EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST (0)

VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS
müüja/32
EESTI RAHVALOENDUSTE AJALOOST
Referaat ajaloost
Viktoria Tihhomirova
Väike-Maarja 2014

Sisukord

Sissejuhatus.......................................................................................................................................3
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Mida loendusel küsitakse ? 4
Eesti rahvas enne loendusi 6
1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes 7
Rahvaloenduse mõte Baltimaal 7
Prooviloendused 19.sajandi lõpus 7
Tsaari – Venemaa rahvaloendus 1897 .aastal 8
Rahvaloendus 28.01.1897 8
Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922 9
Rahvaloenduse korraldamine 9
Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1934 9
Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941 10
Rahvaloendused Nõukogude ajal 11
15.jaanuaril 1959 11
Toimus nõukogude aja tingimustes ja Moskva korraldusel . Kõrgest suremusest hoolimata oli rahvaarv Eestis suurem kui kunagi varem loendatud – 1 196 791 inimest .Rahvusstruktuur oli põhjalikult muutunud : eestlaste osakaal oli kahanenud 74,5 protsendini, eestlasi oli alla 900 000 . Seda oli vähem kui eelmistel selle sajandi loendustel. Venelaste osakaal oli kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti ). Suurenenud oli soomlaste, sealhulgas ingerlaste ja karjalaste osa (1,4%), olid tekkinud ka täiesti uued rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) . 11
15. jaanuaril 1970  11
17. jaanuaril 1979  11
12. jaanuaril 1989 11
2000.aasta rahvaloendus Eestis 12
2011.aasta rahva ja eluuumide loendus 13
Kokkuvõte 14
KASUTATUD ALLIKAD 15
Lisad 16

Sissejuhatus

Referaat räägib Eesti rahvaloenduste ajaloost .
Referaadis tuleb arutusele Eesti rahvas enne loendusi , rahvaloendustest Nõukogude ajal ning ka muudest teemadest , mis on seotud rahvaloendustega .
Referaadi eesmärgiks on teada saada natuke rohkem rahvaloendusest – milleks seda tehakse , keda küsitletakse .
Arutlusele tulevad erinevad teemad rahvaloendusest , sellele järgneb ka kokkuvõte ning pildid .
Rahvaloendus
Rahvaloendus on süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse ja muu sellise kohta. Rahvaloenduse läbiviimiseks kasutatakse ettevalmistatud isikuid ja metoodikat.
Rahvaloendust korraldatakse elanike arvu, soo, rahvuse, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse ja muu välja selgitamiseks. Rahvaloenduse protsess koosneb andmete kavakindlast kogumisest, analüüsimisest, üldistamisest ja avalikustamisest. Eestis on rahvaloenduse põhikorraldajaks vastavalt riikliku statistika seadusele  Statistikaamet .

Mida loendusel küsitakse ?

Ankeet koosneb kolmest osast:
1.eluruumiankeedist- Eluruumi puhul kogutakse infot selle tüübi, suuruse ja olmemugavuste kohta. Lisaks küsitakse leibkonna koosseisu, eluruumi omandisuhte ning põllumajandusliku majapidamise olemasolu kohta.
2.leibkonnaankeedist, kus küsitakse leibkonnaliikmete ja nendevahelise suguluse kohta;
3.isikuankeedist - Isikuankeedi küsimused puudutavad rahvust, sünnikohta (ka vanemate sünnikohta), emakeelt, rännet, haridust, töötamist ja perekonnaseisu ning naiste puhul ka laste arvu. Samuti püütakse välja selgitada, milline on inimeste suhe religiooniga, sest loendus on ainus võimalus selliseid andmeid koguda. Usku puudutavale küsimusele vastamine on vabatahtlik.
Küsimuste hulk
Küsimuste hulk oleneb vastaja vanusest , sotsiaal-majanduslikust seisundist (töötav, pensionär jne), varasematest elukohavahetustest, eluruumi tüübist jm tingimustest. Kui riiklikes andmekogudes on info sobival kujul olemas, on mõne küsimuse vastus ankeedis juba kirjas. Vajaduse korral saab seda infot parandada. Iga eluruumi ja leibkonna kohta täidetakse ühine, iga elaniku kohta aga eraldi ankeet.

