REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS (0)

REFERAADI VORMISTAMINE ARVUTIS 
 
Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille 
koostamisel  tuginetakse  eelkõige  kirjandusallikate  uurimisele.  Referaadi  eesmärgiks 
on  süvendada  õpilaste  oskusi  töötada  erialase  kirjandusega  ning  arendada 
väljendusoskust.  Referaadis  tuleb  esitada  ka  töö  autori   omapoolne   arvamus  ja 
järeldused. 
 
Vormindusnõuded 
Referaat  koosneb  järgmistest  osadest:   tiitelleht ,  sisukord,  sissejuhatus, 
sisulised  peatükid (nummerdatud), kokkuvõte, kasutatud materjalid, lisad. 
Referaadi maht on 10 lehekülge, millest 5 lehekülge on sisulisi peatükke, ülejäänud 5 
on  tiitelleht,  sisukord,  sissejuhatus,  kokkuvõte  ja  kasutatud  materjalid.  Lisasid  mahu 
sisse  ei  arvestata.  Kõik  kirjalikud  tööd  esitatakse  valge  kirjutuspaberi  ühel  poolel 
formaadis  A4 (297x210). 
•  Kiri   Times   New   Roman .  Tähemärgid  peatüki  sees  võivad  olla  12  punkti 
suured,  reavahe  1,5 punkti. 
•  Peatükkide pealkirjad on kirjutatud suurtähtedega. Alapealkirjad on kirjutatud 
väiketähtedega (va esitäht).  
•  Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata  allajoonimist. 
Terminite  lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja. 
•  Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu punkti ei panda.  
•  Peatükk  algab  uuelt  leheküljelt,  alapeatükk  samalt  leheküljelt.  Pealkirja  järel 
on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida. 
•  Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud.  
•  Taandrida 5 tähemärki või kasutada plokkidena  vormistatud  teksti. 
•  Sisukorda,  sissejuhatust,  kokkuvõtet  ja  kasutatud  kirjanduse   loetelu   ei 
nummerdata. 
 
Joonised  nummerdada  läbi  töö.  Joonis  paigutatakse  lehekülje   keskele .  Alla 
märgitakse Joonis 1.  Allkiri . Kõik joonised peavad olema tekstis  viidatud  (vt. joon.1). 
Foto  loetakse  jooniseks.  Tabelil  on  tabeli  pealkiri.  Tabel  1.  Pealkiri.   Viitamine :  (vt. 
tabel 1) 
Sõnastus  peab  olema   korrektne   ja  loogiline.  Kasutada  tuleb  selget  ja  täpset 
oskuskeelt,  üldtunnustatud  ja  väljakujunenud  terminoloogiat.  Kirjutada  tuleb  nii 
lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik. 
 
Teema valik 
Teema  formuleerimisel  tuleb  olla  informatiivne,  see  peab  olema  lühike  ja  kutsuma 
lugema.  Teema  valimisel  arvestatakse  oma  huve  ja  võimeid,  teema  aktuaalsust  ja 
originaalsust, võimalust teemat edasi arendada järgmistes töödes. 
 
Referaadi kava koostamine 
Kõigepealt  pannakse  paika  töö  struktuur.  Töö  jaotatakse  peatükkideks.  Seejärel 
tuuakse välja käsitlemist vajavad alapunktid. Põhiosa esimeses peatükis võiks näiteks 
anda teema ajaloolise  tausta  , teises osas tuleks tulemuste interpreteerimine, kogutud 
materjalide alusel pannakse kirja oma arvamus. 
 
Tiitelleht 
Tiitelleht peab kajastama järgmisi andmeid: kool, nimi, klass, töö pealkiri, töö liik 
(referaat),  juhendaja  nimi, töö kirjutamise/esitaamise koht ja aasta. (vt. näidis). 
 
Sisukord 
Sisukord  asub  tiitellehe  järel  (vt.näidis).  Sisukorras  näidatakse  kõik  töö  alajaotused 
täpses  vastavuses  töös  kasutatud  pealkirjade,  alajaotuste  järjenumbrite  ning 
leheküljenumbritega.  Sisukorras  antakse  ainult  peatükkide  alguse  leheküljenumbrid.   
Sisukorras  tuleb   loetleda   ükshaaval  kõik  lisad  koos  pealkirja  ja  alguslehekülje 
numbriga.  Lisad  on  nummerdatud.  Sisukorras  on  alapeatükkide  nimed  kirjutatud 
väiketähtedega (va esitäht) ja vormindatud nagu teksti igas teises peatükis. 
 
Sissejuhatus 
Sissejuhatuse  maht  ei  tohiks  olla  üle  1/10  töö  põhiosa  mahust.  Sissejuhatus  sisaldab 
teema  valiku  põhjenduse,  miks  see   huvitab .  Teema  aktuaalsus,  tähtsus,   uudsus , 
eesmärk ja töö ülesanded. Eesmärk  saavutatakse  ülesannete täitmise teel. 
 
