Aadlikud (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Aadlikud
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus
Aadliseisus päritakse
Suurte eesõigustega valitsev seisus feodalismi ajal
Feodaalide klass kooses aadlikest ja kõrgemaist vaimulikest
elasid aadlilinnustes
Nüüdseks ei ole aadlitiitlil enamikus vabariikides juriidilist tähendust ning seisuse tähtsus on kahanenud ka konstitutsioonilistes monarhiates , ntSuurbritannias.
Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest. Vasallidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne.
Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel .
Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid : hertsogid , parunid ja krahvid, kelle omanduses või valduses olid suurmaavaldused – hertsogkonnad jne.
Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid, kelle valduses oli nende endi ja sõjasulaste ülalpidamiseks vajalikud väiksemad maavaldused.
Inglismaal nimetati kõrgaadlikke lordideks ja alamaadlikke džentelmenideks
Hispaanias grandideks
Saksamaal härradeks ja rüütliteks
Prantsusmaal paruniteks
Suur osa Eesti- ja Liivimaa aadlikest sai aadliseisuse 16.–17. sajandil Poola ja Rootsi kuningatelt.
Eestis tegutsenud seisuslikud aadlikorporatsioonid : Kuramaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond
Preisi aadlik Wenzeslaus Hans von Lehwaldt Catharina von Lehwaldt
Abašidze
Rootsi aadlisuguvõsa
Tiesenhausen
Kasutatud kirjandus :
http://et.wikipedia.org/wiki/Aadel
Nr 1 ene ja eneke
http://web.zone.ee/tartuvyrstiriik/aadel/aadlik/aadlik.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Nobility
http://www.st-lucas.com/et/kunstnikud/schorer-leonhard

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ellukiiisuh Õppematerjali autor

Lühike kokkuvõte aadliseisusest. Kes on aadlikud? Kuidas nimetati aadlikke erinevates riikides? Aadliseisus Eestis.

aadlik aadel liivimaa aadlikud lucas kunstnikud leonhard

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskaja seisused

kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes ühiskondades ka varem ja väljaspool Euroopat. Aadliseisus sai alguse feodaalajal, senjööri poolt vasallidele antud maaomandist ja selle eest senjöörile osutatud sõjalistest või muudest teenetest

Ajalugu

doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu