soost, rassist , kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena.
  
• Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi.
  

KESKNÄRVISÜSTEEM
Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon . Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus).
AJU
Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst. Pikapeale arenevad ajukahjustused:

• halveneb mälu,
  
• väheneb õppimisvõime ja keskendumine
  
• tekivad tasakaaluhäired.
  

Drastilisemateks tagajärgedeks on:

• dementsus ehk nõdrameelsus,
  
• ajurabandus,
  
• langetõbi,
  
• hallutsinatsioonid ja
  
• kõnehäired.
  

Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud meie ajutegevust. Nii võibki olla, et inimene ei saa enam aru, mida teised tema ümber räägivad. Tema reaktsioonid muutuvad aeglaseks.
Närvisüsteemi mürgina põhjustab alkohol ajurakkude hävimist ja aju atroofiat ehk ajumassi vähenemist, mille mõjul mälu nõrgenebki. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll , häiritud on käitumine ja otsustamisprotsess.
Alkohol kahjustab ka väikeaju – see tekitab tasakaaluhäireid. Ajuatroofia ja ajukahjustus ei teki mitte ainul alkohoolikutel, vaid ka mõõdukatel tarbijatel. Isegi mõõdukas alkoholi tarbimine hävitab ajurakke.
HORMONAALNE REGULATSIOON
Alkohol tingib organismi normaalse hormooniproduktsiooni häireid, mille tõttu:

• häirub tasakaal uute valkude loomise ja vanade lammutamise vahel ning ülekaalu saavutab lammutamine;
  
• pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu;
  
• kaltsium ei imendu ja väljub luudest: luud hõrenevad ja hambad lagunevad;
  

SUGUELUNDID JA SUGUFUNKTSIOON
Isegi mõõdukas, kuid sage ja pikaajaline alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub esile impotentsuse.
Suguvõime kutsub progresseeruvalt puhuti näiliselt kõrgendatud sugulise külgetõmbe foonil .See on seletatav pea- ja seljaajus asuvate sugu tsentrumite hävitamisega alkoholi toimel.
Lahanguandmed on näidanud, et alkoholi kuritarvitajatest on 52% mandunud sugunäärmed. See on üheks meeste viljatuse põhjuseks.
Uuriti 460 kroonilist alkoholismi põdevat meest kroonilise alkohoolse intoksikatsiooni mõju selgitamiseks sugunäärmete hormonaal- ja generatiivsele funktsioonile. Selgus, et 12,4% neist ei olnud võimelised sigitama lapsi. Kõige enam viljatuse all kannatavad haiged on 30-39 aasta vanuses. Tavaliselt on see just kõige soodsam eluperiood järeltuleva põlvkonna saamiseks. Nimetatud vanuses haigetel on täheldatud peale generatiivse funktsiooni rikutuse ka potentsihäireid mitteküllaldase erektsiooni ja enneaegse ejakulatsiooni näol.
Krooniline alkoholism rikub sugurakkudes toimuvaid ainevahetusprotsesse, muudab sugurakkude valmimise erinevate etappide rütmi ja takistab küpsete spermatosoidide normaalset moodustumist. Alkoholi kuritarvitamise tagajärjel ei ole häiritud üksnes sugunäärmete, vaid ka teiste sisesekretsiooninäärmete tegevus.
Kuna ajuripats , neerupealised ja kilpnääre on seotud sugunäärmetega, siis nende kahjustused mõjutavad jällegi sugufunktsiooni.
Kõige rohkem suguhormoone tekib mehe organismis 25-35 aasta vanuses ning nende hulk veres langeb järk-järgult. Alkohoolikutel algab sugunäärmete tegevuse taandareng hoopis varem, eriti neil, kes hakkasid alkoholi tarbima enne täisealiseks saamist. On iseloomulik, et alkohoolikute seas leidub palju väga nõrga kehaehitusega inimesi, kellel on kõhetud lihased ja kidur karvakasv .
Ka naistel-alkohoolikutel nõrgeneb sugufunktsioon, tekivad menstruaaltsükli häired ning sageli ka viljatus.
On andmeid selle kohta, et naissugunäärmed on samuti alkoholist mõjutatavad nagu meessugunäärmedki.
Alkoholi kuritarvitamise tulemusena toimub vahel naiste maskuleerimine, s.t. nad kaotavad naistele omaseid teiseseid sootunnuseid ning omandavad mehelikke jooni: kehavormid kaotavad figuuri ümaruse, hääl muutub jämedaks ja kähisevaks, nahk kortsuliseks ning kestendavaks. Need muutused on seletatavad närvisüsteemi ja sisesekretoorsete näärmete kahjustusega alkoholi mõjul. Kuna naise organism on alkoholi suhtes enam tundlik kui mehe oma, siis organismi kahjustavad muutused ilmnevad naiste juures teravamalt ning seda hukatuslikumalt kanduvad edasi järeltulevale põlvkonnale.
ALKOHOLI MÕJU RASEDUSELE
Naisele on sündides munarakud kaasa antud, elu jooksul neid juurde ei teki.
Alkoholist kahjustada saanud munarakud võivad viljastuda samamoodi nagu terved munarakud. Viljastumise hetkel ei tea keegi, kas viljastus kahjustunud või terve munarakk .
Tihti alkoholi tarbivatel rasedatel esineb nurisünnitus.
Kui naine ei loobu raseduse ja imetamise ajal alkoholist, kahjustab ta veel sündimata last või äsja sündinud imikut. Esimesel juhul jõuab alkohol ema verega otse lootesse ning lootel tekivad tüüpilised alkoholist tingitud väärarengud ja vaimsed häired. Teisel juhul jõuab alkohol lapseni emapiima vahendusel.
Loote alkoholisündroom avaldub alakaalulisuses, vaimses alaarengus ning tähelepanu ja käitumise häires.
Intellektuaalsuse ja käitumise puudujäägid ilmnevad ka nendel lastel, kelle emad joovad raseduse ajal mõõdukalt, keskmiselt 7–14 drinki nädalas.
ALKOHOLI MÕJU LAPSE ORGANISMILE
Liialdamata võib öelda, et kõige suurema kuriteo sooritavad need vanemad, kes ulatavad oma lapsele tema elu esimese pitsitäie alkohoolset jooki .
Võrreldes täiskasvanuga, on lapse organism hoopis tundlikum alkoholi kahjuliku mõju suhtes. Väike laps võib surra 60-70 g korraga joodud viinast, samal ajal on täiskasvanud inimest surmav annus 1-1,5 liitrit.
Täiskasvanud tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina, on surmav 6-8 aastasele lapsele.
Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe.
Näiteks kaheksa-aastane terve poiss, kes jõi veerand klaasi kanget punast veini, oli mõne minuti pärast raskes joobeseisundis. Ta ei seisnud jalgadel ning polnud enam võimeline rääkima.
Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus , pidurdub kasv ja üldine areng. Alkohol mõjub kahjulikult valgetele verelibledele. Need kaotavad võime võidelda haiguse tekitajatega. Sellepärast lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke , põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi ning taluvad neid harvemini.
Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid , magu ja soolestik . Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub.
Kõige hullemaks kohaks lapse organismis, mida alkohol kõige julmemalt kohtleb, on kesknärvisüsteem - eeskätt peaaju . Lapse peaaju on arenevas olekus ning talle on hädavajalik saada rikkalikult toitaineid. Lapse peaaju õrn veerikas kude imab endasse kergesti alkoholi, mis hävitab närvirakke. Seepärast alkohoolsete jookide joomine lapse- ja noorukieas toob endaga kaasa sügavaid haiguslikke muutusi kesknärvisüsteemis.
Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Lastel, kes on harjunud enne kümnendat eluaastat , areneb krooniline alkoholism väga kiiresti ning see kulgeb raskekujuliselt.
Näiteks on kirjeldatud kroonilise alkoholismi juhtumit üheksa-aastase poisi puhul, kes 8-aastasena juhuslikult sai maitsta puskarit ning pärast seda elas üle meeldivat lõbususe tunnet . Kuna poiss elas vanaisa juures, kellel oli kogu aeg puskarit kodus, siis ta hakkas seda tasapisi jooma ning harjus sellega ruttu, umbes kahe kuu jooksul.
Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse.
Juba 3 promillised alkoholi kogused võivad olla tapvad, lastele ja noorukitele on eluohtlikud väiksemadki kogused.
Küsimusele, miks noorukid alkoholi tarbivad, ei ole lihtsat, kõikide noorukite puhul kehtivat vastust. Alkoholi kuritarvitamise tingib geneetiliste eelduste , käitumismudelite, motiivide ja sotsiaalselt ning psühholoogiliselt määravate tegurite koosmõjul.
TÄIENDAVAT ALKOHOLI KOHTA
ALKOHOL ON KAHJULIK!

