OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad män...
Uurimustöö ja referaadi vormistamine 1. Uurimistöö teema peab olema määratletud pealkirjaga (näiteks, Kus talvituvad minu kodukohas pesitsevad linnuliigid?) 2. Uurimistöö/refedaai osad: SISUKORD selles tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. SISSEJUHATUS töö kirjutamise eesmärk, uurimusobjekt, kasutatud meetodid. TÖÖ PÕHIOSA jaotada peatükkideks ja alapeatükkideks selles iseloomustatakse uurivat objekti, andmete kogumise meetodit, saadud järeldusi. KOKKUVÕTE koosneb tööst tulenevatest järeldustest ja ettepanekutest. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU autor. Ilmumisaasta. Pealkiri. Ilmumiskoht: kirjastus. Lehekülgede arv.
· Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. · Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. · Taandridu ei kasutata. Referaadi vormistamine 3 2.2 Tiitelleht ja sisukord · Tiitellehele tuleb märkida: · Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukord moodustatakse automaatselt. · Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. 2.3 Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne). 2.4 Tabelid
1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid. a)kohustuslikud sek. Õigusaktid määrus, direktiiv, otsus b)soovituslikud sek. Õigusaktid kasut. mitmesuguseid teisi vorme. 3. Harmoniseerimise tähendus Euroopa Liidu õiguspraktikas, harmoniseerimise liigid ja nende põhivaldkonnad.
KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ?? Uurimistöö sisukord: Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1). Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras, samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga. Sissejuhatus:
Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu lehekülje keskele rasvases kirjas, tähesuurus 20-22 . Pealkirja alla märgitakse töö liik (referaat). Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva. Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele. Sisukorras antakse ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest. Sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted. Põhiosa on teema käsitlus, mis on jagatud peatükkideks või väiksemateks alajaotusteks. Iga peatükk esitab argumenteeritud uurimuse tulemused Kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on põhilised tulemused
Helen Vaku shokolaadi tooted 2. TÖÖ OSAD Töö osad peavad olema kindlas järjestuses: tiitelleht juhendaja hinnang (seda ei köideta!) sisukord sissejuhatus töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks) kokkuvõte kasutatud kirjanduse loetelu lisad. 2.1 TIITELLEHT 2.2 SISUKORD Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Kui kasutatakse pealkirjade nummerdamist, siis sisukorras ja töös ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Sisukorra genereerib tekstiprogramm ise, ei sisestata käsitsi! Töö ja sisukorra järjestus näidisena: SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI ...............
anda teema ajaloolise tausta , teises osas tuleks tulemuste interpreteerimine, kogutud materjalide alusel pannakse kirja oma arvamus. Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: kool, nimi, klass, töö pealkiri, töö liik (referaat), juhendaja nimi, töö kirjutamise/esitaamise koht ja aasta. (vt. näidis). Sisukord Sisukord asub tiitellehe järel (vt.näidis). Sisukorras näidatakse kõik töö alajaotused täpses vastavuses töös kasutatud pealkirjade, alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult peatükkide alguse leheküljenumbrid. Sisukorras tuleb loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Lisad on nummerdatud. Sisukorras on alapeatükkide nimed kirjutatud väiketähtedega (va esitäht) ja vormindatud nagu teksti igas teises peatükis. Sissejuhatus Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjenduse, miks see huvitab
Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu põhjuslikkus, kogus, aeg,pööratavus, võrdlus ja perspektiiv. Sellel astmel olevatel lastel on raskusi klassifitseerimisega, alajaotuste ning osadest tervikute moodustamisega, loendamisega jne. 4-7-aastased lapsed mõtlevad peamiselt intuitiivselt, mitte loogiliselt. Neile on iseloomulik realism, milles on raske eraldada tegelikku ja väljamõeldut. Oluliseks eripäraks on egotsentrilisus, võimetus näha asju teise perspektiivist. Selle perioodi tähtsaim saavutus on võime maailma enda jaoks ette kujutada: sümbolid asendavad objekte ning seetõttu saab ette kujutada nii minevikku kui tulevikku.
16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Sisukord Sisukord esitatakse pärast tiitellehte eraldi lehel. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid. Sisukord Elekter kodus.................................................................................................. 1 Elektrivõrku ja seadmeid iseloomustavad suurused....................................... 3 Elektrijaotusvõrk.........................................................................
Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Egiptus CHEOPSI PÜRAMIID Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud
mille juurde kuulub ka uurimistöö annotatsioon eesti ja inglise keeles. Õpilasel on kohustus koostada retsensioon kaasõpilase uurimistöö kohta ja osaleda antud uurimistöö kaitsmisel. 1.2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR: 1. tiitelleht, millele märgitakse kool, töö pealkiri ja liik, autori nimi, juhendaja nimi, töö valmimiskoht ja aastaarv; 2. sisukord- ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest; 3. sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted; 4.ülevaade uurimisainesest; 5. ülevaade kasutatud meetoditest ja materjalidest; 6. tulemused ja arutelu; 7. kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on uurimuse põhilised tulemused; 8
● Kokkuvõte (uurimistöö tulemused) ● Kasutatud kirjandus ● Lisad (vajadusel) 2.1 Tiitelleht Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: ● õppeasutus; ● töö pealkiri; ● töö liik 8 ● autori ees- ja perekonnanimi; ● klass; ● juhendaja nimi; ● töö kirjutamise koht ja aeg. Vaata lisa nr 1. 2.2 Sisukord Sisukorras näidatakse kõigi töö alajaotuste täielikud pealkirjad alajaotuste järjenumbrite ning leheküljenumbritega. Sisukorras antakse ainult alajaotuse alguse leheküljenumber. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Näited sisukorrast ja töö osade nummerdamisest on toodud lisas 2. 2.3 Sissejuhatus Sissejuhatuses (umbes 1/10 töö mahust) peab töö autor põhjendama teema valikut ning
ei saanud aru, segane ! hea, huvitav !!! eriti hea, üllatav ?! kahtlane, vaieldav NB! pane tähele 3) Materjali hilisema lugemise ajal on konspekti kasutamata ossa võimalik välja tuua tähtsamad nimed, sündmused, mõisted ja daatumid ning lisada viiteid teistele materjalidele; 4) Konspekteerimise käigus kasuta võimalikult palju materjali süstematiseerimist ja jaotamist alaosadeks; leia sobivaim süsteem alajaotuste tähistamisel; 5) Loetelude puhul saab parema ülevaate, kui iga nimetus kirjutatakse eraldi reale; 6) Allakriipsutuste tegemiseks kasuta mitut värvi kirjutusvahendeid, nii saad olulise kohe (teise käega) esile tuua; enamus allakriipsutusi tee aga alles konspekti läbilugemise järel; 7) Informatsiooni erineva laadi esiletoomiseks võib kasutada samuti kindlaid värve, näiteks: mõisted punasega, näited rohelisega jne.
Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik
aastal Cambridge'i ülikooli teoloogiat õppima. Tolle aja üks parimaid matemaatikuid Isaac Barrow avastas 21-aastase Newtoni erakordse ande ja jagas talle õpetust matemaatikas ja optikas ning soodustas igati tema arengut. 1665. ja 1666.aastal märatses Inglismaal katk ja ülikool suleti. Newton elas sel ajal oma kodukülas Woolsthorpe'is. Aasta hiljem hakkas ta uurima valgust ja raskusjõudu. Ta koostas 42- leheküljelise sõnaraamatu, milles sõnad rühmituvad alajaotuste kaupa. 1668.aastal ehitas ta esimese peegelteleskoobi, 1672.aastal selgitas ta valguse spektriks lahutuvuse nähtuse põhjused. 29 aastane Newton avaldas oma esimese artikli ''Valgus koosneb mitteühtlaselt murduvatest kiirtest''. Kõik oma optikaavastused võttis Newton kokku suurteoses ''Optika'', mis ilmus 1704.aastal. 27 aastaselt Oli Newtonist saanud matemaatikaprofessor. 1703-st kuni 1727.aastani, oma surmani oli ta Royal Society (Kuninglik Selts-
