Kuidas kirjutada head sisukorda, sissejuhatust, põhiosa, kokkuvõtet ja kasutatud kirjandust ? (0)

KUIDAS KIRJUTADA HEAD SISUKORDA, SISSEJUHATUST, PÕHIOSA, KOKKUVÕTET JA KASUTATUD KIRJANDUST ??
Uurimistöö sisukord:
Tuleb anda kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate pealkirjanumbritega. Otstarbekas on kasutada kolmeastmelist peatükkide hierarhiat. (näiteks peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa (punkt) 1.1.1).
Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras , samuti tuleb sisukorras ükshaaval näidata kõik lisad koos pealkirja ja aluslehekülje numbriga.
Sissejuhatus:
Kujutab endast töö käigus korrigeeritud programmi (kava) ning selles peaks sisalduma:

• teema valiku põhjendus, täpsustavad piirangud (kui vaja);
  
• teema aktuaalsus, tähtsus ja uudsus ;
  
• probleem (võib esitada küsimuse vormis) ja selle hetkeseis;
  
• eesmärk (milleks töö tehakse)
  
• uurimisobjekt ;
  
• aine (objekti külg, mida uuritud);
  
• hüpoteesi(id) probleemi oletatav lahendus);
  
• ülesanded (mida tuleb lahendada eesmärgi saavutamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks);
  
• meetodid (teed ja viisid, mida kasutatakse materjali kogumiseks, läbitöötamiseks ja hüpoteesi tõestamiseks).
  

Sissejuhatus (nagu ka kokkuvõte) on töö „visiitkaardiks“- nende põhjal kujuneb sageli arvamus tööst. Seega peab nende formuleering olema konkreetne ning üheselt arusaadav.
Sisejuhatuses võiks mainida ka , milliseid lähtematerjale ja andmeid on töös kasutatud. Sissejuhatuses ei tooda välja tööga saadud tulemusi ja järeldusi.
Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja seda ei kuhjata üle arvudega .
Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö sisulise osa (põhiosa) mahust, piirdudes enamasti kahe- kolme leheküljega.
Töö põhiosa:
Ehk sisuline osa koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning jagudest, mille pealkirjade lõppu punkte panna.
Põhiosa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust, teemast ning uuritavast materjalist. Peaosa peab andma ammendava õlevaate koostatud tööst, alates probleemi(de) püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste (ettepanekute) esitamiseni. Töö põhiosa annab vastused (lahendused) sissejuhatuses püstitatud eesmärkidele, hüpoteesidele ja ülesannetele.
Sageli koosneb põhiosa kahest- kolmest peatükist.
Esimeses neist analüüsitakse probleemi, antakse ülevaade uuritavast problemaatikast kirjanduse põhjal ja esitatakse olukord praktikas ning töö teoreetilis-metoodilised lähtekohad.
Teises peatükis antakse uurimuse metoodika kirjeldus. Veel iseloomustatakse uuritavat objekti, antakse uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid.
Kolmandas peatükis esitatakse uurimise (analüüsi, prognoosi) käigus saadud lahendused ja tulemused. Sageli esitatakse andmeid (tulemusi) loeteluna töö tekstis, tabelitena, arvjoonistena või valemitena.
Uurimusliku iseloomuga töödes võib peatükkide järjestus kujuneda vastavalt sellele, kuidas teema avamiseks ja lahendamiseks on otstarbekas küsimusi (probleeme) käsitleda.
NB!Töö põhiosa peatükid ja nende allosad peavad olema sisulis-loogiliselt üksteisega seotud ning moodustama teemale vastava terviku. Tuleb meeles pidada, et teadustöö ei ole tema koostisosade summa.
Võib kirjutada kolm suurepärast eraldi peatükki, kuid neid kokku pannes head teadustööd ei saa, kui töös puudub loogiline seos: esimesest lausest kuni viimaseni. Loogiliselt üles ehitatud töö ei sisalda sellist materjali, mida võib tööst välja võtta nii, et see ei riku töö terviklikkust.
Kokkuvõte:

• Koosneb tavaliselt tööst tulenevatest olulisematest järeldustest ja ettepanekutest.
  
• Järeldustest peaks selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses formuleeritud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti ning kas töö eesmärk on saavutatud. Ettepanekutes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parandamiseks uuritavas valdkonnas.
  

• Kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö eelnevates osades pole käsitletud.
  
• Samuti ei sisalda kokkuvõte enam viiteid tekstile ega kirjandusele. Samas võib kokkuvõte anda töö edasiarendamise suunad ja edaspidist lahendamist vajavad probleemid.
  

• Järeldused ja ettepanekud tuleb konkretiseerida ning süstematiseerida, soovitatav on nad esitada nummerdatuna või teesidena.
  

NB! Kokkuvõtte maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust.
Sissejuhatus ja kokkuvõte peaks olema nii esitatud, et neid lugedes saaks ülevaate töö probleemidest, üldisest lahenduskäigust ja tulemustest ka ilma põhiteksti lugemata.
Kasutatud kirjandus:
Hõlmab ainult töö koostamisel kasutatud ja viidatud allikaid . Nendeks on eelkõige raamatud, artiklid ajakirjadest, ajalehtedest ja kogumikest, uurimistööde aruanded , dokumendid , aruanded, intervjuud, arhiivimaterjalid, interneti materjalid jne.
Soovitatav on kasutada tähestikulist järjekorda. Sellisel korral paigutatakse ette ladinatähestikuline (nii eest, kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kõik bibliokirjed nummerdatakse araabia numbritega.
Allikad loetakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras.
RAAMATUTE viitamine :
Raamatud, millel on 1-3 autorit ,
Autor(id). Pealkiri: pealkirja täiendandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Lehekülgede arv.
Autori eesnimi ( initsiaalid ) on perekonnanime järel (see nõue tuleneb sellest, et kasutatud allikad on kirjanduse loetelus esitatud tähestikulises järjekorras perekonnanimede alusel). Koostaja ja toimetaja ei loeta autoriks (sel juhul kantakse trükis tähestikulisse kirjanduse loetellu pealkirja esimese sõna järele). Kui raamatul on mitu väljaandmise kohta, võib märkida ainult esimese. Andmed raamatu kohta võetakse tiitellehelt, puuduvad andmed tiitellehe pöördelt ja kaanelt.
ARTIKLID:
Kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest kahe kaldjoonega: Artikli autor(id). Pealkiri// Andmed väljaande kohta, kus artikkel paikneb (elektroonilise meedia tüüp). Allika andmed (kasutamise kuupäev).
Kirje teise osa vormistamine oleneb sellest, kus artikkel on avaldatud:
ajalehes ....// Ajalehe nimetus (aasta) kuupäev, lk
ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr, lk-d.
Elektroonilises ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr
Mõningad näited!
Hanni , T. Mis on börs? [WWW] http://www.ntm.tartu.ee //~tanz/ bors .htm (17.04.00) /Internetis/
Feldmann, M. Uue ja vana majanduse konflikt // Äripäev (2000) 12. aprill, lk 31. /ajalehes/
jne....