Karjalased (0)

Karjalaste ajalugu
Karjala alal tekkis küttide ja kalurite asustus 19. - 8. aastatuhandel eKr. Karjala kannase ehk maakitsuse asukate keskuseks sai Laadoga looderannikul asuv Korela. 1323. aastal läks Karjala lääneosa ning 1617. aastal Laadoga loode-ja põhjarannik Rootsile. Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV -ks.
Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks.
ANSV vapp .
Asuala

• Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis.
  
• Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda.
  
• Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639.
  
• Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga.
  
• Pindala – 180 520 ruutkilomeetrit.
  

Rahvastik
Karjalas elavad inimesed moodustavad soome- ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeža, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk.
Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest.
Keel
Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes
120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013).
Karjala keelel on kolm murderühma: kõige sarnasem keel on soome keel, lüüdi murretega sarnaseim on vepsa keel ja tverikarjala murre on kõige arhailisem.
Vanim karjalakeelne kirjalik tekst on 13. sajandist pärinev kasetohule kraabitud
pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel . 1940. aastal sai Karjalas vene keele kõrval ametlikuks keeleks ka soome keel.
karjala keel, kirillitsates.
Majandus
Karjala on Venemaa Föderatsiooni oluline puidu-, tselluloosi- ja paberitootja, rauamaagi kaevandaja ja mustade metallide tootja.
Peetakse ka piima- ja lihakarja ning sigu ja linde, kasvatatakse forelli ja karusloomi ning püütakse kala.
Karjalas on raudteid 2800 km ulatuses.
Kultuur
Karjala on rikas rahvaluule poolest. Sealt pärinevad runod ja bõliinad. Runod on ühehäälsed eepilised laulud, mis omavad Karjalas väga olulist kohta. Bõliinad on vene eepilised lugulaulud, mille kangelased on muinasvägilased.
Hõre asustus, väike rahvaarv ja murreterohkus on takistanud ühtse kirjakeele loomist. Antakse välja soomekeelseid kirjandusteoseid.
Karjala põlised käsitööalad on puunikerdus ja tikkimine . Peamine huviväärsus on Kiži ( Karjala Äänisjärves asuv saar ) puitarhitektuur .
Karjala lipp ja vapp
lipuvärvid: punane, sinine, roheline.
Kokkuvõtteks
Karjala keel ja rahvus on väljasuremise ohus, sest need on tekkinud väga ammu ja karjalasi, kes räägiks karjala keelt ja kannaks keelt edasi, on väga vähe alles jäänud.
Kasutatud kirjandus: TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013; Vikipeedia; 9. klassi eesti keele õpik, 2013.