omanike esindajaid (Põllutöökoda, Majaomanike Liit) oli rohkem kui pool liikmete arvust. (Aasmäe 1999:162) Maa ja kinnisvara maksustamise ajaloost Eesti Vabariigis Kinnisvaramaks ei ole tegelikult Eestile ajalooliselt midagi uut. Kinnisvaramaks on Eesti Vabariigis olnud edukalt kasutusel enne Teist maailmasõda. Aastatel 1918-1944 võis kinnisvaramaksu jagada tinglikult kaheks: kinnisvaramaksuks väljaspool linnu ja aleveid ning kinnisvaramaksuks linnades ja alevites. Kinnisvarade hindamine ja maksustamine väljaspool linnu ja aleveid toimus riigi kehtestatud maksuseaduste alusel. Nendeks olid seadus liikumata varanduse maksu kohta maal, väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamise seadus ja maal asuvate kinnisvarade maksuseadus. (Lehtmets...01.12.2009) Enne Eesti riigi tekkimist kehtestasid makse erinevad võimud (Vene Ajutine Valitsus, Eesti Ajutine Maanõukogu, Saksa okupatsioonivõimud, Asutav Kogu, Ajutine Valitsus). Eelmise
toimuvad standarite alusel, seire on ka keskkonnakorraldus ISO rahvusvaheline standardiorganisatsioon Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010, eesti 2030pluss, asusstus,transport jne 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering 4. Detailplaneering. Hõbedane majandus on pensionäridel raha, ja neilt vaja raha välja meelitada, spaad jne
Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed. Nad pidasid pulmi linnades ja suurtes alevites, kuhu olid ehitatud suured gildimajad. Pärast söömist hakati kohe tantsima, amelema, jooma ja priiskama. Kes kõige paremini lakkus, priiskas, lõi, torkas ja rüseles, see sai kõige esimeseks kukkeks, ta seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ning talle anti au. Sama oli eestlaste pulmas
· Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel
mille eesotsas oli oldermann Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. Linnaõigus-määras kindlaks linna valitsemise korra ja inimeste vahelised õigusnormid. 4.kaubandus ja Kuidas algselt Keskaegses käsitöös
kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Katoliiklikud koolid Koolitüübid: · kloostrikool- tegeles tulevaste vaimulike ettevalmistamisega (seal ka rohkem eestlaseid). NB! Pärast reformatsiooni paljud kloostrikoolid suleti. · toomkool- valmistas ette tulevasi toomhärrasid linnakool- tekkisid alates 15.saj.-st seoses kaubanduse arenguga, mis nõudis ilmalikumat haridust (arvutamist, kirjutamist ja lugemist rohkem).
paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema- targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest. Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad harva. Alushariduse andmiseni jõuti vaid linnades ja alevites. 17.saj. algul kehtestati Tallinnas kindel õppimise kord- köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat. Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse ümberkorraldamine. Kirjasõna õpetamisele aitas kaasa ka ägenenud võitlus kahe usuvoolu vahel.
Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. Mõisted: Tsunft: ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann; näiteks Kanuti gild ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild Toompea käsitöölisi.
olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Arutage, kas detailplaneeringuga peaks saama üldplaneeringut muuta? 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 20 7
kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann 4 · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi
lahkunud isikut. Linnarahvastiku välisrände saldo moodustas 194688 261 700 ja maarahvastiku välisrände saldo 195688 56 600 inimest. Need andmed kinnitavad, et migrantide paigastumine oli vähene ning Eestis kinnistus vaid väike osa sissesõitnuist. 1989. aasta loenduse andmed aga tõendavad, et sõjajärgse välisrände saldo on tegelikult palju suurem ja just linnalistes asulates. 194688 oli iga-aastane rahvastiku iive linnades ja alevites keskmiselt 6086 inimest ning 195688 maa-asulates 1714 inimest. 1000 linna või alevisse elama asunu kohta oli lahkujaid 719 ja paigalejääjaid 281, maal vastavalt 635 ja 365. Seega oli migrantide paigastumine maal suurem kui linnas. Ka Eesti-sisene ränne oli intensiivne, nii registreeriti 195690 siserändena 1,266 miljonit sissekirjutust linna ja 927 000 sissekirjutust maale. Sõjajärgne riiklik elamuehitus ja elamispinna jaotamise kord andsid heakorrastatud korterite
· Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi kohta · Üldplaneering koostatakse valla või linna territooriumi või selle osade kohta · Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osade kohta ja on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks Detailplaneeringust Käesolevas referaadis keskendume täpsemalt detailplaneeringule. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: · uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks · olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende
lõpetada, millal pidada lõunavaheaega ja kuidas riietuda. Nendest karmidest reeglitest pidid käsitöölised pidama kinni kogu elu - õpipoisiaastatest kuni surmani. Need kes ei kuulunud tsunfti, neid alandati. nende tööd nimetati võltsiks ja nad kihutati linnast minema. Seega hoolitseti selle eest, et tsunftivälised meistrid ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi pakkuma. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. 4 Meistriks saamine Käsitööliste väljaõpetamist peeti tsunftides ühiseks asjaks ja sellest lähtuvalt olid õpipoistel kindlad kohustused. Kõigepealt pidi ta esitama soovituse, mis annaks tunnistust ta seaduslikust ja vabast päritolust (ei oleks pärisori). Õpilane maksis sisse käsiraha ja jäi meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Kogu tsunfti juuresolekul selgitati talle tema kohustused
mattidel istuvad. Toitu süüakse tavaliselt sõrmede vahelt, kuigi mõnikord kasutatakse ka söögiriistu. Tavaliselt juuakse söögi kõrvale vett ja peale einet järatakse mõni puuvili. Birmalased ei joo ainult teed, vaid söövad ka teelehti kui snäkki. Muud suupistete hulka kuuluvad chapati (India lame leib), praetud putukad ja Hiina saiakesed. Teekauplusi leiab igast metropolist, linnast ja suurest külast. Need ettevõtted on tähtsad kokkusaamis asukohad. Linnades ja alevites müüakse erinevaid toiduaineid ka kioskites. Suhteliselt vähe pakutakse restoranides birma toitu. Hotellides ja külalistemajas serveeritakse peamiselt india, hiina ja inglise toite. 7 7.Soorollid Nii mehed kui naised teevad põllumajandulikku tööd, kui üksikud ülesanded on sageli n.ö. ,,soo-spetsiifilised". Mehed valmistavad maa ette istutamiseks ja külvavad
Kui mõni meister ei jälginud tsunfti kehtestatud norme, siis ta toodang hävitati. Tsunftil oli põhikiri (skraa), mis kehtestas tsunfti liikmetele mitmesuguseid piirmäärasid. Nii olid näiteks kindlaks määratud, millised rõivaid meister ja meistriproua tohtisid kanda, kui palju (kaalu järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Tsunftidel oli konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine keelatud. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisukohase elu. · Kaubandus Kaubanduses kaks peamist suunda olid Hansakaubandus ja Vahemerekaubandus.
määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 4. Mis on omandi ja valduse erinevus? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel.