• Alkohol kahjustab vaimseid võimeid sh mälu
  
• Alkohol kahjustab südamelihaserakke ja tekib südame ebaotstarbekas laienemine
  
• Alkohol hävitab maksarakke, mistõttu tekivad häired kogu seedeelundkonnas
  
• Alkohol surub maha organismi immuunsüsteemi aktiivsust, mis soodustab nakkushaiguste teket
  
• Alkohol suurendab seksuaaltungi, kuid kahjustab seksuaalvõimet
  
• Alkohol suurendab vähki tekitavate ühendite lahustuvust ja imendumist tubakasuitsus.
  
• Alkohol muudab inimese algul psüühiliselt, siis ka füüsiliselt alkoholisõltlaseks
  

MÕNED ARVUD

• Eestis tarvitatakse täiskasvanud inimese kohta aastas 13–15 liitrit absoluutset alkoholi (koguselt võrdub see näiteks 26–30 liitri viinaga).
  
• 380 surma aastas on juhuslikust alkoholimürgistusest tingitud, selle näitaja poolest on Eesti Euroopas teisel kohal.
  
• Eestis käib 10 000 inimest igal aastal alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäirete tõttu ravil.
  
• Eestis saavad aastas 3500 meest ja 700 naist alkoholisõltuvuse diagnoosi.
  
• Hinnanguliselt on Eestis 100 000 alkoholisõltlast.
  
• 60% suitsiidi sooritanutest on alkoholi kuritarvitajad või sõltlased.
  

NÕUANDED SÕLTLASELE

• tunnista oma sõltuvusprobleemi
  
• sea endale eesmärgid, mida soovid saavutada, kui vabaned alkoholisõltuvusest
  
• pöördu abi järele, üksi on raske hakkama saada
  

MÕISTLIKULE ALKOHOLI TARBIJALE

• Juues või pakkudes alkoholi, pane lauale alati ka vesi või mahl , et janu kustutamiseks ei kasutataks alkoholi.
  
• Kui jood alkoholi, söö piisavalt, siis püsib alkohol pikemat aega maos ja maksal on rohkem aega alkoholi lammutamiseks.
  
• Lõpeta joomine, kui sa ei suuda nimetissõrmega ninaotsa täpselt tabada, see näitab, et väikeaju on saanud alkoholist kahjustada.
  
• Ära kunagi paku teismelisele alkoholi.
  
• Ära joo alkoholi viisakusest, ära karda öelda ei!
  

KAITSE OMA KEHA

• See, et Sinu sõbrad tarbivad alkoholi, ei tähenda, et Sina pead seda tegema.
  
• Ära arva, et „kõik joovad“. See ei ole nii. Ja isegi kui kõik Sinu ümber tarbiksidki alkoholi, ei tähenda see veel, et alkohol on õige valik just Sinu jaoks.
  
• Öeldes „ei“ alkoholile, kontrollid Sa oma käitumist.
  