stiilis Heading/stiili (peatükk Heading1-Pealkiri1; alapeatükk Heading2-Pealkiri2 jne, lisada ka pealkirjadele numbrid käsu Format-Bullets/Avaleht-Nummerdus and Numbering- Outline-Numbered/Lisa-Leheküljenumber abil, siis valida sisukorra moodustamise käsk References-Table/Viited-Sisukord on Contens 8 3.2. Sisukord moodustub järgmistest põhiosadest: 3.2.1. sissejuhatus ja leheküljenumber; 3.2.2. peatükkide ja alapeatükkide ja nende alajaotuste pealkirjad ja leheküljenumber; 3.2.3. kokkuvõte ja leheküljenumber; 3.2.4. allikad ja leheküljenumber; 3.2.5. lisad (numbrid näiteks Lisa 1 ja pealkiri). 3.3. Valmis praktika aruandele lisatakse vahetult tiitellehe järele ettevõttepoolse juhendaja allkirjastatud retsensioon (arvustus aruandele). Retsensiooni lehte ei nummerdata ega kanta sisukorda. Näiteks praktika aruande võimalik sisukord: SISUKORD LISAD Lisa 1. Hinnanguleht Lisa 2
sõnaühendid. Sõnad on kantud sedelitele koos viitega. Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad. Töö põhiosa moodustavad tabeli vormis esitatud sedelitel olevad lausekatked, mis sisaldavad võõrapärast keelekasutust. Lisatud on ka sõna tähenduse selgitused. Selgituste saamiseks on kasutatud nii võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 2000,parandanud ja täiendanud Eduard Vääri jt) kui ka interneti abi. Tabelitele järgnevad analüüsid. Neljandas osas on analüüsitud muusikaalaste sõnade eesti keelde tuleku peamisi probleeme. Töö
alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt
Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.)
Struktuursed (esimese tasandi) alajaotused on sisukord, sissejuhatus, töö sisu peatükid, kokkuvõte, viidatud allikate loetelu, resümee ja lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik
Võtmesõnadeks on sõnad (5 kuni 15), mis kõige enam iseloomustavad antud tööd, need esitatakse nimetavas käändes ja eraldatakse üksteisest kõmadega. Resümee teksti mahuks on 1-2 lehekülge (20-30 rida), kus tuuakse andmed töö mahu, keele, illustratsioonide arvu, käsutatud kirjanduse ja allikate nimetuste arvu kohta; tutvustatakse töö eesmärki, uurimisobjekti, käsutatud metoodikat, töö tulemusi ja nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või
Kas seisneb projekti edu: · konkreetsete eesmärkide täitmises · mingite tulemusteni jõudmises pärast projekti lõppu · hoiakute või suhtumiste muutumise vms. Näiteks projekti eesmärgi, "korrastatud matkarada", korral võib olla projekti edukuseks see, et matkarada saab valmis õigeaegselt enne hooaega. Külastajate arv kasvab oodatud suuruseni või väheneb prügi loopimine matkaraja äärde. Nagu kõikide teiste alajaotuste korral, ei maksa ka siin liialt hoogu sattuda, vaid tuleks jääda võimalikult realistlikuks. Riskid Iga projekt on seotud riskidega. Seepärast kuulub projektiplaani juurde kindlasti ka riskide analüüs. Siin tuleks välja tuua kõik olulisemad riskifaktorid. Kõikide suurte riskide korral tuleks kirja panna, mida on võimalik teha ennetavalt, et see riskijuhtum ei esineks, ja mida on võimalik teha korrektiivselt, kui riskijuhtum on esinenud.
