Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Sissejuhatus muusikalukku

Faktuur – vertikaalne helikude Homofoonia – mitmehäälsus, kus on meloodia ja saade Polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähendusega häältest Liturgia – jumalateenistuse läbiviimise kord Neuma – noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi Kvadraatkiri – võimalik üles märkida täpseid helikõrguseid Musikê – muusade kunst, lauldes ette kantud laule Tragöödia – levinud draama- ja muusikaetendus Vana-Kreekas Trubaduurid – rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid – rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal Minnesingerid – rüütlilaulikud Saksamaal Vagandid – rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Ilmalik – esines väljaspool kirikut, esimesed kirjapanijad olid vagandid Vaimulik – seotud religiooniga Madrigal – ilmaliku polüfoonilise laulu tüüp renessansiajastul Šansoon - prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul Dissonants - ebakõla Konsonants – kooskõla

Muusika

8

odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a

Muusikaajalugu

2

doc

Keskaja ilmalik muusika

KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud.

Muusika

4

doc

Muusika keskajal

lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8. -9. sajandil, mille käigus püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Märksõnad:  Kristlus keskusega Roomas – Rooma katoliku kirik  Gregooriuse koraal  Missa- Katoliku kiriku jumalateenistus  Noodikirja teke  Mitmehäälsuse teke (13. sajandil – motetid) Kes on pildil? Paavst A.Gregorius Ilmalik muusika – kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid.  suuline traditsioon, seetõttu vähe infot  esimesed muusika kirjapanejad olid rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud  laulud ladinakeelsed, siivutu sisuga, parodeerisid kiriklikke hümne  kõige rohkem on säilinud rüütlilaulud Olid kangelaslaulud- pikad jutustavad poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kangelaslaule laulsid rändmuusikud žonglöörid ehk

Muusika

6

docx

Varakristlik muusika ja mitmehäälne muusika

vastab üks noot silbile vastab 1-4 nooti. Noodikirjas tähtsamad silbid ja sõnalõpud on igale heligrupile üks noodimärk kaunistatud pikkade vokaliisidega Retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates Levinuim stiil, eriti antifoonides Pidulikud responsooriumid, alleluia- antifoonides laulud Keskaegne ilmalik laul · Levisid rohkem suulisel teel kui vaimulikud laulud -> vähem infot tänapäeval · Goljaarid ehk vagandid ­ esimeste ilmalike laulude kirjapanijad; rändavad üliõpilased või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga ­ armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" ­ suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi

Muusika ajalugu

7

docx

10. klassi muusika tunni konspekt

2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium ­ kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium ­ laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma ­ noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri ­ võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike ­ lauldes ettekantud luule · Tragöödia ­ traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid ­ rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid ­ rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal · Minnesingerid ­ Saksa rüütliluule laulikud · Vagandid ­ rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik ­ mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik ­ (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett ­ 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul

Muusika

3

doc

Rüütlikultuur

Rüütlikultuur Alates umbes XI sajandi lõpust ja XII muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas aeroobika ja tsirkusetrikkidega. erakordselt mõjukas juhtiva ühiskonnaklassi, Õukonnakirjanduse juures on oluline, et rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid väärtustama hakati inimese tundeid, õilsaid tegusid, kujunenud võimsad feodaalvaldused ja armastust. Vaimulikust ellusuhtumisest hakati üle

Muusikaajalugu

11

doc

Muusika erinevatel aegadel

Tallinna Nõmme Gümnaasium Kevin Clovis Sõsa MUUSIKA ERINEVATEL AEGADEL Uurimistöö  Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................3 Keskaegne muusika........................................4-5 Renessanssmuusika........................................6 Barokkmuusika..............................................7 Klassitsismi üleminek romantismi........................8 Nüüdismuusika.............................................9 Kokkuvõte..................................................10 Kasutatud kirjandus....................................11 2

Eesti keel

Meedia

Kommentaarid (0)