koordinaatsüsteem. Tuntumad on nn O-süsteem, millel tunnuseks on Eesti kaardilehtede O-tähega algavad numbrid (peamiselt salajased kaardid) ning C-süsteem, lehe numbrid algavad Eesti ala kohta C-tähega (olid ametkondlikuks kasutamiseks). Lisaks on Eestis mitusada nn kohalikku koordinaatsüsteemi, mis loodi Nõukogude ajal salastamise eesmärgil (sisuliselt iga suurema asula jaoks oma). Neid kasutatakse siiamaani linnades ja alevites oma andmete haldamiseks. Kahjuks on kohalike koordinaatsüsteemide täpne seos tervet riiki katvate süsteemidega teadmata, vastavad mõõdistamised ja arvutused on kulukad. Enamasti on tegu Pulkovo-42 süsteemi modifikatsiooniga, millele on rakendatud nihet ja pööramist. Umbes 1-2 meetri täpsusega ei ole kohalike koordinaatsüsteemide ümberarvutused siiski liialt keerulised ning vajalikud parameetrid on juba enamike asulate jaoks olemas. MÕÕTKAVAD
NB! Tsunfti liikmeskonna elu oli pisiasjadeni reglementeeritud: kuidas ja kellega abielluda kellele ja milliseid kingitusi teha milliste sõimusõnade eest saab trahvi kuidas kedagi kõnetada milliseid riideid võib kanda jne. · GILD = tsunftide katusorganisatsioon, mis ühendas mitmeid tsunfte ja mille eesotsas oli oldermann · Tsunftide peamine probleem - tsunftijänesed e. vusserdajad = tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kes elasid peamiselt feodaalide võimualustes alevites, kus tsunftikord puudus ning võis ilma piiranguteta ja odavamalt müüa. · Meistriks saamine: · NB! see oli fikseeritud skraas; alates 13.saj.-st meistriks saamine raskendatud ! ÕPIPOISS kristlikust abielust ausate vanemate laps õpiaeg 2-12 a. (meistrile pikem aeg kasulikum) vanem maksis õpetuse ja riietuse eest, meistrilt söök osales abitöödel meistril tavaliselt 2 õpipoissi
Loodusuurijate Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut, Balti Keskkonnafoorum, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimise põhimõtted planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. 2. Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. 3. Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. 4
maakond ja iga linn . Veel moodustasid omaette ringkonna kaitsevägi , raudtee , vangla ja laevad . Ringkondade juhatajad allusid vahetult Riigi Statistika Keskbüroo direktorile . Ringkonnad jaotati haldusüksuste piiride alusel rajoonideks ja need omakorda jaoskondadeks. Linnades koostati : majade ja korterite loendid, kvartali loend kvartalisse kuuluvatest tänavatest , majadest ning korteritest koos ligikaudse elanike arvuga . Iga kvartali kohta tuli koostada skemaatiline plaan . Alevites ja valdades tuli samuti koostada elamute loendid . Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 1941.aastal oli Eesti okupeeritud Saksa võimude poolt . Saksa okupatsioonivõimud korraldasid 1941. aasta 1. detsembril rahvastiku kõikse registreerimise, mida on võimalik lugeda rahvaloenduste hulka, sest täidetud olid rahvaloenduse põhitingimused: uuring oli kõikne ja loenduse moment oli fikseeritud. Nõukogude ajal vaikiti see loendus olematuks. Rahvaloendused Nõukogude ajal 15
millistel tingimustel on krundile lubatud ehitisi püstitada. DP-s määratud tingimuste alusel väljastatakse ehituslubasid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. DP peab üldjuhul lähtuma üldplaneeringust, ent võib erandjuhul sisaldada ka selle muutmise ettepanekut. 11. Millal ja kus on detailplaneering kohustuslik? Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: · uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;
Eriti suurenes see probleem majanduskriisiga ja jätkub tänaseni. Paljudes maapiirkondades puuduvad koolid. Inimestel ei ole võimalik oma lastele pakkuda kodukohas isegi mitte algharidust ja nad on sunnitud liikuma teise piirkondada. Tihti on põhjuseks inimeste vähesus, kuna väikestes külades ja asulates ei ole tööd, laste arv on seetõttu väike ja kooli ülalpidamiskulud vallale liiga suured. Suuremates alevites ja valla linnades on võimalik käia põhikoolis ja mõnes kohas ka gümnaasiumis, aga sellega tihti haridus võimalus kodukohas piirdub. Selleks, et saada kvakifikatsiooni tööks, tuleb asuda õppima linnadesse, mis aga väikese sissetulekuga peredele on ülejõu. Kui võrrelda aega, mis oli enne majanuduskriisi ja aega pärast kriisi näeme, et pärast kriisi oli tunduvalt vähem einevaid õppeasutusti(Joonis 5).
• ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine 13) Eesti ühendused 14) Rahvusvahelisedühendused 15) Planeering Planeerimise põhimõtted – planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid Üleriigiline planeering – koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta.
Kuid rahva pähkliisu oli vahepeal nii suur, et tuli kehtestada lausa tooreste pähklite kogumise keeld. Enne septembri keskpaika ei tohtinud keegi korjamismõttega samme sarapikku seada. Veel 1968. aastal selgitas Eesti Loodus, kuidas ja millal sarapuupähklid küpsevad ning miks neid pooltoorelt korjata ei tasu. 1 Punased lehed, keerdus oksad: Maal kohtab sarapuupõõsaid aiaveeres üsna tihti, neid on istutatud isegi vabakujulisteks tuulekaitsehekkideks. Linnades ja alevites näeb aias tihti sarapuu punaselehist sorti ‘Fuscorubra’. Eriti ilus on selle puna kevadel puhkedes, suvel pääseb rohkem esile pruunikas toon. Sort on vana ja väga levinud. Vana sort on ka keerdoksine ‘Contorta’ ja sellega sarnane, kuid punaste lehtedega ‘Red Majestic’. Meil on need levima hakanud alles hiljuti. Mõlemad on veidi külmaõrnad. Uuematest punaste lehtede ja viljadega sortidest tasuks katsetada ‘Moskovski Rubini’. Põõsas
Esimesed tõrked Kohe pärast kongressi asus Täidesaatev Komitee organiseerima Linnade liitu, kelle esimeseks ülesandeks oli ideelise külje koostamine. Alguses tõotas sellise liidu loomine vaid head. Kuigi peagi tunnistati siiski otstarbekamaks kahe iseseisva liidu linnade liidu ja linnade varustusliidu -loomine. Kirjavahetus linnade ja alevitega nende liitude põhikirjaprojektide ning liitudesse astu- mise küsimustes oli küllaltki vastuoluline. See põhjustas mitmetes linnades ja alevites üldist segadust. Paljud linnad ei näinud perspektiivi ei ühes ega teises , kuid oli ka linnasid , mis keeldusid kumbagi loodavasse liitu astumast kuna arvati, et kõik ei olevat nõuete kohane. Et kõikidele omavalitsus üksustele üks ühine seadus luua oli paljudele liigselt rahakotile käivaks ning ebaõiglust külvamaks. Ning puudus ka 1920. aasta põhiseadu-ses omavalitsusliitude säte, mis tingimata oleks ka Vabariigi Valitsusele lisatööd muretsenud. Eesti Linnade Liidu asutamine
peasissekäigu juures või mujale selleks sobivas - väärikas ja hästinähtavas kohas. Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Vardaga lippude puhul eiratakse nimetatud nõudeid kahjuks tihti. Eesti linnades ja alevites kasutatakse sissejuurdunud kombe kohaselt enamasti 2,5...3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud nn normaalsuuruses (105 x 165 cm) lippe. Sellise heiskamisviisi ja suurusega lipud sobivad meie vanade asumite madalatele hoonetele ja kitsastele tänavatele. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti.
mis asub hoone peasissekäigu juures või mujale selleks sobivas - väärikas ja hästinähtavas kohas. Seejuures tuleb arvestada, et lipul oleks piisavalt lehvimisruumi. Lipukangas ei tohi puutuda vastu hoonete seinu, puid, juhtmeid ja muud sellist. Heisatud riigilipu alumine serv peab olema vähemalt kolme meetri kõrgusel maapinnast. Lipuvardad ja -mastid on soovitav värvida valgeks. Vardaga lippude puhul eiratakse nimetatud nõudeid kahjuks tihti. Eesti linnades ja alevites kasutatakse sissejuurdunud kombe kohaselt enamasti 2,5...3 m pikkuste puidust varraste külge kinnitatud nn normaalsuuruses (105 x 165 cm) lippe. Sellise heiskamisviisi ja suurusega lipud sobivad meie vanade asumite madalatele hoonetele ja kitsastele tänavatele. Suuremad hooned ja avaram planeering eeldavad ka suuremaid lippe, mis tuleks heisata kas seinalt eenduvasse, katuselt tõusvasse või hoopis eraldi seisvasse lipumasti.
juulil 1921. RT 1921, 70, 93. · Seadus kallismetallide ja kalliskivide, raha ja väärtpaberite väljaveo kohta. RT 1921, 58, 58. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 89. · Määrus erakorralise eelkrediidi kohta sõjaministeeriumis. RT 1921, 58, 59. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 90. 1. juulil 1921 · Määrus 6. juuni 1910 a. seaduse liikumata varanduste maksu kohta linnades ja alevites. RT 1921, 58, 60. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 73. · Määrus Petserimaa ja Naroova taguse Vabariigi kodanikkudele ehitusmaterjaali andmise kohta riigi- ja hoolekande all olevatest metsadest. RT 1921, 58, 61. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 94. 8. juulil 1921. · Seadus mõnede aktsiisimaksude kergenduste kohta. RT 1921, 61, 64. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 91.
meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu. Tsunfti juhtis oldermann. Kuna ühe mõisa territooriumil polnud tavaliselt käsitöölisele äraelamiseks piisavalt tööd rändasid nad tellimusteotsinguil külast külla
Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 Planeerimise seadus. Planeerimis seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. 1)planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. 2)Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. 3)kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid. 1)Üleriigiline planeering- riigi territooriumi käsitlemine 2)Maakonna planeering- maakonna territooriumi käsitlemine 3)Üldplaneering- valla või linna territooriumi põhisuundade ja tingimuste määramine. 4)detailplaneering- maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule.
26)Millised on üldplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks 27)Millised on detailplaneeringu eesmärgid. Eesmärk on maakasutus- ja ehitusytingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 28)Selgita mõistet krunt. Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 29)Selgita mõistet kinnistu. Kinnistusraamatusse eraldi üksusena kantav objekt. 30)Loetle kinnistu liike. kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterihoonestusõigus. 31)Selgita mõistet ehitusõigus. On detailplaneeringuga krundile määratav lubatav kasutus ja maksimaalse
määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. 9. Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine; 3) maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine; 4) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid 5) põhiliste tehnovõrkude trasside ja tehnorajatiste määramine
arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks planeerimise põhimõtted: o planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus o detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asutusega territooriumi osadel o kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral –
juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks (näiteks kui pole detailplaneeringu kohustust, siis teed; kui kõrged majad on lubatud jne). Koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. - detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Detailplaneeringut alustab ja selle kehtestab kohalik OV, kuid igaühel on õigus teha ettepanekuid detailplaneeringu jaoks. Seal võib olla kirjas ka nt minimaalne krundi suurus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevikes ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel
linnalise vahepealse iseloomuga asulad. Nende ülesandeks on lähema ümbruskonna ärielu korraldamine ja selle ümbruskonna maaelanikele vajalike teenuste võimaldamine. Kuigivõrd olulisi tööstus- või veondusettevõtteid neis asulates ei ole. Elanike arv on neis harilikult 2000 ringis, vaid harva suurem, võibolla isegi veidi üle 5000. Vähimad alevid, mida ametlikult enam sellisteks ei peeta või pole kunagi peetudki, on vaid 1000-1500 elanikuga. Tulnukrahvastikku alevites peaaegu ei ole. Alevite näideteks võiksid olla Põltsamaa, Türi (suurimad omataoliste seas), Kilingi-Nõmme, Antsla, Märjamaa, Kadrina (tavalised), Väike-Maarja, Orissaare, Kose (vähemad). Alevite tulevik sõltub muidugi ümbruskonna põllumajanduse arengust. Kuid praeguste heade liiklemis- ja sidevõimaluste juures võivad nad osutuda ka ülearusteks, sest nende ülesanded võivad enda peale võtta maakonnalinnad või teised, elujõulisenad alevid
Haldusjaotus, rahvastiku paiknemine (linnastumine). Halduse järgi on Eesti jagatud 15 maakonnaks. Juhivad maavanemad. Maakonnad jagunevad valdadeks ja linnadeks. Moodustavad omavalitsusliku tasandi. 2008. a. Seisuga on Eestis 194 valda ja 47 linna. Rahvastiku tihedus – Eestis 30 in/km2. Rahvastik riigis ebaühtlaselt – tihedam linnades (2600 in/km2), hõredam soistel ja metsastel aladel (2-5 in /km2). Eestis linnarahvastik moodustab 80 %, enamik neist elab linnades (üle poole), vähem alevites ja alevikkes. Maarahvastik 20 %, tänapäeval tegevus laienenud (taluturism). Aleveid on 11 ja alevikke u. 175. 35. Eesti majandus ja sektorid. Majandusjaotus Eestis. Üheks mõjuteguriks loodusvarade olemasolu (paiknemine) ja loodulikud tingimused. Mõjutab just hankivad majandust ja mäetööstust (Eestis põllumajandust, metsandust ja energeetikat). Eestis I kohal teenindav majandust (varasem põllumajandus taandunud, tööstus II kohal). Tänapäeval Pandivere ja
