Referatiivne uurimistöö: Uni ja unenäod (3)

Q: Miks meid õudusunenäod painavad?

Vastus leiad õppematerjalist: Referatiivne uurimistöö: Uni ja unenäod

Keskkool - Kategooriata - Uurimistöö alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks meid õudusunenäod painavad?

SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1.UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED 3
2. PROBLEEMID UNEGA 5
3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE 7
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD KIRJANDUS 10

SISSEJUHATUS

Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid.
Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad.
Peamisteks allikateks olid raamatud “Unenägude entsüklopeedia” ja “Unenägude leksikon ” ning mitmed internetileheküljed.
Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis tuleb juttu unenägude tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud probleemidest ja kolmas unenägude tõlgendamisest läbi aegade.

UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED

Unenägude nägemine on harukordne sündmuste jada, mis ilmub tavaliselt visuaalsel kujul öösel, minu arvates selleks, et aidata meil hinnata hiljutiste sündmuste mõju oma elule. Unenägu koosneb loominguliselt kokkupandud visuaalsetest metafooridest, on järelkaja sellele, mida mäletatakse. (Ullmann 1979)
Aastal 1900 avaldas psühholoog Sigmund Freud (1856-1939) teose „Unenägude seletamine“. Selles väitis ta, et unenäod ei ole sugugi mitte juhuslikud, väliste erutustega vallandatud eksikäigud, vaid on, just vastupidi, meie hingeelu ülimalt tähtsad ilmutused, mõnikord unenägija salajaste soovide varjatud täideminek, mida ta pole ärkvelseisundis eneselegi tunnistanud. ( Parker , Parker 2000: 19)

Unenägude tekkimise füüsiline protsess

Unenägude nägemise protsess toimub ajutüves ja seda kontrollivad kaks neurotransmitterit, mis lülitavad unenägusid sisse ja välja. „Sisselüliti“ kasutab unenäo alustamiseks atsetüülkoliini ning „väljalüliti“ selle lõpetamiseks norepinefriini ja serotoniini. Kui kaks viimati mainitud kemikaali on pärsitud, võimaldab atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame . Et need kaks kemikaali on unenägude nägemise ajal pärsitud, ei saagi unenägusid pikaajalises mälus säilitada.) Ajutüve neuronid alustavad hipokampuses ka siinuslainet (sarnaneb siinuskõverale), mida tuntakse teetarütmi nime all – arvatakse, et see merihobukujuline ajustruktuur salvestab ka mälestusi. Sel ajal lõpetavad töö närvid, mis tavaliselt kannavad informatsiooni välismaailmast. (Guiley 2009: 7-8)

Miks me näeme und

Enamik teadlasi on ühel meelel , et unenägudel - vähemalt REM-unenägudel – on roll õppimisprotsessis (Guiley 2009: 8).
Unenäod erinevad selle poolest, millises unefaasis nad esinevad – kas REM- unes , kui uni algab (neid tuntakse hüpnagoogiliste unenägudena) või siis NREM-une ajal (Guiley 2009: 8).
Kõik imetajad (välja arvatud sipelgasiil), nagu ka mõned linnud ja roomajad, kogevad REM-und. Inimeste puhul väheneb vananemise käigus järk-järgult aeg, mis selles faasis veedetakse (Guiley 2009: 9) .
On jõutud järeldusele, et unenägude nägemine on vajalik füsioloogiline funktsioon, sest inimesed, kel on pärsitud REM-unenägude nägemine, muutuvad ärevaks tunnevad lausa paanikat, väsivad ja ärrituvad kergesti ning neil on raskusi keskendumise ja meeldejätmisega. Kui nad ei saa pikka aega REM-und näha, hakkavad nad lõpuks ärkvel olles und nägema, see tähendab, et neil tekivad hallutsinatsioonid. (Guiley 2009: 9-10)

