Ristisõjad (1)

Ristisõjad
ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST 11.-13. SAJANDINI (KÕRGKESKAEG)
Majanduse ja ühiskonna areng: *rahvastiku arvu kiire kasv - kasvas 13-ks sajandiks (10ndal 40 miljonit) 70 mln-ni
*põllumajanduses mitmed uuendused: -kaheväljasüsteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile (kolmandik söötis, 2/3 haris-pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes)
-ratasadra kasutuselevõtt
-härjad hakkasid tööloomadena asenduma hobustega (hobused kergemini juhitavad)
-asustusala laienemine
*linnade kasv ja kiire areng (13. saj oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg): -käsitöö ja kaubanduskeskused
-hoogne areng oli Itaalias (Vahemere kaubandus), Madalmaad, Saksa mereäärsed linnad
*kaubanduse kiire areng: -Vahemere kaubandus
-Hansa liidu moodustamine(1160 - ühendas Põhja- ja Läänemere äärseid linnu ning Novgorodi ) lõppes, kuna Venemaal hakkas tekkima tsentraalne riik
- Prantsusmaalt Vahemere äärde, sealt edasi meritsi idamaadesse*vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel - 962. aastal oli loodud Püha Saksa- Rooma keisririik (Otto I Suur lasi ennast paavstil keisriks kroonida, ajendiks oli, et Euroopat ohustasid erinevad rahvused ( moslemid , ungarlased jne) 955 pani Otto suur lõpu ungarlaste pealetungile. Koosnes mitmest sajast väiksest riigist, Põhjamerest Itaaliani välja, ühendas erinevaid rahvusi.
-peamiseks tülipõhjustajaks oli see, et kumma võim oli suurem, kes määrab ametisse kõrgemad vaimulikud .
- tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregorius VII (1073-1085) ja Heinrich IV (1056-1106), mille laeks oli Canossa käik( paavst varjus Canossa lossis, keiser palus paavstilt andeks, tänapäeval eriti alandaval viisil andestust paluma, selle tulemusena paavsti võim tugevnes, kalinnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1168-11)
Ristisõdade põhjused ja eesmärgid
* Paavst ja katoliku kirik - eesmärk oli usu levitamine ja rikkuste saamine
*kaupmehed- olid huvitatud kaubateede laiendamisest ja sellega kaasa käivatest rikkustest.
* feodaalid -saada maad ja rikkusi
üldised põhjused olid:
*islami pealetungi pidurdamine .
*bütsantsi põhjendatud kartus islamiusu suhtes
*vabade maade hõivamine
+ lisandusid iga üksiku indiviidi isiklik põhjus
Ristiusu algsignaal anti 1095 aastal Clermonti kirikukogult. Paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja püha haua vabastamiseks. Esimene ristisõda kuni 1099. Algas talupoegade retkega. Feodaalide põhisalgad, üks madalmaadest ja põhja saksamaalt ja üks itaaliast . 1099 tungiti Jeruusalemma mis rüüstati põhjalikult.
II ristisõda 1147-1149. Ristisõdijate eesotsas olid 2 kuningat: prantsuse kuningas Louis VII ja saksamaa kuningas Konrad III. Lõpes ristisõdijatele täieliku lüüasaamisega.
III ristisõda 1189- 1192 . ajendiks oli Jeruusalemma langemine moslemite kätte. Euroopast oli kolm monarhi: Friedrich I Barbarossa(saksa- rooma riigi keiser.)Inglise kuningas Richard Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II August. Sõda lõppes jälle ebaõnnestumisega, olulise tulemuseta . Kristlased said õiguse kolme aasta väletel Jeruusalemma külastada.
IV Ristisõda 1202-1204a. – Selle käigus 1204a. Ristisõdijad rüüstasid põhjalikult Konstaninoopoli. Loodi Ladina keisririik, mis eksisteeris kuni 1261a.
Laste ristisõda – ei lähe ametlikult arvestusse. Nad tahtsid ületada Vahemere jala, kuidagi said üle Vahemere, aga ei läinud hästi ja enamus lapsi müüdi orjusesse.
V Ristisõda 1217 -1221a. – Ellukutsuja oli paavst Honorius III ja eesmärk oli vallutada Damietta ( Egiptus , Niiluse jõe suudmes ) ja vahetada see välja Jeruusalemma vastu. Damietta küll vallutati ajutiselt , aga siis piirati ümber ja lahti lasti sellest. Tulemuseks jälle 0
VI Ristisõda 1228-1229a.- Friedrich II, kes pretendeeris tänu abielule Jeruusalemma kuninga tiitlile. Ajutiselt saadi enda valdusesse Jeruusalemm , mis langes moslemite kätte jälle 1244a.
VII Ristisõda 1248-1254a. – Innotsencius IV ja Louis VIII. Eesmärk vallutada Egiptus, lõppes nurjumisega.
VIII Ristisõda 1270a. – Sihtmärk Egiptus, Loius VIII Püha. Prantslaste hulgas läks lahti kaktkuepideemia , Louis suri ja siis teised panid janekit.
Ristisõdade lõppemise põhjused:
1) Pidevad ebaõnnestumised, mis tõid kaasa huvikadumise.
2)Ristisõjad olid liiga ohtlikud ja moslemitest vaenlased olid liialt tugevad.
3)Leiti lähemalt tulusamaid ettevõtmisi. Leiti väärikaid tegevusi: Kreko Pürenee poolsaarel ja Balti riigid, sest puudus riik ja tugevad vastased.
