EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Eesti ajalugu V

RAHVASTIK JA RÄNNE Üleminek modernsele rahvastiku taastetüübile 19.   sajand   ja   20.   sajandi   algus   oli   Eesti   de­ mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed   ja  suundumused  ilmnesid   rahvastiku  rändes. Rahvastikuline   areng   oli   kooskõlas   sel   ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses   ja   sotsiaalsetes   suhetes   toimuva kuni   400   000   piires,   langedes   suurte   sõdade,

Eesti ajalugu

13

docx

Venemaa asustus ja rahvastik

Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul. Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

12

doc

Eesti loodus

· 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5.1 Eesti rahvuslill 9 o 3.5.2 Eesti rahvuslind 9 o 3.5.3 Eesti rahvuskivi 9 o 3.5.4 Eesti rahvuskala 9 o 3.5.5 Eesti lipp 9 o 3.5.6 Eesti vapp 10 o 3.5.7 Hümn 10 o 3.5.8 Eesti riigipühad 10 · 3.6 Haldusjaotus 10

Loodusõpetus

15

doc

Eesti Rahvaarv

Eesti rahvaarv vähenes mullu 16. jaanuar 2015 08:03 Esialgsetel andmetel oli 2015. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 312 300, mis on 3600 inimest vähem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1900 inimese võrra ning negatiivse välisrändesaldo tõttu (Eestist lahkus rohkem inimesi kui siia elama saabus) 1700 võrra. Kokku vähenes Eesti rahvaarv 2014. aasta jooksul 0,3 protsenti. Paaril viimasel aastal on rahvaarvu vähenemine aeglustunud. Esialgsetel andmetel sündis Eestis 2014. aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra.

Ühiskond

9

doc

Eesti rahvastik

või Iirimaale. Samuti tullakse mujalt Eestisse elama peamiselt ukrainlased, venelased ja viimasel ajal ka Aasiast pärit inimesi. Rahvastiku muutusi, mis on põhjustatud rändest nimetatakse rändesaldoks. Seega põhjustavad riigi rahvaarvu muutusi kaks tegurit: loomulik iive ränne Nende kahe teguri koosmõju tulemusena võib rahvaarv kasvada, kahaneda või olla enam-vähem ühesugune e. stabiilne. Seitsmekümnendatest kuni üheksakümnendate aastate alguseni kasvas Eesti rahvaarv küllaltki kiiresti nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu. Seda mõjutasid nõukogude liit, mis paiskas inimesi ühest liidu otsast teise ja Laulev revolutsioon. Alates 1991. aastast on see hakanud tasapisi vähenema, sest suremus ületab sündimust ja rohkem on väljarändajaid kui sisserändajaid, seda enamasti hariduse omandamise arvelt ning kehvade palkade tõttu, mida Eestis makstakse. Rahvastiku hõive

Geograafia

26

odt

VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS

Minule teadaolevalt pole vastaval teemal uurimistööd Karula rahvupargi elanike kohta läbi viidud. Karula rahvuspargi kohta on olemas kaks vähesel määral teemat sisaldavat, kuid teise eesmärgiga valminut tööd. Need on: · Leetma, Kadri. 1999. Kombed, keel, identiteet, traditsiooniline elulaad ja suhtumine looduskaitsesse Karula rahvuspargis (Aruanne). Võru Instituut. · Tomson, Pille. 2005. Karula rahvuspargi ala asustuse kujunemine (Referaat). Tartu: Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. 4 1. KARULA RAHVUSPARK 1.1 Ajalugu ja asukoht Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark, mis asub Kagu-Eestis Karula kõrgustikul, keeruka pinnamoega ja maastikuliselt liigendatud alal. Rahvuspargi pindala on 12300 hektarit ning see laiub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu vallas. Karula rahvuspark asutati algselt 1979

Demograafia

3

doc

Demograafia

Suurenenud naiste maj.iseseisvus- haridus,konkurents tööturul.Perekond on muutunud äärmiselt hapraks. 2.Kuna naised töötavad,suureneb lapse sünniga saadav tulu,seda püüab kompenseerida ema palk. 3.Üheks vähendavaks teguriks on ka tarbimisühiskond st enne püütakse saavutada kõrge tarbimistase ja siis hakatakse mõtlema lapsele. 4.Ebastabiilne sots.maj.olukord. 5.Vallassündimuse poolest sarnane põhjamaadega-ligi 50% lastest sünnib väljaspool abielu. 14.Abortiivsusest Eestis: Eesti rahvastikku iseloomustab äärmiselt kõrge abortiivsus, mis näitab paaril viimasel aastal kahanemis märki.Arvatakse,et abordi keelustamine tooks kaasa sündimuse tõusu kuid erinevate maade kogemustel ei vasta tõele.Võrreldes Euroopaga on Eesti naine kõige viljakam st keskmiselt rasestub Eesti naine peale sõda 4 korda.Abort on Eestis import kaup ja abortiivsus hakkas kasvama koos migratsiooni kasvuga.Max on abortiivsus 50-datel sündinud naiste hulgas. Aborti kasutatakse

Demograafia

13

docx

Ettevõtluskeskkonna analüüs-Eesti vs Saksamaa

Sellele on lisaks veel pankroti kindlustuse maks, mida maksab tööandja töötajate palga fondi summalt 0,12 % (Lohn-info. 2016). 4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud Eesti ja Saksamaa suhted põhinevad mitmekülgsel lepingulisel alusel. Alates 2004. aasta 1. maist reguleerivad kahe riigi vahelisi majandussuhteid EL siseturureeglid ning kahepoolsed kokkulepped valdkondades, mis on liikmesriikide pädevuses. Lepigud, mis on sõlmitud Eesti ja Saksamaa vahel: Ühisavaldus Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi suhete alustest (jõustunud 29.04.1993) Isikute tagasivõtmise kokkulepe ja kokkuleppe rakendamise protokoll (jõustunud 01.03.1999) Kokkulepe vastastikusest viisakohustusest loobumise kohta (jõustunud 01.03.1999) Sõjandusalase koostöö üldine kokkulepe ja vastastikkuste töövisiitide tagamise tingimuste kokkulepe (jõustunud 21.09. 1994)

Kategoriseerimata

Meedia

Kommentaarid (0)