Aadel, relvastus ja linnakultuur (0)

Aadel , relvastus ja 
linnakultuur

Aadel

Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad
Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega.
Feodaalne  läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest.
Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel
Kõrgaadlid olid  suurfeodaalid : kuningas,  hertsogid , parunid ja krahvid
Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid
Pildi lisamiseks klõpsake 
P iko
ildi olinsiamiseks klõpsake ikooni
Aadlite nimetused 
erinevates riikides

Inglismaa –  lords  ja gentry
Hispaania  –  grand  ja hidalgo
Saksamaa –  Herr  ja Ritter
Prantsusmaa – baron ja  chevalier
Aadlilinnused

Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus
Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes
Linnus ehitati mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toiduvaraga.
Vaenused – aadlike  omavahelised  sõjad
Turniir

Aadli ühiskondlik funktsioon oli sõdimine, sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke 
– kuulsus ja au.
Rahuajal  pidasid   aadlikud  turniire ja käisid jahil – see oli ettevalmistus sõjaks
Turniiril võideldi mitmel viisil: ratsakahevõitlus ja jalgsivõitlus
Pildi lisamisek
Pildi lisamiseks s
 kl k
õ lõ
ps p
a s
k aeke
 ik 
ik
ooni
ooni
Kasvatus

Kasvatus  kulges  mitmes  etapis : 
Kuni 7a.  Viibis  poiss kodus
Peale seda sai poisist paaž.
15­aastane sai kannupoisiks
18­21­aastane löödi pidulikult rüütliks
Relvastus

Keskaja vältel muutusid relvad ja sõjakunst tundmatuseni. Areng kiirenes 
tunduvalt 12.­13. sajandil
Keskaegne relvastus jagunes kaheks: ründevarustus ja kaitsevarustus.
Kaitsevarustus – kaitserüü, kiiver ja kilp
Ründevarustus – lähivõitlusrelvad (mõõgad ja  odad  jne) ja laskerelvad (vibud, 
ammud , kiviheitemasinad,  tulirelvad  jne)
Rüüde areng

Frangi riigi ajal kasutasid rüütlid soomusrüüd – väikesed soomusekujulised 
metallplaadid nahkjaki välispinnal.
Ristisõdade ajal hakati  palavuse  tõttu kasutama rõngassärki ja rõngaspükse. 
Peale tõmmati veel pikk valge mantel, sageli ordu embleemiga.
13. sajandi II poolel hakati paremaks kaitseks kasutama plaatvesti, põlve­ ja 
küünarnukikaitseid.
15. sajandi alguseks kujunes välja täisraudrüü.
Relvade areng

Hakati tegema pikemaid ja tugevamaid mõõku, mille tõttu kujunesid 
kahekäemõõgad.
Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja – vasarad  ning sõjanuiad.
14. sajandi algul  leiutati  esimesed tulirelvad.
Linnuste piiramine

Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid.
12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine.
Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile.
Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse  auku
Rüütlivägi

8.­9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk 
rüütlivägi.
See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale 
korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut
Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, 
vibumehe jne
Linnakultuur

Keskaegsete  linnade kujunemisloost saab esile tuua 4 võtmesõna: käsitöö, 
kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht.
Linnal oli kaks keskpunkti –  katedraal  ja  turuplats
Linna südame ümber oli all­linn, seda ümbritses eeslinn, mis sulasid kokku 
linnalähedaste küladega
Linn koosnes kitsastest tänavatest, läbikäikudest ja siseõuede võrgustikust.
Tänan kuulamast! J

Document Outline

• Slide 1


• Aadel


• Slide 3


• Aadlite nimetused erinevates riikides


• Aadlilinnused


• Slide 6


• Turniir


• Slide 8


• Kasvatus


• Relvastus


• Rüüde areng


• Slide 12


• Relvade areng


• Linnuste piiramine


• Rüütlivägi


• Linnakultuur


• Slide 17


• Slide 18