vaatenurga alt ta teemale läheneb, kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud. Töö koostamist alustatakse töö sisulise osa struktureerimisest ehk peatükkide jaotusest. Esialgu planeeritud kava võib töö käigus muutuda vastavalt uutele ideedele ja materjalide kättesaadavusele. Reeglina väheneb alapeatükkide arv, aga võib juhtuda, et mõne teema või peatüki puhul on alajaotuste suur arv põhjendatud või koguni möödapääsmatu. Töö liigendamise osas teeb lõpliku otsuse autor koostöös juhendajaga. Esialgse kava juurde peab kuuluma ka töö koostamise kalenderplaan, milles on ära toodud töö tähtsamate etappide ja peatükkide valmimise tähtajad. Ajakava koostamine ja sellest kinnipidamine on aluseks uurimuse tähtaegsele valmimisele. Kalenderplaani koostamisel
alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt
8) kasutatud allikate nimekiri, 9) lisad (vajaduse korral; nummerdatuna). 2.4.1.Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri; 3) töö iseloom (uurimistöö või praktiline töö); 4) töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 6) koht ja aasta. 2.4.2. Sisukord Sisukord sisaldab kõikide alajaotuste täpseid pealkirju koos leheküljenumbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena numereerimisele. Sisukorra näidisena võib kasutada käesoleva juhendi sisukorda. 2.4.3. Lühendid Kui töös on kasutatud vähetuntud lühendeid või sümboleid, lisatakse alates kümnest sümbolist või lühendist tööle lühendite loetelu, mis esitatakse koos selgitustega tähestikulises järjekorras
mullatekkeprotsessi või muldade kasutamist mõjutavatest tunnustest (kokku on neid 12, suurelt jaolt FAO-ga kokkulangevad). Näiteks Fragic tähendab tihenenud, taimejuurtele ja laskuvale sademeteveele raskesti läbitavat kihti (meie kahkjate muldade Egl horisondi all oleva Bt horisondi olemasolu). Teine täiendsõna lisatakse esimese ette, jättes lõpust ära "c" täht. Nii saadakse WRB süsteemis kasutamiseks kõige täpsem ühik. WRB- süstemaatikas ei ole rangelt eristatud alajaotuste II ja III aste. Kasutusel on 121 madalama astme täiendsõna. Antud näites Fragi-Stagnic Albeluvisol, eesti muldade klassifikatsiooni järgi Hele kahkjas muld - L(P) (ilma Bafhorisondita, Olulisemad täiendsõnad Eesti muldade konverteerimisel WRB-sse oleks: Histic turvastunud (10...50 cm turvast või kuni 10 cm kõdu) Umbric toitainete- ja huumusvaene Eutric toitainete- ja huumusrikas Gleyic gleistunud Stagnic taandumistingimused ülekaalus Calcic kaltsiumirikas
tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Sarv - ja luutalvad Uurits Paleoliitikum Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg algas umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui ilmusid esimesed kindla funktsiooniga kivist tööriistad, mis valmistati kildude maharaiumise teel. Tööriistade valmistajateks olid hominiidid. Mesoliitikum Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg algas koos Maa kliima tunduva soojenemisega pärast viimast jääaega üle 12 000 aasta tagasi. Mesoliitikumile
Peatüki ette märgitakse number, v.a sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. Peatüki numbri ja nimetuse (pealkirja) vahele ei panda punkti. Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühikut ehk tühja rida. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida teksti, alustatakse uuelt leheküljelt. Oluline on liigendussüsteem, mis esitatakse sisukorras, osutades alajaotuste täpsete pealkirjade alguslehekülgedele. Peatükkide ja alapeatükkide korral kasutatakse kahetasemelist järjestussüsteemi, nt peatükk 1, alapeatükk 1.1 jne. Kui tekib vajadus kolmanda taseme jaotuse järele, lisandub kolmas number, nt 1.1.1. 11 NÄIDE: 1 Esimese peatüki pealkiri ( Heading 1- TimesNewRoman 16, bold, suur algustäht) 1
3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Vältida tuleks selliseid töö sisust mitte midagi rääkivaid pealkirju nagu ,,Empiiriline osa" ja ,,Teoreetiline osa", isegi sissejuhatusele võib leida tabavama pealkirja. Kõigi peatükkide, sissejuhatuse, arutelu, allikate loetelu ja lisade pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Sõnu pealkirjades ei poolitata. Lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, arutelu, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt
Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavadiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3. Rahvaluuleallikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid
Tiitellehel ei kasutata lausete või sõnade lõpus punkti ega ilmumiskoha ja aasta vahel koma. Sisukorra loetelus ei tooda ära töö osa Sisukord. Tekst jaotatakse osadeks (1.; 2.; 3.; ...), peatükkideks (1.1.; 1.2.; 1.3.; ...), alapeatükkideks (1.1.1.; 1.1.2.; 1.2.1.; 1.2.2.; ...) ja punktideks. Töö kõrgeim üksus (osa või peatükk) algab uue lehekülje algusest ning selle pealkiri on kirjutatud suurtähtedega. Järgnevate alajaotuste pealkirjad on vaid suure algustähega ja järgnevad vahetult eelnevale tekstile (lehekülje lõppu ei tohi jääda ainult uue allüksuse pealkiri). Pealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. Üliõpilaste teaduslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel (vajadusel võib olla ka mõni levinud võõrkeel). Töödes ei kasutata slängi, kõne- ja ilukirjanduslikke väljendeid ega otsest kõneviisi. Töö kirjutatakse umbisikulises vormis
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu
Nähtu jäljendamine. Esemete permanentsuse taju (9. elukuul). Oma potentsiaalsete toimingute, tuttavate objektide või nähtuste ettekujutamine. Operatsioonide-eelne periood (1,5-7. eluaastani) Kõnekeele kujunemine. Sõna kui sümboli ja sellele vastava objekti eristumine. Kuid raskused klassifitseerimise, alajaotuste ja osadest tervikute moodustamise ning sündmuste käigu mõttelise pööramisega. Egotsentrilisus. Konkreetsete operatsioonide periood (7-12. eluaastani) Keeruliste mõistete omandamine. Tähelepanu jaotatavus sündmuste jälgimisel ja klassifitseerimisel. Sündmuste põhjuste nägemine väljaspool iseennast. Mõtlemise reversiivsus (jäävusmõistete kujunemine)
mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus................................................................................................................................. 3. Uurimistöö koostamise protsess......................................................................................
Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Kiviajale järgnes pronksiaeg, mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad. Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiksehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev. Kutimine, kalastajad ja korilased Koige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste pohitegevuseks kuttimine ja kalapuuk, veel soogilauale lisati marjad, seened, pahklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsas naised ja lapsed. Juba see aeg kogesid esimesed inimesed seletamatuid asju, nagu uni, surm, haigused, hirmu ja isegi loodusjousid. Arvatakse ,et see tekitas neis arvamuse , et igal
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess .......................................................................................
Eestist, Soomest, Rootsist, võttis sellest osa ka Rosaali Karjam, Kihnu Roosi, kelle õpetuses kajastub rannarahva vähemalt paarisaja-aastane käsitöömälu. Olulisemad momendid õppepäevadest on jäädvustatud väikesesse vihikusse. Minuni jõudis see vajalik brosüür Elle Puurmanni kaudu, kes on Vormsil MTÜ Lääneranniku, Väinamere projekti koordinaator. Tema lahkel loal lisame brosüüris avaldatud materjalid teemade kaupa ka oma kodulehe eri alajaotuste alla. Taimedega värvimine Inimeste varasema perioodi keha- ja kodukatted olid materjalide loomulikku värvi - hallid, pruunid, beezid. Praktilise kogemuse varal õppisid inimesed tundma taimede või nende osade, seente ja samblike värvitoimet. Teadaolevalt on hiinlased juba 5000 a. tagasi leidnud taimed, millega siidi punaseks ja siniseks värvida. Aastasadadega muutus rõivastus inimühiskonnas teatud kuuluvuse kandjaks. Peenemad, värvirikkamad, palju aega ja
nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt
nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt
Tegevus ise toimus enamasti ikka vabas looduses, sageli mõne külatänava foonil. Sellisest kujutamisviisist alustas ka 17. sajandi olustikumaal. Sajandi alguskümnetel loodud teostes ei saagi veel nagu tõmmata õiget piiri maastiku ja olustikumaali vahele, nad on omavahel alles kokku sulanud. Ka maaliliigi oma sisemistes piirides võis õige peatselt hakata jälgima diferentseerumist, omalaadsete alajaotuste väljakujunemist. Kindlalt eraldusid teineteisest talupoeglik ja kodanlik žanr, omaette haruks kujunes lahingumaal. Sealjuures langes talupoegliku žanri õitseaeg just olustikumaali varasemasse ajajärku. Et selle perioodi kunstile tervikuna on omane terav robustsus ja tugev jutustava elemendi rõhutamine, siis on need jooned tooniandvad ka talupoegade elu kujutavates maalides. Seejuures on jutustamislaad lõbus, enamasti koguni koomilise varjundiga, inimtüüpide kujutamisel ilmneb kalduvus
7) viimasel real keskel töö valmimiskoht ja aastaarv (komata!). Punkti tiitellehel ei kasutata. Leheküljenumbrit tiitellehele ei panda. Tiitelleht vormistatakse Times New Roman kirjas suurusega 14 (pealkiri 18), reavahe 1,5 ja valdavalt keskjoondusega (Justify). 9 2.2. Sisukord Sisukord hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos nende alguslehekülgede numbritega. Sisukorda ei kuulu tiitelleht ega sisukord ise. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse loetelu ei kuulu peatükkidena nummerdamisele, küll aga nummerdatakse sisupeatükid, alapeatükid ja vajadusel ka lisad, kui neid on rohkem kui üks (näiteks Lisa 1, Lisa 2 jne).
Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd
Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused)
2. Eesti rahvaluuleliikide süsteem ja zanrid koos näidetega
Eesti rahvaluule liigid on:
Rahvalaulud
Rahvajutud
Lühivormid
Usund/kombestik
Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik
jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks
muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu
allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne.
Rahvajutu liigid:
· muinasjutt muistend Märchen , Sagen
· naljand pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest,
esivanematest, naabritest jne. <
6. Viimane rida keskel töö valmimiskoht ja aastaarv. Tiitellehe pöördel on välja toodud kaitsmisele lubamise kuupäev, kaitsmise kuupäev, retsensendi nimi. Õpilase ja juhendaja allkiri autoriõiguse seaduse täitmise kohta. Õpilase ja kooli autoriõigust kinnitav märge. Tiitellehe näidis on toodud käesoleva juhendi lisas 1, tiitellehe pöörde näidis lisas 2. 6.2. Sisukord Sisukord (vt lk 2) hõlmab endas kõigi üksikute alajaotuste täielikke pealkirju koos leheküljenumbritega. Sisukorra liigendus pealkirjadeks ja alapealkirjadeks peab vastama töös kasutatud liigendusele. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena nummerdamisele. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjaga. Sisukorda on kaval lasta koostada tekstitöötlusprogrammil. Selleks, et vastav programm sisukorra looks, peavad pealkirjad (TNR, kirja suurus 16, paks) ja alapealkirjad (TNR, kirja
jooksvates hindades 1993. aastal 1992. a. võrreldes 77% kasvanud ja moodustas keskmiselt 566 krooni pereliikme kohta kuus. Kogutarbimine püsihindades kahanes 10%. Soodne tendents on sealjuures tarbimise kasvutempo. Alates augustist (v.a. oktoober) ületas 1993.a. tarbimine (püsihindades) 1992. aasta taseme. Võrreldes 1993.a. kogutarbimise struktuuri eelmise aasta teise poolaasta (pärast krooni kehtestamist) tarbimisstruktuuriga pôhiliste alajaotuste kaupa, näeme, et 1 protsendipunkti võrra on tõusnud toidu (moodustab nüüd 41% kogutarbimisest) ning muude kaupade ja teenuste (21% kogutarbimisest) osakaal, 2 protsendipunkti vôrra suurenesid eluasemekulud (16% kogutarbimisest). Vähenes garderoobikaupade ning alkoholi ja tubaka osakaal. Tulude jaotus Peretulude struktuuris on vôrreldes 1992. aasta II poolaastaga 1993.a. suurenenud töötasu (1 protsendipunkti vôrra, moodustades nüüd 50% brutotulust), maksude (2.2 protsendipunkti,
Töö liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja alapunktideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö/peatüki sisule, kuid ei tohi korrata töö üldteemat. Pealkirju sõnastades tuleb vältida retoorilisi küsimusi, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjades ilmneda töö järeldused. Sisukorra, sissejuhatuse, põhiosa peatükkide, kokkuvõtte ja kasutatud allikate loetelu pealkirjad kirjutatakse läbivalt suurtähtedega. Alajaotuste pealkirjad kirjutatakse väikeste tähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda, sõnu pealkirjades ei poolitata ja lühendite kasutamine ei ole soovitav. Pealkirjad joondatakse vasakule (Ctrl + L). Tabelite ja lisade pealkirjade ning jooniste allkirjade vormistamist on kirjeldatud käesoleva juhendi järgnevates punktides. Kõiki peatükke ja töö teisi iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kasutatud