Kokkuvõte 
Kokkuvõte ei tohiks olla samuti üle 1/10 töö põhiosa mahust. Kokkuvõttes ei püstitata 
uusi  probleeme,  ei   esitata   seisukohti  ega  järeldusi  küsimustes,  mida  töö  varasemates 
osades  ei  ole  käsitletud.  Kokkuvõttes  tuleb  anda  lühike  ülevaade  sellest,  mis  teemal 
töö  on  kirjutatud  ja  mida  uuris.  Lühidalt  tuleks  esitada  töö  sisulises  osas  saadud 
peamised  tulemused,  järeldused,  hinnangud,  ettepanekud  jne.  Välja  tuua  töös  tehtud 
järelduste  ja  ettepanekute  kasutamise  võimalused  ja  edasiarendamise  suunad  ning 
edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus 
või seisukoht. 
 
Kasutatud materjalid ja viitamine 
Viitamissüsteem peab kogu töö ulatuses olema ühtne. Kõik kasutatud allikad peavad 
leiduma viidetes. 
Kasutatud  materjalid  on  peatükk,  kus  on  iga  kasutatud  allika  kohta  kirje. 
Kasutatud  materjalide  peatükis  peavad  olema   kirjed   reastatud  ja  nummerdatud. 
Kirjeid  võib  reastada  tähestikulises  järjekorras.  Tähestikuliselt  järjestatakse  allikad 
kirje  st  autori   perekonnanime   või  autorita  allika  puhul  pealkirja  esimese  tähe  järgi. 
Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. 
Raamatute  puhul  esitatakse  kasutatud  kirjanduse   loetelus   järgmised  andmed:  autor 
( perekonnanimi   koos  initsiaalidega),  ilmumisaasta,  pealkiri,  ilmumiskoht,  kirjastus. 
Kui  raamatul  (samuti ajakirja ja kogumiku  artiklil ) on mitu  autorit , siis alates teisest 
autorist on initsiaalid  perekonnanime  ees ja nimede vahel on  koma . 
 
Näide.      Beckett , F. 2000. Maitseleksikon. Tallinn: Sild  
       Perek .nimi koma  initsiaal  punkt aasta punkt pealkiri punkt koht koolon kirjastus 
Autorita allika puhul on autori nime asemel töö pealkiri. 
Artikkel 
ajakirjast 
või 
ajalehest. 
Kirjes 
on 
näidatud 
autori 
nimi, 
initsiaal(id).aasta.artikli  pealkiri-ajakirja  nimi,ajakirja  number:lehekülgede   numbrid , 
millel artikkel asub. 
 
Näide.    Tammes, L. 2005. Pikkade õhtute  pleed  - Kodukiri, 2, 86-87 
   Perek.nimi koma initsiaal punkt aasta punkt pealkiri  sidekriips  ajakiri koma number 
koma lehekülgede numbrid 
Artikkel  Interneti  koduleheküljelt.  Kirjes  näidatakse:  autori  nimi,  initsiaal(id),  artikli 
pealkiri kaldkirjas. URL-aadress, materjali kasutamise kuupäev. 
 
Näide.   Praust ,  V.  Appi  tulevad   matemaatika   ja   salakiri .  URL= http://home.delfi.ee/ 
09.10. 2002 
 
Tekstis viitamine:  Viitama  peab  igat  lõiku, mis ei ole töö autori  enda kirjutatud.  Iga 
lõigu  lõpus  peab  olema   viide   ka  siis,  kui  on  mitu  järjestikust  lõiku  võetud  samast 
allikast. 
 
Raamatu  ja  artikli  puhul  pannakse  lõigu  lõppu  ümarsulgudesse  number,  mitmendal 
kohal  on  allikas  kasutatud  materjalide  loetelus,  samuti  leheküljed,  kust  lõik  sellest 
raamatust pärineb. 
Näide.   (2:56)       (9, 26,27)  või (9:26-27) 
Interneti  aadresside  puhul  pannakse  ümarsulgudesse  ainult  allika  järjekorra  number 
kasutatud materjalide lehelt.  
 
 
 
Näide: tiitelleht 
 
 
 
 
LUUNJA  KESKKOOL 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
KASPAR TAMM 
 
VIII klass 
 
 
 
SÜMBOLID JA MÄRGID RAHVAKUNSTIS 
 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Juhendaja:  Tiiu  Tusane 
 
 
 
 
 
 
 
 
Luunja 2009 
 
 
 
 
 
 
Näide: Sisukord 
 
 
 
SISUKORD 
 
SISUKORD…………………………………………………………………………... 2 
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………... 3 
1.  ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI……………………………………………..4 
1.1 Alapeatüki pealkiri……………………………………………………………. 4 
1.2  Alapeatüki pealkiri…………………………………………………………… 5 
2.  TEISE PEATÜKI PEALKIRI…………………………………………………6 
2.1. Alapeatüki pealkiri…………………………………………………………… 6 
2.2. Alapeatüki pealkiri…………………………………………………………… 7 
2.3.1. Alapeatüki pealkiri…………………………………………………………. 8 
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………….. 9 
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………….. 10 
LISAD……………………………………………………………………………….. 11 
    Lisa 1. Pealkiri……………………………………………………………………. 11 
    Lisa 2. Pealkiri……………………………………………………………………. 12 
    Lisa 3. Pealkiri……………………………………………………………………. 13