Eesti rahvas enne loendusi

Taani hindamisraamatu kohaselt elas Eestis 13.sajandi alguses umbes 20 000 inimest .
Inimeste arvukus kasvas aeglaselt . Selle põhjuseks olid sõjad , katkupuhangud ning halvenenud kliimast tingitud näljahädad .
Liivi sõja ja Põhjasõja järel kahanes rahva arvukus peaaegu kriitilise piirini ( 100 000 – 150 000 inimeseni )
Sisseränne aitas väga hästi kaasa rahvaarvukuse taastamisele .
Alates 17.sajandi lõpust sai alguse sündmusstatistika . Hakati registreerima rahvastikusündmusi .
Selleks kasutati meetrikaraamatuid , kuhu pastor märkis sündimised ( lapse ja isa nime
) , abiellumised ( abiellujate nimed ) ning surmad ( inimese nime ) .
Esialgu tähendas nimi ainult eesnime sagely koos isanimega aga hiljem – 19.sajandil lisandusid perenimed .
Rahvaloenduste eelkäijateks olid 18.sajandi lõpust peale regulaarselt korraldatavad hingerevisjonid . Hingerevisjonide käigus selgitati välja kõikide pereliikmete nimed ja vanused . Iga pereliikme (ka teenijate ) nime taha märgiti ka liikme suhe perepeasse .

1881.aasta rahvaloendus Vene tsaaririigi Balti kubermangudes

Rahvaloenduse mõte Baltimaal

Balti kubermangudes liikusid kõige kaasaegsemad mõtted kogu Vene tsaaririigis .
19.sajandi teisel poolel hakati valmistama ette rahvaloendust , mis annaks tervikpildi elanikkonnast ning annaks lisaks ka täiendavat infot ( sotsiaalne , rahvuslik ja religioosne kuuluvus ) ja seda kõike tehti kohaliku Balti rüütelkonna initsiatiivil .
Rahvaloenduse korraldamisel arvestati ka rahvusvahelisi soovitusi .

Prooviloendused 19.sajandi lõpus

Alates 1860.aastast toimus Eestis mitu prooviloendust ( Jäneda , Rae , Lagedi mõisas . Lisaks nendele kohtadele ka Liivimaa linnades ning Tallinnas )

Tsaari – Venemaa rahvaloendus 1897.aastal

Rahvaloendus 28.01.1897

Teine Eesti rahvastiku loendus toimus 1897.aastal kogu tsaari – Venemaad haarava loenduse raames ( ametliku nimega „Esimene üleüldine rahvalugemine“ ) . Loendus korraldati samasuguse programmi järgi terves Vene impeeriumis .
Loenduse täpne aeg oli 28 jaanuar , 1987.aastal , täpselt öösel kell 12 . Kuupäev oli arvestatud Juliuse kalendri järgi .
Gregoriuse kalendri järgi oleks rahvaloendus toimunud 9.veebruaril 1987.aastal .
Loenduse tulemusena selgus , et Eesti rahvaarv 1881.aasta loenduse territooriumil oli 181 kuuga ( rohlem kui 15 aastaga ) kasvanud 945 068 inimeseni ehk 7,2% .
Rahvaloenduse tulemused avaldati 8 aastat hiljem venekeelse koondteosena ( „Vene Impeeriumi esimene üldine rahvaloendus , 1987“ )

