Alkohooli tarbimine (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
õenduse õppetool
Õ36
Marina Purkja, Anne Mälu
ALKOHOLI TARBIMINE
Rahvtervise aines
Jühendaja:K.KRAAP
Tallinn 2012

sisukord

sisukord 2
Sissejuhatus 3
1MIS ON ALKOHOL 4
2ALKOHOL JA TERVIS 5
3STATISTIKA 6
4ALKOHOLIÜHIK 7

Sissejuhatus

Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse üks osa. Alkoholi tootmisel ja turustamisel on märgatav roll riikide majanduses. Samas põhjustab alkohol pea kõikjal, kus seda märkimisväärses koguses tarbitakse, teravaid probleeme nii üksikisikute kui kogu ühiskonna jaoks. Liigne ja vääriti tarbimine põhjustavad vägivalda ja õnnetusi, tervisekadu ja varaseid surmasid, langenud õpi- ja töövõimet. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu samuti suured. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul põhjustab alkohol tõsiseid tervisehädasid, kui aastas tarbitakse ühe elaniku kohta üle 6 liitri absoluutalkoholi. Eestis küünib see näitaja üle 12 liitri. Kahjude ulatust võimendab alkoholitarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimist, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Samuti on Eestile iseloomulik alkoholi laialdane levik noorte hulgas, millel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. Parema tervise, suurema arenguvõime ning heaolu saavutamiseks tuleb alkoholist tingitud kahjusid Eestis vähendada. Parima tulemuse saavutamiseks on mõistlik keskenduda valdkondadele, kus on seni enim probleeme, s.o noorte alkoholitarbimine ning alkoholiga seotud õnnetused ja vägivald. Edu neis prioriteetsetes valdkondades peab toetama alkoholi kogutarbimise vähenemine ning mõistlikuma, tervistsäästvama ja mõõdukama alkoholitarbimiskultuuri juurdumine.

MIS ON ALKOHOL

Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool . Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest , mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohol on oma olemuselt närvisüsteemi depressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti . Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde, aga tegelikult (eriti suuremas koguses) on alkohol võimas ärevust ja depressiooni tekitav aine. Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine ) kõige viimasena. Alkohol võimendab sageli seda meeleolu, milles inimene on enne jooma hakkamist. Alkohol võib mõõdukal tarvitamisel vähendada ärevustunnet ja tagasihoidlikkust, muutes inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega.Organismil kulub ühe alkoholiühiku (umbes 0,3 l pudel lahjat õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust on see aeg eri inimestel erinev.

ALKOHOL JA TERVIS

Enamik inimesi, kellel on alkoholi tarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud, vaid pigem need, kes regulaarselt aastate vältel liiga palju alkoholi tarvitavad. Alkoholi mõjud tervisele on otseses seoses elu jooksul joodud alkoholikogustega. Mõju organismile tuleneb joogis olevast alkoholist ja organismis tekkivatest alkoholi laguproduktidest. Seetõttu ei ole vahet, kas tegu on lahja või kange alkohoolse joogiga . Kui alkoholi liigtarvitaja piirab alkoholi tarvitamist või lõpetab selle, hakkab haiguste risk vähenema. Seda isegi krooniliste haiguste nagu maksa alkoholitõve ja depressiooni korral. Alkohol on otseselt või kaudselt seotud üle 60 erineva haigusseisundi või häirega. Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600–800 inimest, neist 2/3 on mehed. Ligi kolmandiku surmadest põhjustab maksa alkoholitõbi, millele järgnevad esinemissageduselt alkoholimürgistus ning alkoholist tingitud psüühika- ja käitumishäired. Osaliselt alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse sureb igal aastal 9000 – 10 000 inimest, üle poole neist on naised.

