Vana- Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana- Liivimaa - Eesti ja Läti
alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti
keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti
alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel
toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset
riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed
väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad -
maahärrad. Läänikorralduse
kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes
Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev
läänikorraldus
(ehk maad on
jagatud maahärrade (senjööride)
poolt läänideks
(feoodideks); lääni omanik (läänimees)
on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni
territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees).
Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine
ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei
läänistanud). Osa läänimeestest oli ka
eesti päritolu, endiste tähtsamate muinasaegsete vanemate
järeltulijad. Taani kuninga läänimeeste hulgas oli arvatavasti 10%
läänimeestest eesti päritolu, kes aga aja jooksul saksastusid. Taani kuningas ja piiskopid Läänistasid maid rohkem Vajasid oma valduste kaitseks rohkem läänimehi (eriti piiskopid, sest vaimulikudei tohtinud relva kanda). Liivi ordu Läänistas maid vähem
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui
laed faili alla
Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile
Registreeru Facebook'ga
Registreeru Google'ga
Registreeru LinkedIn'ga
Lae alla eesti_keskaeg.doc
50 punkti
~ 3 lehte
214 laadimist
5 arvamust 
Kõik kommentaarid