Unenägude nägemise teised võimalikud bioloogilised funktsioonid

Uuendamine ja korrastamine. REM-une ajal on kehas hormoonide tase kõrgem kui mõnel muul ajal. Osad teadlased usuvad, et REM-uni aitab säilitada õiget hormonaalset tasakaalu. Kuna mõned neuronid on REM-une ajal puhkeseisundis, siis on ka väidetud, et see periood võib olla selleks, et neuroneid taastada ja täita.
Diagnostiline. Võimalikuks peetakse, et traumeerivad unenäod toimivad mõne tõsise füüsilise haiguse hoiatussignaalidena. Robert C. Smith selgitas välja, et unenäod võivad haiguse saabumisest varases staadiumis teada anda. Nimelt leidis ta, et paljud patsiendid, kel oli südamehaigus, olid unes näinud surma või suhete purunemist, kuigi nad tol ajal veel oma haigusest ei teadnud.
Elukogemuse tekitamine. Neuroteaduste professor Robert Vertes väidab, et tänu unenägudele ei lange magav aju lõplikku teadvusetusesse või isegi surma. Tema sõnul on aju une ajal kooma-taolises seisundis ja unenägude nägemine võimaldab olla aktiivne. (Guiley 2009: 16-17)

2. PROBLEEMID UNEGA

2.1. Unetus

Unetus on laialt levinud probleem, mille esinemine sageneb vanuse kasvades. Umbes viiendikul koguelanikkonnast ja kuni pooltel üle 55 aastastest võib esineda probleeme unega. Unetus diagnoositakse vaid osal uneprobleemidega inimestel ja sageli ei ravita unetust õigesti. See mõjutab unetuse all kannatavaid inimesi ja kogu ühiskonda.
Kehvasti magatud öö korral tunneb inimene ennast päeval väsinuna, ärritub kergesti ja tema töövõime langeb. Unetuse korral häiruvad ka inimese tähelepanuvõime ja koordinatsioon . Samuti mõjutab see inimese mälu ja muid kognitiivseid võimeid. Hea ja kosutava une korral tunneb inimene ennast päeval värske ja väljapuhanuna. Väljapuhkamiseks vajalik uneaeg on individuaalne. Kõige olulisem on magatud une kvaliteet. ( Kliinikum 2011)

2.2. Unenägudeta uni

On väidetud, et ka pärast unenägude nägemist on inimesed väsinud ja et unenägudeta uni aitab sügavamalt välja puhata . Kui meile näib, et me tihti ei näe und – kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame? Mõned uurijad , kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud , et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta. ( Matt 2011)
Kuid nagu varemalt esimeses peatükis mainitud, siis unenägude nägemine on vajalik füsioloogiline funktsioon ning et unenägude puudumisel tekivad hallutsinatsioonid ning hiljem, kui magades unenägude nägemine õnnestub, kompenseeritakse kaotatud aeg. Seega ei ole unenägudeta uni võimalik või siis vähemalt mitte tervislik, millega on väide, et pärast unenäovaba und on inimene paremini välja puhanud, ümber lükatud.

2.3. Õudusunenäod

Hiinas tehtud uuringu põhjal kannatab viis protsenti inimestest krooniliste õudusunenägude käes. 9000 täiskasvanut uurides leiti, et halvad unenäod seostuvad mitmete terviseprobleemidega nagu unetus, väsimus ja peavalud, aga ka depressioon ja ärevus, kirjutab Daily Mail.
Regulaarselt õudusunenägusid nägevatel inimestel esineb vaimse tervise häireid, näiteks depressiooni, ligi kuus korda sagedamini kui neil, kes öösel rahulikult magavad. Hiina teadlased lugesid krooniliseks õudusunenägude käes kannatamiseks seda, kui häirivaid unesid esines vähemalt kord nädalas. Sellele kriteeriumile vastas viis protsenti uuritavatest, kusjuures naised nägid õudusunenägusid paari protsendi võrra rohkem kui meestel.
Rohkem halbu unenägusid nägid neurootikud ja uurijad oletavad, et oma osa mängib ka geneetiline eelsoodumus . Hirmuunenägusid esines keskmisest mitu korda rohkem ka vaeste ja töötute seas. Õudusunenägude nägemine seostus suurema unetuse ja päevase väsimuse riskiga, tekitas peavalusid ja muutis hommikul ärkamise raskeks.
Lisaks leiti, et regulaarselt hirmuunesid näinutel oli keskmisest ligi kuus korda suurem tõenäosus psühhiaatriliste häirete tekkeks. Õudusunenägusid defineeritakse kui hirmutavaid unenägusid, mille tagajärjel inimene ärkab. (Loonet 2010)
Õudusunenägude põhjustajateks on leitud mitmeid faktoreid: ärevus ja stress , vürtsikad ja rasvased toidud, alkohol , uimastid ja ravimid , haigus.
Kuigi halbu- ja õudusunenägusid peetakse igapäevakogemustega toimetulekul normaalseks ilminguks, soovitab IASD konsulteerida terapeudiga, kui need püsivad intesiivsetena (Adelbert 2011).
Õudusunenägudest vabanemiseks aga tuleks esiteks üritada eemaldada eelnevalt nimetatud tegurid.