Ja aktiva ja passiva koosnevad omakorda lahtikirjutatud bilansikirjetest. Vajalikud bilansikirjete nimetused, kuhu paigutada näitajad oma firma majandustegevuse kohta, on seaduse lisas. Muidugi, kirjeid on palju, kuid Sina kasutad ainult neid kirjeid, millistele on ka arvväärtuseid kirjutada (loeb nii algsaldo, käive kui ka lõppsaldo). Tühje ridu bilanssi ei lisata. Seega kui alustaval ettevõttel on osakapital sissemakstuna pangaarvel, siis bilansi aktivapoolel on peale suurte alajaotuste pealkirjade üks kirje rahakirje ning passivas samuti üks osakapital. Võtame sellesama raha- ja pangakontode näite: kui on soov, võib peakirje jaotada omakorda veel alakirjeteks: raha kassas; raha pangas X, raha pangas Y. Sellisel juhul peab muidugi nende kolme alakirje summa kokku andma summa, mis on peakirjel raha-nimetusega. Bilansi visuaalne vorm Raamatupidamisbilanss on üheks olulisemaks dokumendiks, mida raamatupidaja koostab
Uurimistöö eelosa elemendid · Tiitelleht Tiitelleht peab olema värviline ja pildiga (vt aineprogrammi). Tiitellehe elemendid on toodud metoodilise juhendi alapeatükis 4.2. · Antud uurimistöö pealkiri esitatakse vabas sõnastuses soovitavalt valitud teemale näit: Projekti portfellihalduse võimekuse arendamise probleemid Eesti organisatsioonide näitel · Tiitellehe pöördel esitatakse autori(te) deklaratsioon(id). · Sisukord sisukorras on esitatud töö alajaotuste pealkirjad koos leheküljenumbritega. Otstarbekas on kasutada kuni kolmeastmelist hierarhiat (peatükk 1., alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1) (vt alapeatükk 4.3). Käesoleva uurimistöö sisukorra elemendid · Abstrakt (vt slaid 8) · Sissejuhatus (vt slaid 9) · 1. peatükk Teooria (vt slaid 11), (vastavalt valitud teemale: kas projektijuhtimise võimakuste arendamise probleemid või projekti portfellihalduse võimekuste arendamise probleemid või.., 2-3 lk
Et aga välisgrupp oleks operatsionaalselt kasulik, siis mida lähemal asub ta uuritavatele objektidele, seda parem. Nii näiteks on inimese puhul evolutsiooniliselt lähimateks tänapäeval elavateks liikideks gorilla ja simpans ja sama silmas pidades sobib välisgrupiks orangutang. Primaatide välisgrupiks sobib mõni Vana Maailma pärdik, katarhiinidele platürhiinid jne. Samas - mitte alati ei ole võimalik leida optimaalset välisgruppi. Eriti liigisiseste alajaotuste puhul. Inimrasside puu konstrueerimisel on simpansi kasutatud tüüpilise välisgrupina, kuid ta on kaugel ideaalist, sest Homo sapiens sapiens kui liik on vast 150 000 aastat vana, samas kui lahknemine simpansist toimus 5-7 MAT. Küll aga sobib simpans välisgrupiks seal, kus me vaatame hominiidide (liin, mis sisaldab meie esivanemaid peale lahknemiskohta Aafrika inimahvidest) evolutsiooni tervikuna. Välisgrupi kasutamine annab tihtipeale võimaluse eristada hiljutisi homoloogiaid
147 7.4 Niiskuskoormused korterites Niiskuskoormusi korterites on analüüsitud niiskuslisa abil. Niiskuslisa suurus näitab sise- ja välisõhu veeaurusisalduste (või veeauru osarõhkude) erinevust, vt. , valem: 7.1. Niiskuslisa võrdlus külmal perioodil (te+5°C) ja soojal perioodil (te>+15°C) vt. Joonis 7.20. Niiskuslisa tulemuste võrdlus erinevate alajaotuste vahel vt. Tabel 7.7. Joonis 7.20 Niiskuslisa jaotus külmal perioodil (te+5°C) ja soojal perioodil (te+15°C) perioodil. Tabel 7.7 Niiskuslisa keskmise suuruse ja 90 % taseme võrdlus erinevate alajaotuste vahel. Nädala keskmine niiskuslisa in, g/m3 Välistemperatuur te+5°C Välistemperatuur te>+15°C
annaabi.ee 