Esimene Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1922

Rahvaarv – 1 107 059
Eestlaste osatähtsus – 88%
Linnaelanikke – 27%
Esimese rahvaloenduseni jõuti juba 1922 . See kestis 2 päeva . Selle tegelik nimetus oli „I Eesti rahvalugemine“ .
Üldrahvalugemise seaduse võttis Riigikogu vastu 27.juunil 1922.aastal .
25.augustil määras Vabariigi Valitsus kindlaks loenduse kriitilise momendi – 28 detsember , kell 00.00 .
Loendusküsimustik oli varasematest märksa põhjalikum, esimest korda uuriti täpsemalt ka inimeste elamistingimusi, loendades eluruume ja -hooneid. Andmete töötlemiseks telliti Pariisist kaks spetsiaalselt rahvaloenduse jaoks konstrueeritud arvestamismasinat, mille tööajaks kavandati 22 tundi ööpäevas. 17 000 loendaja kogutud andmete töötlemise aeg vähenes masinate abiga kaks korda – pooleteisele aastale.

Rahvaloenduse korraldamine

Rahvalugemist juhtis Keskbüroo , kes hoolimata vähesest ajast , jõudis põhjalikult tutvuda Euroopa tähtsamate riikide loendusmetoodikaga ( Riigid : Saksamaa , Prantsusmaa , Inglismaa , Holland , Belgia , Itaalia , Hispaania , Taani , Soome ja Venemaa )
Loendusprogrammi arutamiseks loodi ja kutsuti kokku Riigi Statistika Nõukogu .

Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1934

Rahvaarv – 1 126 413 
Eestlaste osatähtsus – 88%
Linnaelanikke – 31%
Sarnanes 1922.aasta rahvaloendusega . Loendus kestis ühe päeva , Loendajate töö oli korraldatud mõnevõrra teisiti – teatava hierarhilisusega, mis tagas parema kontrolli töötulemuste üle.
Loenduse korraldamiseks moodustati 33 loendusringkonda. Omaette ringkonna moodustas iga maakond ja iga linn . Veel moodustasid omaette ringkonna kaitsevägi , raudtee , vangla ja laevad . Ringkondade juhatajad allusid vahetult Riigi Statistika Keskbüroo direktorile . Ringkonnad jaotati haldusüksuste piiride alusel rajoonideks ja need omakorda jaoskondadeks. 
Linnades koostati : majade ja korterite loendid, kvartali loend kvartalisse kuuluvatest tänavatest , majadest ning korteritest koos ligikaudse elanike arvuga .
Iga kvartali kohta tuli koostada skemaatiline plaan . Alevites ja valdades tuli samuti koostada elamute loendid .

Kõikne rahvastiku registreerimine 1.12.1941

1941.aastal oli Eesti okupeeritud Saksa võimude poolt . Saksa okupatsioonivõimud korraldasid 1941. aasta 1. detsembril rahvastiku kõikse registreerimise, mida on võimalik lugeda rahvaloenduste hulka, sest täidetud olid rahvaloenduse põhitingimused: uuring oli kõikne ja loenduse moment oli fikseeritud. Nõukogude ajal vaikiti see loendus olematuks.

Rahvaloendused Nõukogude ajal

15.jaanuaril 1959

Toimus nõukogude aja tingimustes ja Moskva korraldusel . Kõrgest suremusest hoolimata oli rahvaarv Eestis suurem kui kunagi varem loendatud – 1 196 791 inimest .Rahvusstruktuur oli põhjalikult muutunud : eestlaste osakaal oli kahanenud 74,5 protsendini, eestlasi oli alla 900 000 . Seda oli vähem kui eelmistel selle sajandi loendustel. Venelaste osakaal oli kasvanud 20 protsendini ( ilma Petserimaata oli see varem olnud 4 protsenti ). Suurenenud oli soomlaste, sealhulgas ingerlaste ja karjalaste osa (1,4%), olid tekkinud ka täiesti uued rahvusrühmad - ukrainlased (1,3%) ja valgevenelased (1%) .

15. jaanuaril 1970 

Toimunud rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 13,3% , Eestis elas 1 356 079 inimest. Eestlaste arv oli kasvanud 925 157-ni, osatähtsus rahvastikus oli 68,2 protsenti, venelasi oli 24,7% , ukrainlasi 2,1% ja valgevenelasi ning soomlasi oli mõlemat 1,4% .