järgi) tohtisid meistriprouad endale ehteid ümber riputada. Ühtlasi hoolitses tsunft, et meistreid ei tekiks ülearu palju, nii et nad üksteist laostama peaksid hakkama. Konkurentide ületrumpamine ja oma toodete reklaamimine oli keelatud. Samuti hoolitseti, et tsunftivälised meistrid - "vusserdajad" ja "pööningujänesed" - ei pääseks tsunftiliikmetele konkurentsi tegema. Sellised kihutati linnast minema. Tavaliselt tegutsesid tsunfti mittekuuluvad meistrid alevites, kus nad omasid kohaliku senjööri kaitset. Tsunfti liikmed valmistasid toodangut ainult tellimise peale, hulgitootmist ei toimunud. Nii polnud tsunfi kuuluvatel käsitöölistel võimalik ülemäära rikastuda, kuid ka mitte vaesuda. Tsunfti tähtsus seisnes selles, et ta tagas oma liikmetele seisusekohase elu. Tsunfti juhtis oldermann. Tsunfti kuulusid: 1. Õpipoisid anti meistri juurde ametit õppima. Õpipoiss pidi olema sündinud kristlikust abielust ja ausatest vanematest
olemasolu, huvitatud isikute huvide arvestamise ja tasakaalustamise planeerimisel ning teostab ka järelvalvet olemasolevate planeeringute üle. 38. Detailplaneeringu olemus ja selles sisalduv põhiteave kinnisasja omanikule Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Detailplaneeringu eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. 39. Kinnisasja omaniku õigused ja kohustused seoses planeeringu koostamisega Õigused: - Omanikul on õigus teha ettepanek planeeringu algatamiseks kohalikule omavalitsusele.
arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 7 detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 7 detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel;
sajandil ja 19.sajandil hakkas väike majapidamiste arv suurenema. • Tekkisid popsid ja sauna külad, hiljem ka mõisatööliste moona ja kantkülad. • Popsid olid maata talupojad, kellel võõral maal oli eluase ja võis olla ka väike maalapp. Juriidiline seisus oli ebakindel. • 19.sajandi lõpul aga nende arv vähenes, sest inimesed hakkasid linnadesse liikuma. • Külad kujunesid linnliku moega asulateks nn aleviteks. • Alevites töötasid käsitöölised, oli kaubandus, erinevad seltsid, asus ka vallamaja • Küla kogukonna moodustasid pered. • Külasaras- hõlmas põlde, karjamaid, metsa, heinamaid ja see oli jagatud erinevateks maalappideks (ühe talumaad võisid paikneda erinevates kohtades). • Põhjus oli see, et kõigile taheti saada võrdsed võimalused, et põllud oleksid kõigil nii, et oleks viljakat kui ka vähem viljakat pinda kõigil.
Venemaalt liikus läände karusnahku, pargitud nahku, vaha, rasva, lina, kanepit jms Kaubanduse tähtsaks tuiksooneks oli ka Tartut, Viljandit ja mõlemat Pärnut ühendav jõelaevatee Peipsi järvest Pärnu laheni Laienes ka sisekaubandus, millest võtsid agaralt osa ordu ja maa-aadli esindajad ning isegi mõned vaimulikud Eestlaste osa kauplemises oli suur kirikupühade ja laatade puhul alevites ja külades, samuti said talupojad oma saadusi müüa linnades turul 12 · KÄSITÖÖ: Keskaegsetele linnadele oli iseloomulik, et enamik eluks vajaminevast toodeti kohapeal Tallinnas loeti 15. sajandil kokku 73 tööndusharu 16. sajandi keskel oli Tallinnas ligi 20 tsunfti, mille siseelu kujundas rae poolt kinnitatud põhikiri ehk skraa
peamiselt formaalseid maksuõiguslikke norme ning asendas kõik eri maksuseaduste formaalsed normd. Maksud liigitati väga mitmeti. Nt võtmise viisi järgi eristati: otsemakse, lõivusid, kaudseid makse ja nn teisi makse. Huvitavama ülevaate peaks aga andma järgmine süsteem, mis kujunes peale 1931.aasta 18.detsembri maksukorralduse seaduse kehtestamist: 1. Personaalmaksud a) Tulumaks b) Isikumaks 2. Reaalmaksud a) Äärimaks b) Kinnisvaramaks linnades ja alevites c) Kinnisvaramaks maal d) Rahaliste kapitalide tulumaks 3. Varanduste üleminekute maksud a) Kinnistumaks b) Pärandusmaks 4. Lõivud a) Tempelmaks b) Kohtulõivud ja maksud c) Patendid ja proovid 5. Muud maksud a) Teede kapitalimaks b) Trahterimaks c) Lõbustusemaks d) Teised maksud 6. Tollid a) Sisseveotoll b) Väljaveotoll c) Teised tollid 7. Aktsiisid
konkurentsivõimelist tasu. Riigi- ja omavalitsuste valitsemiskulude kokkuhoid ei pea toimuma kampaaniatena, vaid mõtestatud protsessina. 15. Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nimekirjad ja üksikkandidaadid. 16. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka teenindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse võimest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsivõime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmilised võimalused keskustevõrgu arendamiseks. Regionaalareng Väikeriigil ei tohi olla ääremaid. Meie eesmärk on Eesti regionaalselt ja sotsiaalselt terviklik ja tasakaalustatud areng.
3) planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimiseks vajalikke kokkuleppeid; 4) muud planeeringuga seotud ning säilitamist vajavat teavet. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] § 3. Planeerimise põhimõtted (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel: 1) uue hoone, välja arvatud üksikelamu kõrvalhoone, suvila kõrvalhoone, aiamaja kõrvalhoone või kuni 20 m 2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise
a reform. Üleminek meeter mõõdustikule toimus alles aastal 1929. Meeter mõõdustiku on kohati kasutatud varem. Talupojad said 1810. aastal uue õiguse- Said õiguse põllumajanduse toodete kokkuostuks ning müüa neid linnades. Tekkis uus ettevõtja tüüp, talupoeg, kes sõidab mööda maad ringi ning ostab põllumajandussaadusi ning viib linna müügiks. 1812- Talupojad said linnades poode pidada, hiljem ka alevites. Talupojad, kes olid sajandeid harjunud käituda, et kõik vajalik valmistati oma talus, kuid nüüd on kõik muutunud ja talupojad on hakanud tarbima rohkem poekaupu. Suurem osa maa kõrtsidest 1900 aastal suleti, kehtestati riiklik viinamüügi monopol. Viina hakati müüma eraldi viina poodides, mida hakati kutsuma monopolkadeks. Õlut võis edasi müüa. Rahandus: Polnud paika pandud, et kui palju maksis üks paber rubla või münt. 19. saj toimus Venemaal mitu raha reformi
terviku. Planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase tegevuse korraldamine ja järelevalve maakonnas on maavalitsuse pädevuses./Planeerimisseadus/ Detailplaneeringu algatab omavalitus ja see koostatakse valla või linna territooriumi
tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks, mh rand & kallas, miljööväärtus, väärt põllumaadmaastikud) 4) detailplaneering (maakasutus ja ehitustingimuste seadmine tiheasustusaladel linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel, mh krundid, haljastus, heakorrastus, ettepanekud kaitsereziimi kohta). Krunt ehitamiseks kavand maaüksus detailplan koostamise kohustusega alal. 1) teemaplan (konkreetne aspekt, nt teed) 2) osaplan (nt mõni linnaosa) 3) ühine plan (2 valda või maakonda teevad ühise) 4) riiklikult tähtis ehitis. Plan otsused on kaalutlusotsused peavad olema veenvalt põhjendatud (kohus kontrollib
asustuse arengu tingimuste ja olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine; 3) üldplaneering, mille eesmärk on valla või linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks; 4) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel. Planeering Planeering on konkreetse maa-ala (planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üleriigiline planeering (1) Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta.
Käsitöömeistrid olid oma huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid hoolitsesid om liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele majanduslikeks konkurentideks. HANSA LIIT Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja- Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Liidu juhtlinnaks oli Lübeck. Eri aegadel on liitu kuulunud ligikaudu 160 linna, üheaegselt aga umbes sadakond
annaabi.ee 
