Mille poolest erines keskaja aadli väärtuskoodeks tänapäeva väärtustest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Aadliseisus

ministeriaalid ­ kes hiljem kuulusid ka aadlike hulka. Üheks aadliku ülesandeks rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik tihti oma asendajale, kui oli tegu kõrgema astme kohtuga, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus tuli aadlik ka ise kohale. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris ­ teised seisused võtsid neist eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Euroopa keskaegse kultuuri silmapaistvaimaks väilseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9.sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes, kuid aadlinnuste ehitamine Euroopas käis sel ajal juba täie hooga. Ühelt poolt ei suutnud keskvõim tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid

Ajalugu

14

doc

Aadel ja relvastus keskajal

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Turniir......................................................................................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal....................................................................................................................... 7 Rüütlivägi.............................................................................................................................. 10 Tegelik lahingukäik...............................................................................

Ajalugu

12

ppt

Aadel

 Linnused · 9. saj Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes aadlilinnuste ehitamise aeg · 25.06.864 Karl Paljaspea andis seaduse linnuste ehitamiseks · Linnuste vajalikkus- elukoha kindlustamine, keskvõim ei saanud rüütliretkede vastu · Linnused tihti mäetippudes · Lihtsad linnused enamasti  Linnused · Linnustel oli ka esindusfunktsioon · Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid

Ajalugu

2

docx

Seisuseportree - Aadel kui seisus

Halvima omadusena, mis olid kujunenud nende omaduste vastandina oli reeturlikkus. Seetõttu kujunes välja suhtumine, et kangelaslik surm on igaljuhul parem kui argpüksilik põgenemine. Samas tehti sõdides selliseid tegusid mida rüütellikuse alla liigitada ei saa. Vallutatud alade paljaksröövimine, linnade ja külade mahapõletamine ja kõik selline kuulus võitjate õigustesse ning tapeti ka hoolimatult. Sõjas tohiti kasutada kõiki vahendeid et vastane alistada, selle osas õigus- ja väärtuskoodeks ei seadnud piiranguid. Kokkuvõtvalt pidi olema tõeline rüütel heade kommetega,vapper ja ustav. Ta pidi olema valmis kaitsma nõrgemaid ning andma kasvõi oma elu oma isanda eest. Rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida elueest. Au solvamise eest oli lubatud ka tappa. Tihti peeti rüütlitevahelisi võitlusi ehk turniire. Rüütliks ei saadud niisama, rüütliks kasvati. Rüütli seisus oli pärilik.

Kirjandus

2

doc

Aadlite kokkuvõte

Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotusid aadlid kahe suurde gruppi ­ kõrgaadel (kuningas, hertsog, parun, krahv) ja alamaadel (rüütlid). Varakeskajal tekkis veel lisakiht ­ kuningat teenivad mittevabad mehed ­ ministeriaalid ­ kes hiljem sulasid alamaadlike sekka. (Enamus rüütleid olid sammuti algul ministeriaalid). Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma määras ta tavaliselt kellegi teise, kui kõrgaadli üle mõistis kohut isiklikult. Aadli kultuur mängis suurt rolli kogu keskaja kultuuris ­ teised üritasid neid jäjendada (eluviis ja kombed). LINNUSTE rajamine sai eriti suure hoo, kui lagunes Frangi riik. Linnuseid ehitati, kuna keskvõim ei suutnud pakkuda piisavat kaitset ja aadlike omavahelised tihedad sõjad nõudsid elukoha kindlustamist (vaenused). Samuti oli linnusel esindusfunktsioon ­ üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle

Ajalugu

3

doc

Ristisõda

ettevalmistus sõjaks. Turniiril võideldi nüride relvadega ja mitmel erineval viisil. Sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Jalgsivõitlus. Turniir kujutas endast ka pidustusi laiemas mõttes. Koguneti senjööri umber ja kohtuti teiste aadlikega. Oluline roll oli daaidel, kellele noored rüütlid said oma mehisust demonstreerida. Sageli esinesid neil pidustustel ka muusikud ja poeedid. Seega oli tegu ka kultuurisündmusega. Rüütlite kasvatus Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine südimiseks, kluges mitmes etapis. Kuni 7. eluaastani viibis poiss kodus vanemate hooleall, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Veidi vanemana lisandus relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15aastane noormees juba kannupoisiks. Nüüd võis ta kanda isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võtlusvõtteid

Ajalugu

15

docx

Rüütlikultuur

Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud. Noormees löödi rüütliks: tema mõlemat õlga puudutati mõõgaotsaga ja talle tuletati meelde ideaale, mille nimel ta peab võitlema. 4.Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Keskaja esimesel poolel olid rüütlite seas palju jõhkerdeid, kuid järk-järgult olukord paranes. Juba esimesed rüütlid andsid isandale vande olla ustav ja valmis isanda eest surema. Peamine, mille järgi aadleid hinnati oli ustavus ja senjöör pidi sellele vastama suuremeelsuse ja heldusega. Isanda truu teenimise ja isikliku vaprusega kindlustas aadlik enda au ja hea nime.

Ajalugu

7

docx

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

* lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus ­ kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus ­ talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen ­ kuninga maavaldus Allood ­ täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a ­ Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a ­ kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder ­ piiskopi jutlustamistool Katedraal ­ piiskopikirik Kaanon ­ linna vaimulikkonna nimekiri.

Ajalugu

Kommentaarid (0)