Ajaloo õpimapp 6.klass (1)

ÕPIMAPP
Koostaja:
Juhendaja :
6. klass
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL
Muinasaja lõpuks, 12.-13. sajandi vahetuseks oli ena-vähem kogu Eesti ala asustatud. Hõredalt oli elanikke vaid tänapäeva Pärnumaal, mõnel pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju.
Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid , semgalid, kurelased, seelid – vahel.
Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased .
ELATUSALAD
Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvatati otra, nisu, kaera, hernest , uba, naerist, lina ja kanepit . Talude põllud paiknesid eraldi või kindlate põlluribadena küla ühispõllul.
KIVIAEG
KAMMKERAAMIKAKULTUUR
III aastatuhandel eKr imbus Eesti alale ja naaberaladele uusi sisserändajaid idast ja kagust, kes tõid kaasa savinõude valmistamise oskuse. Aastatuhandete keskel hakati Eestis ümberkaudsetel aladel valmistama väikeste lohukeste ja kammiga tehtud kriipsukestega kaunistatud kammkeraamikat. Oletatakse, et kammkeraamikakultuuri hõimud rääkisid soome- ugri päritoluga keelemurdeid, millest siin kujunesid läänemeresoome keeled.
STONEHENGE
STONEHENGE
Stonehenge asub Salisbury tasandiku kriidimadalikul Lõuna-Inglismaal.
Nimi "Stonehenge" on pärit saksidelt ja tähendab rippuvaid kive.
Esimesena asus Stonehenge’i uurima 17. sajandi arhitekt Inigo Jones, kes pidas seda roomlaste templiks. 18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid .
Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid.
Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises.
KAMMKERAAMIKA
KAMMKERAAMIKA
Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga savist ja vormitud laiadest kaldsete ühenduspindadega  lintidest. Anumad on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja kumera, harvem terava põhjaga. Need on olnud tavaliselt suuremõõdulised, kuid esineb ka väiksemaid, isegi miniatuurnõusid. Kõrgus on olnud suuava läbimõõduga võrdne või isegi väiksem. Servad on enamasti külgseinast paksemad ja moodustavad tihti sissepoole, harvem ka väljapoole või mõlemale poole korraga eenduva randi. Nõude seinapaksus on keskmiselt 1 cm.  Savinõude pinnad on nii sise- kui välispinnalt silutud või riibitud. Riiped on pinnale kantud tavaliselt nõrgalt. Tüüpilise kammkeraamika nõud on olnud peaaegu eranditult kaunistatud ning jäljendid on kantud nõude pinnale tugevasti ja selgelt. Ornamendielementideks on kammivajutised, lohud, täkked ja sooned . Ornament katab kogu nõu pinna, sh. põhja ja sageli ka serva ning mõnikord isegi nõude siseküljed vahetult serva all. Kaunistused paiknevad horisontaalsete vöönditena. Sageli esinevaks motiiviks on kammivajutiste ja lohuridade vaheldumine . Kammivajutised võivad moodustada ka keerulisemaid geomeetrilisi kujundeid: siksakke, rombe jms. ning kolmel Eestist leitud killul esineb isegi kammivajutistest veelinnu kujutis. 
TÖÖ JA ELATUS
KORILUS JA KÜTTIMINE
Kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas.
Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale . Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele.
Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma , sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal.
NEANDERTALLASED
NEANDERTALLASED
Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens ). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
Neandertallane oli 160–165 cm pikkune , massiivse ja musklilise kehaga . Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Erinevalt osav- ja püstisest inimesest, kes artikuleeritud kõnet veel ei tundnud , valdasid neandertallased ka kõnevõimet. Arvatavasti oskasid nad kasutada juba umbes mõndasada sõna.
Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosne inimliik. Nad matsid oma surnuid haudadesse ning tundsid ilmselt maagilisi toiminguid ja kombetalitusi.
AJAJÄRGUD
VANAAEG
Vanaaeg on ajalooline mõiste, mis võeti kasutusele renessansiajal: vanaajaks nimetati Rooma riigi aega ja sellele eelnenud aega; vanaajale järgnenud keskaega alustati umbes 5. sajandist pKr.
Hiljem on tekkinud raskused mõiste rakendamisel väljaspool Vahemeremaid, sest suured muudatused 5. sajandil puudutasid peamiselt Rooma riigi lääneosa.
Peale selle on hiljem kasutusele võetud mõiste " esiaeg ", millega peetakse silmas vanaajale eelnevat aega enne riikide teket ja kirja kasutuselevõttu. See muutus aga erineb piirkonniti veelgi enam, mistõttu on esiaja lõpu ja vanaaja alguse aega raske üheselt määratleda.
KIVIAEG
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan , mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi.
Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.
Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansi oma.
Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast , millega on tegemist. Üldiselt siiski arvatakse, et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi.
Kiviajale järgnes pronksiaeg , mille vältel said tavaliseks pronksist tööriistad . Üleminek pronksiajale leidis aset 6000 kuni 2500 eKr.
Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süsteemist. Tänapäeval jaotatakse kiviaeg paleoliitikumiks ehk vanemaks kiviajaks, mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks ja neoliitikumiks ehk nooremaks kiviajaks. Nendel on omakorda alajaotused. Kiviaja alajaotuste kronoloogia on regiooniti erinev.
Egiptus
CHEOPSI PÜRAMIID
Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi ( Hufu ) järgi.
Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.
Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal .
EGIPTUS
Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel praeguse Egiptuse kohal.