Referaadi kirjutamine (0)

Kuidas referaati kirjutada
Mis on referaat? Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand , milles võib kogu jutu kirjutada oma peast . Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist.
Kui pikk on referaat? Referaadi pikkuseks on 3-10 lehekülge, sõltub õpilase vanusest ja õpetaja nõudmisest. Üldjuhul on referaat 10 lk pikk:
Referaat koosneb järgmistest osadest:
1.lehel: Tiitelleht 2.lehel: Sisukord 3.lehel: Sissejuhatus: 4.-8.lehel: Sisulised peatükid 9.lehel: Kokkuvõte 10.lehel: Kasutatud materjalid
Referaat põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele
Kuidas valida referaadi teemat? Teema annab sulle üldjuhul õpetaja. Kui on lubatud see ise valida, siis lähtu oma teadmistest või huvidest. Mõnikord on parem kirjutada enne töö valmis ning alles seejärel panna pealkiri. Nii ei kirjuta sa teemast mööda. Kui sul on juba umbkaudne teema olemas, asu selle kohta materjale otsima.
Kui palju peab leidma materjali? Materjalide maht peab olema suurem kui referaadi oma, muidu ei saa ju kokkuvõtet teha. Kasutama peab vähemalt 3 erinevat (erineva autoriga ) materjali. Interneti materjale, mille autor pole teada, võib kasutada lisaks. Vähemalt 3 allikal peab olema võimalik nimetada autor.
Millistest osadest referaat koosneb? Referaadil on mitu kohustuslikku ja mõni soovituslik osa. Tiitelleht peab kindlasti olema. Sellele märgitakse kooli nimi, autori nimi, töö pealkiri, koostamise aasta. Kui õpetaja sind juhendab ja aitab, siis ka tema nimi. Sisukord pane sel juhul, kui sinu referaadil on mitu peatükki. Sealt saab vaadata, millisel leheküljel üks või teine neist paikneb. Sissejuhatus on lühema referaadi korral lõik töö alguses ja pikema puhul eraldi lehel. Sissejuhatusest saab lugeja teada, millest sinu referaat on kirjutatud ning miks seda on tehtud. Referaadi põhiosa võid jaotada teemakohasteks peatükkideks. Kokkuvõte on sama suur kui sissejuhatus. Sinna kirjutad, mida sa tööd tehes ise uut teada said ja milline on sinu arvamus sellest. Kasutatud materjalid tuleb nummerdada, muidu ei saa neile töös viidata.
Kuidas referaat valmis kirjutada? (Kasulikke nõuandeid) Sissejuhatus ja kokkuvõte kirjuta lõpus, kui muu töö on valmis. Kui sa kasutad valmiskirjutatud lõiku raamatust või internetist, pead sa sellele viitama , märkides vastava materjali numbri lõigu taha sulgudesse, näiteks (1). Ära kasuta ainult viitamist, vaid seo viidatud lõigud oma lausetega tervikuks. Referaadi kirjutamise ajal pea nõu õpetajaga ja näita talle oma pooleliolevat tööd, et vältida suuremaid vigu. Kui sa ei oska või ei leia materjale, siis õpetaja aitab.
Üldnõuded vormistamisel . Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga A4 lehe ühele küljele.
Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded:
Lehe ülaservast jäetakse vabaks 2,5 ja alaservast 2,5 ning paremalt 2 ,5 cm. Köitmise tarvis tuleb vasakust servast jätta tühjaks 3 cm. Leheküljenumbrid lehe alla, kogu töö ulatuses ühesuguselt. Tiitellehele leheküljenumbrit ei panda. Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa ­ sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse kirjastiili Times New Roman ja tähesuurust 12pt. Pealkirjad kirjuta suuremalt või tee need paksuks. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti sisestamisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset ja rööpjoondust. Põhiosa peatükid tuleb nummerdada. Peatüki number peab olema pealkirja ees nii sisukorras , kui põhiosas. Alapeatükid eralda lisanumbritega, näiteks 1.1 Ühtki töö osa ei ole soovitav alustada ega lõpetada tabeliga, joonisega või loeteluga. Taandridu ei kasutata. Allajoonimist referaadis ei kasutata! Vormistamise näited.
Tiitelleht
Tiitellehele tuleb märkida:
Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt
Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt
Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt
Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt
Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Sisukord
Sisukord esitatakse pärast tiitellehte eraldi lehel. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute alajaotuste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja alguslehekülje numbrid .
Sisukord
Elekter kodus.................................................................................................. 1 Elektrivõrku ja seadmeid iseloomustavad suurused....................................... 3 Elektrijaotusvõrk..............................................................................................3 Lühis............................................................................................................... 3 Kaitsmed ......................................................................................................... 4 Faasijuhe ja nulljuhe ....................................................................................... 4 Elektriseadmete liigid ja tähised..................................................................... 5 Nõuandeid elektri ohutuks kasutamiseks........................................................5 Elektritööd...................................................................................................... 6 Tavaline elektritarbija võib:........................................................................... 6 Kuidas raha kokku hoida................................................................................ 7 Kokkuhoiu mõttes pidagem järgmistki silmas:...............................................7 Köögis:........................................................................................................... 7 Külmkapi puhul:..............................................................................................7 Kuidas valgust tuppa tuua:.............................................................................. 7 Kasutatud kirjandus:....................................................................................... 9
2 Pealkirjad
Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad (nt. Sissejuhatus, Kokkuvõte, Kasutatud kirjandus jne.) esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide pealkirjad väiketähtedega. Pealkirjade kirjutamisel tuleb kasutada laade (Pealkiri1, jne).
Tabelid
Tabeli pealkiri joondatakse tabeli üles vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Tabel". Pealkirja ja tabeli vahele ei jäeta tühja rida. Tabel paigutatakse lehe keskele .
Joonised
Joonised ja muud illustratsioonid (sh. diagrammid, graafikud , geograafilised kaardid, joonistused, skeemid , fotod...). Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri
Joonis 1. Võru Vene Gümnaasium Kasutatud allikmaterjalid
Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud töö lõpus kasutatud kirjanduse nimekirja hulka. Nimekirja lisatakse kõik ja ainult need materjalid, mida õpilane kasutab.
RAAMATUD: märgitakse töö autor, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus, ilmumisaasta.
Näide: Kangilaski , Jaak. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst , 2005.
AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri, ajakirjandusväljaanne, artikli ilmumisaeg, ajakirja puhul leheküljenumbrid.
Näide: Keil, Andres. ,,Loomade farm" ­ nii ja naa.... ­ Postimees , 7. juuni, 2005
INTERNET : märgitakse autori nimi, lehekülje pealkiri, täpne aadress.
Näide: Vabamäe, Inna. Milline peab olematöötaja ergonoomiline töökoht? Kättesaadav: http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel.php?id=14
Töös viitamine
Põhinõudeks on, et viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud, kusjuures kõik tekstis toodud viidatud materjalid peavad sisalduma Kasutatud kirjanduse hulgas.
Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber.
Näide: Andrus Kivirähk alustab romaani ,, Rehepapp " esimest peatükki novembrikuu esimese lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000:3)
Töös lisade esitamine
Kõik lisad tuleb pealkirjastada ja nummerdada vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Lisa ülemisse paremasse nurka kirjutatakse paksus kirjas sõna ,,Lisa" ja lisa number, punktiga eraldatult järgneb lisa pealkiri.