17. jaanuaril 1979 

Rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on kasvanud 8% võrra - siin elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni - osatähtsus rahvastikus oli 64,7% , venelasi oli 27,9% , ukrainlasi 2,5 protsenti, valgevenelasi 1,6% ja soomlasi 1,2% .

12. jaanuaril 1989

 Viimasel Nõukogude rahvaloendusel selgus, et Eesti elanikkond on suurenenud 6,9% võrra ja ületanud pooleteise miljoni piiri: Eesti riigis elas 1 565 662 inimest . Eestlaste arv oli suurenenud 963 281-ni . Osatähtsus rahvastikus oli langenud 61,5 protsendini; venelasi oli 30,3% , ukrainlasi 3,1 % ning valgevenelasi 1,8% . Soomlaste , sakslaste ja juutide osatähtsus oli vähenenud kojusiirdumise võimaluse tõttu.

2000.aasta rahvaloendus Eestis

Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini .
Loendati 1 370 052 alalist elanikku . Neist 67,9% olid eestlased . 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega võrreldes oli Eesti alaline elanikkond vähenenud 195 600 inimese võrra ehk 12,5% . Tavaleibkondi oli 582 089 ja tavaeluruume 617 399. Loenduse põhikorraldajaks oli Statistikaamet .Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon . Rahvaloenduskomisjoni ülesanne oli riigivalitsemisorganite tasemel koordineerida rahvaloendusega seotud tööd. Komisjoni juhtis rahandusminister ja sinna kuulusid ministrid , ametite (sealhulgas Statistikaameti) ning kohalike omavalitsuste esindajad .
Ettepanekud rahvaloenduse toimumise aja kohta, samuti rahvaloenduse eelarve projekt ning seaduse eelnõu töötati välja Statistikaametis. Loenduse eesmärk oli saada aktuaalseid andmeid riigi rahvaarvu , rahvastiku koosseisu , paiknemise ja eluruumide kohta ning avaldada loendustulemused. Loendusega kogutavate andmete fikseerimise aeg ( loendusmoment ) oli kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi 2000. aastal.
Loendus hõlmas:

• isikud, kes viibisid loendusmomendil (31. märtsil kell 00.00) Eesti Vabariigis (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatiline personal ja nende pereliikmed ning välisriigi sõjaväe tegevteenistuses olevad isikud);
  

• isikud, kelle püsielukoht oli Eesti Vabariigis, kuid kes ajutiselt (kuni 1 aasta), viibisid välisriigis;
  
• Eesti Vabariigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilise personali ja nende pereliikmed, kes viibisid loendusmomendil välisriigis;
  
• elamud ja muud elamiseks kasutatavad hooned, neis paiknevad korterid ja muud eluruumid (v.a välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hooned ja neis paiknevad eluruumid).
  

Loenduseks vajalikud rahvaloenduskaardid koostati digitaalsete vektorkaartidena .
Vektorkaardid on ka loendustulemuste kartograafilise esitamise aluseks. Rahvaloenduskaardid ja loendusüksuste kaardidkoostati koostöös firmadega AS Eesti Kaardikeskus ning AS Regio ja kohalike omavalitsustega. Loenduse välitöödel osales 5400 loendajat , 1050 loendajate juhendajat ja ka 161 loendusringkonna juhatajat . Kõigile loendustöötajatele korraldati koolitus.
Korraldati järelküsitlus , mis hõlmas ligikaudu 1% elanikest . Järelküsitlemiseks võeti juhuslik valim loendusjaoskondadest . Küsitlus korraldati 2000. aasta 14.–19. aprillil 50 loendusjaoskonnas . Põhiloenduse ja järelloenduse andmete võrdlemisel saadud tulemuse järgi jäi 2000. aasta loendusel loendamata vähemalt 1,2% elanikkonnast.

2011.aasta rahva ja eluuumide loendus

Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest . 2000.aasta seisuga võrreldes oli Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra .
31. detsembrist 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 inimest - naisi oli 693 884 ja mehi 600 352 .
Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest. 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata.
Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest , kes on enne loendusmomenti (31.12.2011) elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha.
Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18%, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15%-le. Samas oli 65- aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 15% - lt 18%-ni . Tööealiste (vanus 15–65) osatähtsus oli jäänud samaks , mis 2000.aastal - 67% .

Kokkuvõte

Esimene Eesti riigi rahvaloendus toimus toimus 1922.aastal . Loendus kestis 2 päeva . Rahvaarv ulatus 1 107 059 inimeseni . Eestlaste osatähtsus oli 88% .
2011.aasta rahvaloendusel selgus , et Eestis on püsielanikke 1 294 236 . See tähendab , et eestlaste arv on tõusnud 187 177 inimese võrra .
Eestlasena määratles end 68,7% inimestest , venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% , loendatud püsielanikest. 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata.
Eesti rahvastik on pidevas muutumises . Lisaks eestlastele elab siin ka muid rahvusi . Rahvastiku muutumise põhjuseid võib olla erinevaid .
Nõukogude ajal toimus 4 rahvaloendust :
15.01.1959 – Rahvaarv ulatus 1 196 791 inimeseni . Nendest eestlasi oli 74,5% . Eestlaste protsent oli kahanenud .
15.01.1970 - Eestis elas 1 356 079 inimest , nendest eestlasi oli 925 157 .
17. jaanuaril 1979 – Eestimaal elas 1 464 476 inimest . Eestlaste arv oli kasvanud 947 812-ni .
12. jaanuaril 1989 – Eestimaal elavate elanike arv - 1 565 662 inimest .
Eestlaste arv oli jällegi tõusnud .

KASUTATUD ALLIKAD

Statistikaamet . Kõikne rahvastiku registreerimine 1. detsembril 1941 . 01.02.2014 http://www.stat.ee/60260
Statistikaamet . REL 2000 . 01.02.2014 http://www.stat.ee/58595 .
Statistika andmebaas:   Rahva ja eluruumide loendus .. http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp
Ene-Margit Tiit . Pilguheit äsjasele rahvaloendusele . 02.01.2014 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16266
Eesti entsüklopeedia . Rahvaloendused Eestis . 02.01.2014 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rahvaloendused_eestis
Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste lugu . 02.01.2014 http://www.stat.ee/58563
Statistikaamet . Rahvaloendus 1. märtsil 1934 . 02.01.2014 http://www.stat.ee/60202
Statistikaamet . Mida loendusel küsitakse? 05.01.2014http://www.stat.ee/56650
Rahvaloendus . 05.01.2014 http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvaloendus
Ene-Margit Tiit . slaidshow – Eesti rahvastik kümne rahvaloenduse andmetel . 15.01.2014 http://www.slideshare.net/Statistikaamet/enemargit-tiit-eesti-rahvastik-kmne-rahvaloenduse-andmetel#btnNext
Statistikaamet . Eesti rahvaloenduste ajaloost . 01.02.2014 http://www.stat.ee/files/koolinurk/rahvaloendusest/ajalugu/
Statistikaamet . 2000.aasta rahva ja eluruumide loendus - Üldinfo 01.02.2014 http://www.stat.ee/20351
Kristo Mäe . RAHVALOENDUSEL LOENDATI 1 294 236 EESTI PÜSIELANIKKU . 02.02.2014 http://www.stat.ee/63779

Lisad

PILDID
Ene-Margit - Tiit Tartu Ülikooli emeriitprofessor, statistikaameti vanemmetoodik, rahvaloenduse metoodikajuht
Rahvaloenduse materjalide vastuvõtmine ja kontrollimine ühes Tallinna rahvaloenduse ringkonnas 1922. aasta rahvaloenduse ajal .
Rahvaloendaja 1958. aasta suvel Tallinna- Leningradi rongis


Rahvastiku püramiid