50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
S6nn
Õppematerjali autor
kohustused. Seda põhendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Enamasti eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine, ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski peamiselt aadlikest alates kuningast ja lõpetades väike-vasallidega. (erandiks olid ainult vaimulikke vürstiriike valitsevad piiskopid ja abtid, kes kuulusid vaimulikuseisusse.) Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid,
ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlilinnused Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse- kui esindusfunktsioon- see süboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ning oli kaitseks, sest aadlid pidasid tihti omavahel vaenuseid. Turniir Kui polnud sõda, siis sellel ajal aadlid valmistusid ja harjutasid sõjaks. Nad pidasid turniire ja käisid jahil. Turniiridel võideldi peamiselt ratsakahevõistlusel
vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Kui rääkida keskaja ühiskonnast, siis võib kõige iseloomulikuma tunnusena välja tuua inimeste jaotumise seisustesse. Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, kuid siiski toimusid ühiskonnas kihistumised, mida põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Neist ühe võib välja tuua oli aadliseisusena. Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, keisrist kuni väikerüütliteni. Aadlikud olid vabad mehed, kõrgest seisusest, mis oli päritav. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandit, sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest. Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi
Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kõrgaadliks, kuhu kuulusid suurfeodaalid (hertsogid, parunid ja krahvid) ja alamaadliks. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks. Linnused Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes. Algul ehitati linnused puust, kuid alates 11.sajandist hakati üha enam rajama kivilinnuseid. Need rajati looduslikult hästi kindlustatud
Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel.Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Aadlikud tegelesid kaitsmisega kuid veel ka kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoegade üle kohtumõistmist, aga kõrgema astme kohtuistungitel osales aadel isiklikult. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Aadlikud elasid aadlilinnustes. Siiski olid peamised linnused puust, sest kivist linnuseid ei saanud kõik aadlid endale lubada. Linnusel oli nii kaitse-
Keskaja kristlik usk käsitles kõiki võrdsetena, hoolimata sellest toimusid ühiskonnas kihistumised. Üheks nendest oli aadliseisus. Aadlikud olid vabad mehed, keda ühendasid omavahel vasalliteedisidemed. Feodaalne läänipüramiid koosneski enamasti aadlikest alustatdes kuningast ja lõpetades väike vasallidega. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid : hertsogid, parunid ja krahvid ja alamaadlike hulka põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningatet teenivatest mitteavabadest meestest
· Aadliseisus kujunes feodaalsuhetega · Aadlikud- vabad mehed, kes sidusid vasalliteedisidemeid · Aadlid jagunesid- kõrgaadlid (hertsogid, parunid, krahvid) ja alamaadlid (rüütlid) · Kõrgaadleid nimetati Hispaanias grandideks, Saksamaal Herrideks, Prantsusmaal baroniteks Aadel kui seisus · Madalaadleid nimetati Hispaanias hidalgodeks, Saksamaal Ritteriteks, Prantsusmaal chevalierideks · Tekkisid ministeriaalid, mis sulasid alamaadli sekka · Aadliku ülesanne- kohtumõistmine, kus vaid kõrgema astme istungitel ise osaleti, muidu asemikud Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon
Raamatute tarkuse õppimist ei peetud vajalikuks, seepärast enamus aadleid kirjaoskamatud. AADLI VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTLLIKKUS. Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime. Järgnesid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus (rüütellikus). Nendele joontele vastandiks oli reetlikus (põgenemine lahingus ja isanda hätta jätmine). Aadlid tegid ka tegusid, mis tänapäeva rüütlikusega kuidagi kokku ei käi. Nende õiguseks oli vallutatud alade röövimine ja mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid