Nägemise neuroanatoomia (0)

1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju ) ja piirdenärvisüsteem.
2. Millest koosneb närvikude? – Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest.
3. Nimeta peaaju osad – suuraju , vaheaju, keskaju , sild ja väikeaju, piklikaju
4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad ? – Keskajus.
5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju.
6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine ? – Hallaine on ajukoor , moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%.
7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud?
– Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega.
8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks nägemisnärvipea juures? kus on retina kõige õhem? – saagäärise juures: 0,1mm; nägemisnärvipea juures: 0,56mm. Kõige õhem: foveal, 0,05mm.
9. Kui suure läbimõõduga on reetinal nägemisnärvipea, maakula, fovea , foveola?
– nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0, 35mm ; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm
10. Nimeta reetina 10 kihti:
1. RPE – reetina pigmentepiteel; 2. LRC – fotoretseptorid; 3. ELM – välimine piirikiht;
4. ONL – välimine tuumade kiht; 5. OPL – välimine põimikkiht; 6. INL – sisemine tuumadekiht;
7. IPL – sisemine põimikkiht; 8. GCL – ganglionaarkiht; 9. NFL – närvikiudude kiht;
10. ILM – sisemine piirikiht
11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? – ONL – välimises tuumade kihis; INL – sisemises tumade kihis; GCL – ganglionaarkihis.
12. Kus paiknevad reetinal kepikesed , kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi.
– Kepikesed paiknevad fotoretseptorite kihis (LRC) ja asuvad reetina perifeerias. Nad võtavad vastu hämarat valgust ja reageerivad musta & valge varjunditele. Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas puuduvad. Kepikesed tagavad perifeerse nägemise.
13. Kus paiknevad reetinal kolvikesed , kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi.
- Ainult kolvikesed paiknevad reetina foveal ja foveolal, vähem on neid perifeerias. Neid on 6-6,8 miljonit ja nad reageerivad eredale valgusele . Otsustavad peenete detailide ja värvide nägemise üle. Neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Tagavad tsentraalse nägemise.
14. Milliseid ganglionirakkude tüüpe tead?Millist infot vahendavad? – Väikesed e. parvorakud – saavad signaale üksikutelt kolvikestelt foveas – vahendavad värvide ja kontrastide signaale.
Suuremad magno. e. parasoolrakud – reageerivad peamiselt liikumise peale. Saavad infot laiemalt alalt ja retseptiivväli on suurem. Neid on palju vähem, kui parvorakke.
15. Millest koosneb nägemisnärv ja millisteks osadeks jaotub? – Nägemisnärv lahkub reetinalt nägemisnärvi pea kaudu. Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen . Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal puuduvad nii kepikesed kui kolvikesed. Jaotub: silmasisene, silmakoopa sisene, kanalisisene, ajusisene.
16. Kuidas korraldab nägemisristmik infot? Joonista. – Välimised reetina närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN-s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi.
17. Mitu kihti on LGNis? Millistele kihtidele jõuab samapoolse silma info, millistele kihtidele vastaspoolse silma info? - Lateraalsed põlvikkehad koosnevad 6-kihist. Samapoolse silma info jõuab 2,3 & 5 kihile . Vastaspoolse silma info 1,4 & 6 kihile.
18. Kus asub esimene binokulaarne rakk ? - V1 alas ehk triibuline koor.
19. Mis on silma juhtivuse sammas. Kui lai, kuidas koores paikneb? - Koore rakud on grupeeritud tulpadena joostes püstiselt ristloodis mööda koore pinda. Ühe tulba laius on 0,25-0,5mm.
20. Mitu kihti on esmases nägemiskoores? Millisele kihile siseneb info? - 6-kihti, neljandale siseneb info.
21. Mis on hüperkolumn? - koore ühendus, mis sisaldab täisühendust silma juhtivus ja suuna sammastest, esindades ühte asendit nägemisväljas.
22. Millisesse ajusagarasse suundub „mis?“ tee, millisesse „ kus?“ tee. M tee ütleb, kus objekt on, P tee ütleb, mis objekt on.
23. Nimeta vähemalt 2 reetina pigmentrakkude funktsiooni – valguse neeldumine, aitavad kaasa A vitamiini vallandumisele.
24. Kui palju on umbes ühes silmas ganglionirakke? – Ca 1,2 miljonit.
25. kas silmas on rohkem M või P närvirakke? – Parvo.
26. Kui kahjustus on nägemisristmikus, kuidas see ilmneb vaateväljas – Inimene ei näe temporaalsemat vaatevälja mõlemis silmas.
27. Kui od silm ei näe, mida kahtlustad, kus võib olla vigastus – vasakus ajupoolkeras voi OD silmas.
28.kui parempoolsed vaateväljad on kadunud, mida kahtlustad. Kus võib olla vigastus? – Vasakpoolses LGN-is