• Kui Sa otsustad alkoholi mitte tarbida, ei saa Sinust kunagi alkohoolikut.
  
• Kui keegi pakub Sulle alkoholi, võid Sa alati öelda:
  

„Ei aitäh! Ma ei joo.“
„Ma ei saa, ma olen roolis!“
„ Unusta ära! Ma ei taha pohmakat!“

• Suhtle sõpradega, kes austavad Sinu otsuseid alkoholi ja teiste uimastite osas.
  

JÄTA MEELDE, ET:
Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Unustage vanad soovitused, nt duši alla minemine , musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – need ei aita!
Joomine ja autojuhtimine ei käi kokku: alkohol mõjub ajule ja aeglustab reaktsioonikiirust juba pärast esimest jooki. Tunne oma piire ning kui välja lähed, valige sõprade hulgast kaine autojuht või võtke koos takso.
Ära joo, kui Sul on kehv enesetunne: alkohol on depressant ja Sa tunned ennast pärast alkoholi mõju kadumist veelgi halvemini.
Kui oled siiski otsustanud tarbida alkoholi, siis:
Ära kunagi joo tühja kõhu peale: söö alati enne kui välja lähed. See aeglustab alkoholi imendumist organismi.
Ole gaseeritud jookidega ettevaatlik: gaseeritud ehk karboniseeritud valmiskokteilid mõjuvad kiiremini, sest süsinikdioksiid kiirendab alkoholi imendumist. Samuti sisaldavad valmiskokteilid rohkem suhkrut, mis peidab alkoholi mõru maitse.
Nii et isegi kui Sa ei tunne alkoholi maitset , on tegemist siiski alkoholiga!
Narkootikumid ja alkohol on ohtlik kombinatsioon: selline kombinatsioon mõjub Su tervisele hävitavalt.
MÕNED PILDID:
Pilt 1 Alkoholi mõju organitele.
Pilt 2 Kehaosad, mida alkohol kahjustab (aju, kõri, kopsud, süda, maks, magu, neerud, seedetrakt, veri , lihased, liigesed)
Pilt 3 Vasakul 6 nädalase loote „normaalne“ aju ja paremal 6 nädalase alkoholiga kahjustatud loote aju.
Pilt 4 Maksa kahjustumise astmed alkoholi tarbimisel. Kõige vasakpoolsem on terve maks, järgmine on rasvunud maks, selle kõrval maksafibroos(sidekoe vohamine ) ja kõige parempoolsem on maksa tsirroos(maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega).
Pilt 5 Üleval alkoholist kahjustunud maks ja all terve maks.
Pilt 6 „Normaalne“ seedetrakt Pilt 7 Alkoholist kahjustunud seedetrakt
Pilt 8 „Terve“ soolestik Pilt 9 Alkoholist kahjustunud soolestik
Pilt 10 Röntgeni pildid patsientidest, vasakpoolsel on pankreatiit(kõhunäärme põletik) ja parempoolsel puudub.
Pilt 11 Foto naisest, kelle autole sõitis otsa roolijoodik, kui ta oli 20. aastane(pilt temast 20 aastaselt vasakus nurgas). Foto keskel on naine 23. aastane ning siiani ta üritab oma elu korda saada.
KASUTATUD INTERNETI LINGID JA KIRJANDUS:

www.ebu.ee/tervis/Liia_Suup_alkom6ju.ppt

Haigekassa ja Lege Artise koostööna valminud materjal „Alkohol minu kehas“

www.kristiine.tln.edu.ee/ doku /keemia/Alkoholid%201.doc

http://www.terviseinfo.ee/web/?id=2548

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=111528

www.inimene.ee

www.ohutusportaal.ee

www. terviseinfo .ee

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/alkoholi_tarbimisest.ht m
Mingi Gümnaasium
Referaat
ALKOHOLI MÕJU INIMORGANISMILE
Koostaja : Nimi Perekonnanimi
Klass: 12
LINN 2010