Ristisõjad (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Ristisõjad

RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused.

10.klassi ajalugu

3

doc

Ristisõjad

Ristisõdijatega tuli Pühale maale kaasa Prantsuse feodaalkord ning sinna ehitati palju kindluseid. Rüütlite saagiahnus ja omavaheline rivaalitsemine põhjustasid väikeriikide nõrkuse ja ebakindluse. Ristisõdijate asutatud riigid püsisidki vaid tänu sellele, et ümbritsevad islamiusuliste riigid olid nõrgad. Ajapikku muutusid nii Egiptus kui ka muud islamiusulised riigid tugevamaks, mistõttu ristisõdijate riikidel oli oma staatuse säilitamisega raskusi. Tekkinud olukord tintis II ristisõja alustamise. 1187. aastal vallutas Egiptuse sultan Saladin kõik ristisõdijate riigid. Rüütliordud ­ loodi eesmärgiga kaitsta ristisõdade käigus vallutatud maid. Ordud ühendasid endas sõdalase ja munga. Ordusse kuulusid rüütel- ja preestervennad, keda teenisid mitteaadlikest poolvennad. Ordut juhtis kõrgmeister, kelle valis ametisse suurkapiitel. · Johanniitide ordu kasvas välja Jeruusalemma hospidali vennaskonnast ning see kinnitati ametlikult 1113. aastal

Ajalugu

4

doc

Kõrgkeskaeg

aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X- XII sajandil tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. XI- XIII sajand oli paavstivõimu kõrgaeg. Toonased paavstid( Gregorius VII, Innocentius III) rõhutasid oma autoriteeti nii vaimulikes kui ka ilmalikes küsimustes. Selline võimutaotlus viis kirikupead paratamatult konflikti ilmaliku võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu

Ajalugu

10

docx

Poliitiline ajalugu - ristisõjad

väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma langemise järel vallutasid ristisõdijad suure osa Vahemere idarannikust. Vallutatud aladel moodustati ristisõdijate riigid. Tähtsaim neist oli Jeruusalemma kuningriik, mis hävis sisemise nõrkuse ja troonitülide pärast 1187. aastal, kui kaovad ka kõik teised ristisõdijate tugipunktid. Väiksemad vasallriigid on Antiookia vürstkond, Edessa ja Tripolise krahvkond. Vaimulikud rüütliordud Need ristisõdijate riigid olid pidevalt ohustatud muhameedlaste poolt

Ajalugu

7

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

II ristisõda nurjus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. III ristisõda: ajendiks oli Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Ka seekord polnud ristisõdijatel edu. IV ristisõda: algataja oli keskaja silmapaistvamaid paavste Innocentius III, kelle nimega seostub ka Eesti- ja Liivimaa aladel peetud ristisõda. Esialgu oli IV ristisõja raskuspunkt planeeritud Egiptusele, kuid järgnenud sündmuste käigus kandus see mujale. Suundus hoopis Konstantinoopoli alla. Seda retke juhtisid Prantuse kuningas Philippe II Auguste ja paavst Innoentius III. V ristisõda ­ Honorius III algatatud, millega kavatseti vallutada Aijubibiidide sultanaadilt Damietta linn Niiluse deltas, et seda Jeruusalemma vastu vahetada. Lõppkokkuvõttes ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi. Vallutati küll Damietta, aga see tuli tagasi anda.

Ajalugu

3

doc

Kõrgkeskaeg

Kõige selle tagajärjel muutus varem Bütsantsi ja islamimaadega võrreldes vaene ning nõrk Lääne- Euroopa võimsaks ja agresiivseks. Skandinaavlased võtsid vastu ristiusu ja viikingite retked lakkasid. Läänemere lõuna- ning idakalda maad, ka Eesti alad, alistasid saksa ristirüütlid. Vahemere maades asusid kristlased pealetungile islamiusuliste vastu. Suur osa Hispaaniast vallutati veristes sõdades araablaste käest tagasi. Ristisõjad Kristuse püha haua vabastamiseks Palestiinas innustasid osalema valitsejaid, feodaale, vaimulikke ja lihtrahvast peaaegu kogu Euroopas. Sündmused 962. a ­ Saksa kuningas Otto I (936-973) lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, taastades seega Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Pühale Rooma riigile. 1000. a ­ Leif Eirikssoni juhtimisel jõuavad viikingid Põhja-Ameerikasse. Hilisemad skandinaavlaste Põhja-Ameerika koloniseerimise katsed nurjusid põliselanike vaenulikkuse

Ajalugu

5

doc

Ristisõjad

Seal, Hommikumaal, voolab aga mett ja piima ning Jeruusalemm on maailma naba, õitsev ja haljendav maa - teine paradiis. Kes on õnnetud ja vaesed, saavad seal rõõmsaks ja rikkaks!" Kui paavst seda kõike lausus, hõisati vahele: "Jumal tahab seda! Jumal tahab seda!" Paavst kutsus rüütleid lõpetama sisetülid ja asuma teele Hommikumaad vallutama. Rüütlid kujutasid ristisõda omalaadse relvastatud palverännakuna ja peale Urbanus II kõnet hakkas kujunema omalaadne ristisõja usutunnistus, milles liitus religioosne enesesalgamine lootusega rikkalikule maisele tasule, millega Jumal hüvitab oma armastatud laste sõdalaspingutused. Augustinuse teooria järgi oli taevasesse Jeruusalemma jõudmine iga õige kristlase kõrgeim kutsumus. Harimatu rüütli kujutluses identifitseerus taevane Jeruusalemm reaalsega, Palestiina Jeruusalemmaga. Ristiretkeideoloogia suutis osavalt katta rüütlite maised taotlused

Ajalugu

10

docx

Keskaeg

Täielikult purustati Uus-Pärsia. VII sajandil vallutati veel ka Põhja-Aafrika. 711 tungisid araablased ka Euroopasse, vallutades Hispaania. Sooviti ka vallutada Frangi riiki, ent see ei õnnestunud. Esialgu sai pealinnaks Damaskus, hiljem muudeti pealinnaks Bagdad. Ristisõjad: miks tekkisid, mis eesmärgil peeti. Millal toimusid, mitu neid oli. Kes olid Urbanus II, Friedrich Barbarossa, Saladin ja Richard Lõvisüda. Millised olid ristisõdade tulemused ja tagajärjed, kuidas mõjutasid ristisõjad Euroopat. Tekkisid, sest ei suudetud leppida hiigelriigiga Euroopa külje all, mis ei olnud kristlik. Esialgu rakendati rekonkista e Hispaania tagasivallutamine. 8. Saj olid Euroopa riigid nõrgad ning ei suudetud esialgu tagasi vallutada. Alles 13. sajandil suudeti enamik Hispaaniast tagasi võita. Esimese ristisõja kuulutas välja Rooma paavst Urbanus II 1095. aastal, hüüdlausega ,,Jumal tahab seda!" Ristisõdade eesmärgiks oli moslemite e paganate minemakihutamine Jeruusalemmast. Paavst

11.klassi ajalugu

Kommentaarid (1)