2.4. Luupainajad

Tihti ei tehta vahet õudusunenäol ja luupainajal. Luupainaja on unenägu, mis võib põhjustada magajal tugeva negatiivse tunde, milleks on enamasti hirm. Unenägu võib sisaldada situatsioone, kus inimene tunnetab ohtu, ebamugavust, vaimset või füüsilist terrorit. Kannataja on tavaliselt ärkvel ja püüab abi saada, kuid ei ole selleks võimeline ning samuti ei saa ta mõneks ajaks enam und.
Õudusunenägu on tavaline unenägu, mis tekitab magajas hirmu ning ebamugavustunde ning mille tulemusena ärgatakse. Luupainaja aga paneb inimese olukorda, kus ta tunnetab, et kõik toimub reaalselt, kuid ei suuda end kaitsta ega ka ärgata. (Wikipedia 2011)

3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE

Inimesed on pööranud oma öistele nägemustele suurt tähelepanu vähemalt aastast 3000 enne Kristust. Assüürlased, sumerid ja babüloonlased vaatlesid unenägusid üsna üldisest vaatevinklist, unenägija isiksust või tema elukogemust ei peetud oluliseks. Unenägusid peeti pigem unenägude jumala An Za Qari poolt valitsevate deemonite õelateks tempudeks. (Guiley 2009: 123)

3.1. Vanade kreeklaste ja egiptlaste unenägude tõlgendamine

Vanad kreeklased ja egiptlased suhtusid unenägudesse suure tõsidusega, just egiptlased lõidki oneiromantia, unenägude tõlgendamise teaduse. Need tsivilisatsioonid pidasid unenägusid jumalate sõnumiteks ja seetõttu niisama reaalseks nagu iga sündmust, mis juhtus ärkveloleku ajal. Jumalikke sõnumeid kutsuti spetsiaalsete võtete abil tahtlikult esile ja püüti ka unenägu näha teatud eesmärgil, et mõnele küsimusele vastust leida – mida tehakse ju siiamaani. Unenägude esilekutsumine levis Kreekasse ja Roomasse, kus see jõudis populaarsuse tippu. Unenägude esilekutsumise rituaalid leidsid aset Serapimites ehk unetemplites ja nendesse pöörduti sageli lootuses oma füüsilistele hädadele abi leida. Serapimites tehtud ülestähendused näitavad, et sellistele palvetele sageli ka vastati: mõned abivajajad said terveks, isegi pimedad said mõnikord nägijaks. Esimene dokumenteeritud põhjalik ja süsteemne unenägude analüüs pärineb Daldise Artemidoruselt, kes elas Väike-Aasias 2.sajandil enne Kristust. Tema „Oneirocritica“ koosneb viiest raamatust, milles ta pakub omaenese unenäo teooriaid faktide pähe. Kuigi tema meetodid võivad olla mitteteaduslikud, kujunesid mõned tema väited unenägude analüüsimise pöördepunktiks ning kehtivad ka kaasaegses unenägude tõlgendamises. (Guiley 2009: 134-135)

3.2. Idamaade unenägude tõlgendamine

Ka Idamaade unenäokäsitlus väljendab seisukohti, mis pole oma tähtsust kaotanud ka kaasajal . 7. sajandil pärast Kristust võtab hiinlaste „Meng Shu“ unenägusid kui õppimisvõimalust; seetõttu ongi vaja neid õigesti tõlgendada, et inimene saaks õppida ja oma elu paremaks muuta. Kuigi „Meng Shu“ soovitab inimestel tõlgendusi iseenda seest otsida, tunnistab see ka välise maailma, kaasa arvatud astroloogiliste jõudude mõju. Hiina kunstnikud , kes püüdsid unes leida inspiratsiooni oma maalide ja muusika jaoks, kutsusid väga tihti unenägusid esile. (Unenägude esilekutsumist rakendasid ka Ameerika lauskmaa indiaanlased .) Hindu püha tekstikogumik „Vedad“ pakub samuti juhtnööre unenägude tõlgendamiseks, tuues ära ka täpse kellaaja, mil unenägu öösel ilmus.
Nagu paljud teised raskestikäsitletavad teemad, nii kaotas ka unenägude tõlgendamine populaarsuse renessansiajal, mil tähelepanu koondus teadusele ja mõistuspärasele analüüsile. Unenägude seletamine, mida peeti okultismiks, ebateaduslikuks ja ajaraiskamiseks, jäi kauaks unarusse , kuni Sigmund Freud selle üheksateistkümnenda sajandi lõpus taas üles äratas. (Guiley 2009: 134)