STATISTIKA

Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100% alkoholis oli 2012. aastal 10,6 liitrit elaniku kohta. Ümberarvestatuna absoluutalkoholiks tarbiti 2012. aastal inimese kohta 4,12 liitrit legaalset kanget alkoholi. Peaaegu sama suur – arvestatuna 100% alkoholis 4,11 liitrit inimese kohta – oli 2012. aastal ka õlle tarbimine. Viimase 12 aastaga on enim kasvanud lahjade alkohoolsete jookide tarbimine. Kui 1999. aastal oli lahjade alkohoolsete jookide tarbimine 100% alkoholis arvestatuna 0,4 liitrit, siis 2011. aastal juba 1,09 liitrit elaniku kohta. Ka noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana . Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 (HBSC) ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju .
11–15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised.

ALKOHOLIÜHIK

Alkoholiühik on 10 g puhast ehk absoluutset alkoholi. See on kogus, mille terve täiskasvanud inimese organism suudab umbes ühe tunni jooksul lagundada. Selleks et teha kindlaks, mitu ühikut alkoholi üks või teine jook sisaldab, tuleb teada joogi kogust ja kangust. Kogus tuleb ümber arvestada liitriteks. Paljudel pakenditel on kogusena kirjas milliliitrid (ml), osal jällegi sentiliitrid (cl). 10 milliliitrit on 1 sentiliiter ja 100 sentiliitrit 1 liiter, seega näiteks 75 cl veini = 750 ml = 0,75 l. Joogi alkoholisisaldust ehk kangust tähistavad mahuprotsendid . Näiteks veini kangus on sageli 13% ja viinal enamasti 40%. Alkoholiühikute hulga arvutamiseks konkreetses joogis tuleb joogi kogus liitrites korrutada selle kangusega ning tulemus omakorda korrutada alkoholi erikaaluga 0,789 (ehk alkoholi suhtelise tihedusega vee tiheduse suhtes): kogus (liitrit) × kangus (%) × 0,789 = alkoholiühikute hulk. Igasse nädalasse peab jääma vähemalt kolm täielikult alkoholivaba päeva. Mehed ei tohi juua üle nelja ning naised üle kahe alkoholiühiku päevas. Päevaseid koguseid ei tohi pikema aja vältel nii-öelda tallele panna, et need siis suurema peo käigus korraga ära juua.
KOKKUVÕTE
Alkoholi on kasutatud väga ammustest aegadest ning uimastitest on ta tubaka kõrval meile kõige kättesaadavam. Alkohol on legaalne meelemürk, sisaldab etanooli, mis mõjutab meie kesknärvisüsteemi. Alkohol on toksiline aine, mis on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika või lühiajalise tervisehäirega, mis põhjustab kas surma või olulist elukvaliteedi langust. Kõikjal maailmas naudivad inimesed pidudel ja teatud sündmuste puhul alkoholi. Alkohol võib luua väga hea enesetunde – lõõgastunud, enesekindla, aga võib põhjustada ka vastupidist – iiveldust, peapööritust, peavalu, saamatust. Alkoholi pideval tarbimisel tolerantsus kasvab ning tekib füüsiline ja psüühiline sõltuvus. Keha suurus on määravaks teguriks , millest sõltub alkoholi mõju organismile - suurema kaaluga inimene talub rohkem alkoholi mõju kui väikese kehakaaluga inimene. Mõõdukas alko­holi tarbimine võib olla kasulik ja kaitsta südamehaiguste eest, kuid kuritarvitamine võib kahjustada maksa. Alkoholi kuritarvitamine ja sõltuvus sellest võivad tekitada tõsiseid füüsilisi, psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Kui inimene joob, imendub alkohol suust , söögitorust, maost. Seetõttu mõjutab alkohol kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski. Alkoholi tähtsaks ründepunktiks on aju: nõrgeneb mälu ning loogiline mõtlemine, väheneb oluliselt õppimisvõime ja tähelepanu. Muutused ilmnevad mõtlemisvõimes, reaalsuse tajumises, enesekriitilisuses ja veel paljus muus.
KASUTATUD KIRJANDUS
www.alkoinfo.ee
http://www.jootargalt.ee/m-oju-inimorganismile