Ristisõja tulemused või tagajärjed:
1)Eesmärk jäi saavutamata. Pühamaa ja Jeruusalemm jäid moslemite valdustesse. Ida ja Lääne kirik ei ühinenud.
2)Ristisõjas oli vastamisi 3 tsivilisatsiooni. Moslemi ühiskond, Lääne tsivilisatsioon .
3)Islami maailm hakkas konsolideeruma.
4)Kõige rohkem võitsid Itaalia kaubariigid, hakkas Itaalia õitseaeg.
5)Euroopas kasvas usuvaimustus käsikäes usu sallimatusega. Hakati juute vihkama, sest nad olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep . Ka tänapäeval neid vihatakse , sest nad on targad noh.
Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus.
*Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid.
*Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt.
*Hakati kasvatama Idamaised kultuure.
Idamaadelt tulid tuuleveskid, erinevad sõnad nt. Diivan nt.
Seisuslike esinuskogude tekkimine
Taustaks oli tsentraliseeritud riikide tekkimine – ühtse keskvõimuga riik. Kuninga ainuvõim. 1265.a Inglismaal parlament , koosneb 2 kojast, ülemkoda – sinna kuulusid kõrgvaimulikud ja kõrgaadlikud. Alamkoda – alamaade vaimulikud ja linnade esindusm,
Prantsusmaal 1302a. Generaalstaadid . Neil oli ühekojaline, 3 seisust: aadlikud , vaimulikud ja linnakodanikud . Toimusid eraldi ja hääletasid eraldi. Parlamendid otsustasid maksude küsimused. Parlamendi nõusolekuta ei võinud kuningad makse tõusta ega määrata.
Paragrahv 19-20.
Rüütlikultuur
Rüütlikultuur kujunes 8-10.sajandini , mõjutas edaspidi kogu aadelkonna elulaadi, Uus Ajast alates on rüütlikultuuri elemente võetud aluseks käitumisnormidele kuni tänapäevani.
Rüütlikultuuri alla käisid järgmised mõisted: 1) Truudus e. Lojaalsus, truudus senjööri suhtes 2)Vaprus
3)Aumõiste, mis käis rüütli aukoodeksi alla 4) Viisakus tolleaegsete kommete järgi 5)Heroilisus ja romantilisus
Aadelkond jagunes kaheks, kõigpealt kõrgaadel, kuhu kuulusid kuningad ja suurfeodaalid , hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadel - kelleks olid rüütlid.
Kujunesid ka üldnimetused, kõrdaadel – Inglismaal lordid, Hispaania grand , Saksamaalt herr , Prantsusmaal baron ja alamaadel – Inglismaal gentry, Hispaanias hidalgo, Prantsusmaal chevalier,Saksamaal ritter( ratsutaja )
(Cervantes „don Quiote“ – mingi pede kirjanik oma teosega ) Don Quioute oli vaene hidalgo, kellest tänapäeval on tulnud mõisted kurvakuju rüütel, mis tänapäeval sümboliseerib lootusetut ebaõigluse vastu võitlejat (tuuleveskidega võitlema)
Ministeriaal – algselt olid kuningat teenivad mittevabad mehed, kes sulandusid alamaadlihulka.
Aadli ülesandeks oli ka kohtumõistmine.
Aadelkonna aksepteerivad tegevusvaldkonnad olid: võitlemine- sõdimine, jahipidamine , turniiridel käimine, pidutsemine - mis kuulus peaaegu igapäeva elu juurde.
Rüütlikasvatus: Peaeesmärk – Ettevalmistus sõdimiseks ja seisusekohaseks ülalpidamiseks. Kuni 7nda eluaastani oli lapsekene kodus, siis kuskil 7ndast 14-15ni oli ta paaž- kõrgemal seisuse feodaali juures heade kommete, vestlusoskuse, daamidega vestlemise, tantsuoskuse, muusikariistal mängimise, relvade tundmise ja käsitamise, jahi pidamine ja ratsutamise õppimine. Pärast seda sai temast kannupoiss- tänapäeval halvustav tähendus truu kaasajooksja tähenduses, tuleb sõnast kannus- käib hobusele vms. Ta võis kanda isikliku relva, saatis oma isandat sõjakäikudel, kaitserüü ja relvastuse hooldamine/ selga aitamine isandal . Kui kannupoisi aastad olid läbi, siis 18-21a. Toimus rüütliks löömine,löödi mõõgaga õlale või pähe. Igal aadliperekonnal oli oma lipp ja vapp , vapiteadus – heraldika.
Rüütliturniirid olid reeglina kolmepäevased. Koguneti varem, püstati telgid , pidutseti.
Esimene päev oli rüütlitel ratsavõistlemiseks. Teine päev oli mõõga päev, jalgsi võistlevad rüütlid, kus kasutati mõõku ja sõjakirveid. Kolmas päev olid võistkondlikud võistlused.
Rüütli relvastus jagunesid kaitsevarustuseks(kilp, kaitserüü. Ründerelvad jagunesid kaheks: lähirelvad(mõõgad, odad , piigid, sõjakirved) laskerelvad e. Kaugrelvad(vibud, ammud , kiviheitemasinad ja hiljem ka tulirelvad ). Rüütel jala ei võidelnud.
Jalavägi, mis koosnes peamiselt talupoegades oli mõeldud rüütlile abistamiseks .
Sõda algas sõjakuulutusega, nt sajaaastane sõda.