3.3. Kaasaegne unenägude analüüs

Oma „Unenägude tõlgendamises“ (1900) väitis Freud, et unenägudel on tõepoolest olulised ja tõlgendatavad tähendused. Tema oli esimene, kes vaatamata kaasaegsete skeptilistele suhtumistele seostas unenäod alateadvusega.
Freud uskus, et ainult vabalt seoseid luues saab mõista unenägude tähendusi, sest need ei ole kunagi sellised, nagu paistavad. Ta väitis, et unes nähakse tavaliselt oma allasurutud soove ja ihasid, mille täitumise on teadvus mingil põhjusel ära keelanud. Tähelepanu ja äratundmist nõudes ilmuvad need alateadvuslikud soovid unenäos sümbolitena. (Guiley 2009: 147)

KOKKUVÕTE

Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul . Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal aimu ei ole või kohata unenäos täiesti võõrast nägu. Unenägude nägemist on kogenud kõik inimesed, tänapäeval peetakse seda loomulikuks ja keegi ei otsi mingit erilist põhjust, et miks need tekivad, küll aga püütakse unenägudele tõlgendusi leida.
Unenäod erinevad selle poolest, millises faasis neid nähakse. Inimesed kogevad magades REM-unenägude nägemist. On jõutud järeldusele, et unenägude nägemine on vajalik füsioloogiline funktsioon, sest inimesed, kel on pärsitud REM-unenägude nägemine, muutuvad ärevaks ja tunnevad lausa paanikat, väsivad ja ärrituvad kergesti ning neil on raskusi keskendumise ja meeldejätmisega. Kui nad ei saa pikka aega REM-und näha, hakkavad nad lõpuks ärkvel olles und nägema, see tähendab, et neil tekivad hallutsinatsioonid. Unenägude nägemine on inimestele eluliselt vajalik.
Unenäod valmistavad lapsi ette elus erinevates olukordades hakkama saamiseks ning vanemad inimesed näevad unes elu jooksul kogetud hetki . Tutvudes erineva kirjandusega sain teada nii unenägude tekkimise protsessi kui ka põhjuste kohta.
Levinud probleem on unetus, mis kasvab vanusega. Suureks probleemiks on ka luupainajad, mis ei lase inimesel end korralikult välja puhata. Õudusunenägusid defineeritakse kui hirmutavaid unenägusid, mille tagajärjel inimene ärkab. Neid võivad põhjustada ärevus ja stress, vürtsikad ja rasvased toidud, alkohol, uimastid ja ravimid, haigus.

KASUTATUD KIRJANDUS

Guiley, Rosemary Ellen 2009. Unenägude entsüklopeedia. Tallinn: Odamees
Parker, Julia, Derek Parker 2000. Unenägude leksikon. Tallinn: AED
Interneti materjalid
Adelbert, Heleriin 2011. Miks meid õudusunenäod painavad?
http://naine.postimees.ee/?id=381125 01.10.2011
Kliinikum 2011. Unehäirete keskus http://www.kliinikum.ee/component/content/article/27-teenused/211-unehaeirete-keskus 03.10.2011
Loonet, Teelemari 2010. Õudusunenäod soodustavad vaimsete häirete teket. http://www.tarbija24.ee/?id=280873 03.10.2011
Matt, Allen . Uni ja unenäod. http://www.hot.ee/allen/dreams.ht m 03.10.2011
Ullmann, Montague 1999. Dreaming Consciousness. http://siivola.org/monte/papers_grouped/copyrighted/Dreams/Dreaming_Consciousness.ht m 01.10.2011
Wikipedia 2011. Nightmare. http://en.wikipedia.org/wiki/Nightmare 04.10.2011
10

