Vürtsid ja pähklid (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Kursuse töö - vürtsid

Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja Mirle Jants KK10-PE Kursuse töö Vürtsid Juhendaja:Küllike Varik Vürtsid Leevika Vilja, Mirle Jants Sisukord Vürtsi kaubanduse ajalugu Arvatakse, et inimene hakkas maitsetaimi kasutama märksa varem kui soola, sest need olid palju kättesaadavamad. Esialgu kasutati maitsetaimi toidu maitsestamiseks, hiljem aga hakati neid tarvitama ka suitsutamisrohtudena mitmesugustel riitustel, surnute balsameerimisel ning lõpuks ka meditsiinis. (,,Vürtsid ja Maitsetaimed"-autor Renate

Toit ja toitumine

9

docx

Maitseainete töö

Janika Lensment KK-12 Juhendaja: Heli Kruusamägi PÄRNU 2012 SISUKORD: Sissejuhatus Oma iseseisva töö tegin Ülejõe Selveris leiduvatest maitseainetest ja ise internetis juurde otsides. Toidu saame maitsestada maitseainetega. Maitsetaimede abil saad kerge vaevaga ka tetud tuntud toiduainetele anda uusi erinevaid maitseid. Maitseainetega saame anda toidule uue värvuse, lõhna või maitse. Kõik vürtsid ehk maitseained on taimsed saadused. Vürtsitaimi leidub enam kui kolmekümnes taimesugukonnas. Maitseaineid saab õigesti ja asjatundlikult kasutada üksnes siis, kui neid ja nende omadusi hästi tuntakse. . Maitseained jagatakse nelja rühma:Klassikalised vürtsid , Kohalikud maitseained , Vüstsisegud ja kunstlikud maitseained . Poes möödavad maitseined ja gruppid, kuhu nad kuuluvad. 1.KLASSIKALISED MAITSEAINED Klassikalisteks maitseaineteks nimetatakse klassikalisi vürtse

Kokk

34

doc

AEDVILJAD

b) arbuus* c) kaalikas 8. Tomatid annavad vähe kaloreid, sest: a) nad on punased b) nad sisaldavad palju vett* c) nad valmivad suvel 9. Bataat on: a) mugulköögivili* b) lehtköögivili c) puuvili 10. Jamsist ei saa: a) jahu b) soodat* c) tärklist 11. Kartulisordid on: a) Laura* b) Agnes c) Marianne 12. Luuviljad on: a) kirsid, aprikoosid, nektariinid jms* b) apelsinid, mandariinid, sidrunid jms c) maapähklid, india pähklid, sarapuupähklid jms 13. Õun ei sisalda: a) A-vitamiini b) K-vitamiini* c) C-vitamiini 14. Marjad sarnanevad keemiliselt koostiselt: a) puuviljadele* b) lehtköögiviljadele c) juurviljadele 15. Viinamarjadest valmistatakse: a) viina b) viskit c) brändit* 16. Tsitrusviljade koores on: a) oliivõli b) eeterlike õlisid* c) kookosõli 17. Veri- ja poolveriapelsinide maitse on: a) hapu b) mõru c) magus* 18. Papaia on:

Köögi õpetus

26

ppt

Kodutöö 5 vürtsi, 5 ürti

5 vürtsi 5 ürti. Ülle Schönberg TT12 2012.a. Vürtsid on... Vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed maitseained, mida saadakse mitmesuguste taimede: Seemnetest (nelk, safran) Koorest (kaneel) Risoomist (ingver) Vürtsid, mida armastan! Ingver Aroomilt värske lõhnaga, maitselt vürtsine ja teravalt mõrkjas On olemas ka ingverijuurt Kasutatakse india ja hiina köökides Jahvatatud ingverijuur sobib hästi küpsetistesse, eelroogadesse Soodustab seedimist, mõjub hästi maksale, hajutab kõhugaase, tõstab potentsi.

toiduainete sensoorse hindamise alused

16

docx

Maitseained

õigupoolest kindel vürtsisegu, pigem on variatsioone sama palju kui india toite valmistavaid kokkasid. Garam masala koostisesse võivad kuuluda 12 vürtsi, sealhulgas must pipar, nelk, koriander, vürtsköömen, kardemon, kuivatatud tšillikaunad, apteegitill, muskaadiõied ja muskaatpähkel. Garam masala on müügil kõigis suuremates kauplustes ka läänemaades. Ka on lihtne seda ise kodus vastavalt oma maitsele valmistada, teha tuleks seda aga väikeses koguses, vastasel juhul kaotavad vürtsid värskuse. Sarnaselt kõigile teistele vürtsidele tuleb garam masalat säilitada jahedas kuivas kohas valguse eest kaitstult, mitte kauem kui 6 kuud. Garam masalat lisatakse roogadele kas valmistamise lõppjärgus või riputatakse toidule vahetult enne serveerimist.

Kokandus

15

doc

Vürtsid

igapäevasemast toidust. Asendusaineteks sobivad vürtsid ja ürdid koos hapuka toiduainega (jogurt, sidrun vms) või  maitseäädika ja

Toiduaineõpetus

22

docx

Pähklid

Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi. 100 g kreeka pähklit sisaldab 37 mg biotiini ehk H vitamiini ehk iluvitamiini. See vitamiin aitab probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem kui moodsad kosmeetikavahendid. Et rahuldada ööpäevast biotiinivajadust, tuleb süüa 100 g kreeka pähkleid. Nagu kõik pähklid, nii sisaldavad ka kreeka pähklid B grupi vitamiine. Tähtsamad neist

Ainetöö

11

doc

Pähklid

TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel.............................................

Toiduainete õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)