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 108 allalaadimist

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #1

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #2

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #3

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #4

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #5

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #6

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #7

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #8

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #9

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #10

Referatiivne uurimistöö-Uni ja unenäod #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

108 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

itsnotmeitsyou Õppematerjali autor

Referatiivne uurimistöö teemal "Uni ja unenäod"

referaat uurimistöö uni unenäod luupainajad unetus õudusunenäod unenägude tõlgendamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Uni ja unenäod referaat

............................................................................. 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Seda ajutist ühendust, mida inimene magades nähtamatu ilmaga peab, nimetatakse unenägemiseks. Mis on unenäo põjuseks? Kas tõesti see on ainult meie fantaasiavili, või see on jumala poolt saadetud sõnum? Ma arvan, et see huvitab kõiki inimesi, kes näevad unenägusid. Võtsin käsile just selle teema sest aegade juuksul olen märganud, et unenägudemaailm ja reaalsus on kaks tihedas seoses olevat asja. 3 1 Uni Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon

Inimeseõpetus

doc

Uni ja unenäod

Unenäod Unenäod on une ajal esinevad nägemused. Unenägu kui nähtus on teadlaste poolt suhteliselt vähe uuritud ning sellest ka igasugused spekulatsioonid selle olemuse kohta. On tõestatud, et me kõik näeme unenägusid. Kõige liikuvamad ja detailsemad on need REM-une ajal. REM-uni saabub aset tavaliseltt 3 kuni 4 korda öö jooksul. Psühholoogias juhtis unenägudele esimest korda tählepanu Sigmund Freud. Ta liigitas need manifestseteks ja latentseteks ning väitis, et unenäo manifestne sisu on seotud päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja. Unenägu võib olla kui seeriafilm. Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne. Unes ei saa näha seda, mida pole varem kuidagiviisi tajutud. Näiteks ei esine kurtidel helisid

Psühholoogia

docx

Uni ja unenäod

Tallinna Kristiine Gümaasium Uni ja unenäod Referaat Koostaja: Cristina Rahuoja Tallinn 2007 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Kõik inimesed näevad unenägusid. Normaalne öine uni hõlmab mitte üht, vaid mitut unenäoperioodi. Katsete varal on see kindlalt tõestatud. Ühed unustavad kõik unenäod ja väidavad seetõttu, et ei näe kunagi unenägusid. Teised peavad oma unenäod valdavalt meeles. Enamik meist aga suudab meenutada vaid paari unenäokatket ja näeb harva niisuguseid unenägusid, mitte kõik üksikasjad jäävad meelde ja mis teatud põhjustel avaldavad erilist mõju ning tunduvad harukordselt tähtsad. Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud

Psühholoogia

pptx

Uni ja unenäod

Uni ja unenäod Sisuk ord · Mis on unenäod? · Miks me näeme unenägusid? · Kas kõik näevad unenägusid? · Kuidas seletavad unenägusid lapsed? · Kuidas vältida õudusunenägusid? · Unenägude tüübid · Unenägude täitumine · Unehäired · Huvitavaid fakte Mis on unen äod? · Une ajal esinevad nägemused · Unenäod jagunevad: manifestseteks ja latentseteks · Manifestne sisu on seotud päevasündmustega · Latentne sisu väljendab alateadlikke soove ja vajadusi · Unenäod on individuaalsed ja iga inimese oma kujutlus · Uni on ilmtingimata organismile vajalik, et puhata füüsiliselt ja vaimselt Mik s me n äeme unen ägusid? · Unenägude nägemise põhjuseks võib olla päeva ajal kogunenud info vabanemine · Unenäod on mingil määral ka soovide täitumine, kuna

Psühholoogia

docx

Unetsüklid, unehalvatus ehk uneparalüüs

Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.

Väljendusoskus

docx

Unenäod

Miina Härma Gümnaasium Psühholoogia Grete Elise Rägo Unenäod Referaat 2015 Tartu Sisukord Table of Contents Sissejuhatus,....................................................................3 Uni................................................................................... 4 Unenäod...........................................................................5 Unenägude ajalugu...........................................................7 Unenägude seletamine ja uurimine.....................................8

Psühholoogia

doc

Uni ja unenäod ning une jagunemine

..........................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus...........................................................

Kehaline kasvatus

doc

Uni

Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid........

Bioloogia

Rohkem sarnaseid