Marutõbi (0)

Jaak  Timberg
Tartu, 2011
Rhabdoviirus

Sugukond: Rhabdoviridae

Perekond: Lyssaviridae

Ümbrisega üheahelaline RNA  viirus

7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp
Epidemioloogia
 Zonoos
 Urbaanse  marutaudi  korral on 90% nakkusal ikaks koerad 
ja kassid. 
 Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%)
 Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, 
lakkumine)
 Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, 
aerosoolide sissehingamine
Marutõbi Eestis

2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma
           metsloomade suukaudse           
           vaktsineerimise programm
2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu 
loomadel ( kolm rebast)

2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust

2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist 
said lisaks immunoglobuliini

1986. aastal suri 10aastane tüdruk
Kliinik
1. Inkubatsiooni  periood – 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat)
2. Prodromaalne periood – 50%-l haigetest, kestab 2-10 päeva
       - peavalu
-  palavik  
- nõrkus
- väsimus
-  iiveldus
-  oksendamine  
- hüperrefleksia
- suurenenud sülje  produktsioon   samaaegse januga
- agressiivsus
-  valud  hammustuse kohal
3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium
       - Entsefaliitiline marutõbi 80%
       - Paralüütiline marutõbi 20%
Entsefaliitiline:  1-7 päeva

Segasus

Palavik

Hallutsinatsioonid

Rahutus , ebaadekvaatne käitumine

Autonoomne düsfunktsioon:
    - hüpersalivatsioon
    - ülemäärane  higistamine
    -  kananahk
    - pupil i  dilatatsioon
    - priapism
Hüdrofoobia           ajutüve  haaratus

Aerofoobia
      kooma  1-14 päeva→ surm
Paralüütiline: 2-10 päeva
 Astsendeeruv paralüüs
 Sümmetriline kvadroparees
 Tekivad jäsemete-, näo-,  neelamis - ja 
hingamislihaste halvatused
 Mõõdukad tundlikkushäired
Laboratoorsed  uuringud
 Haiguse alguses ebaspetsiifilised
 Kli niline  veri  korras
 Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus
 Pleotüstoos > 1000 rakku/μl → otsida teist põhjust
 CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused
Diagnostika

Mõelda marutõvele !

Spetsiifilised   antikehad

RT-PCR – väga  sensitiivne  ja spetsiifiline

Antikehade  uurimine  immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast, 
kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris

Postmortaalne aju histoloogiline uurimine 
                                               Negri kehake
Profülaktika

Metsloomade ja koduloomade vaktineerimine

Haava pesemine vee ja  seebiga ,surnud koe eemaldamine, teetanuse 
vastane profülatika

Passiivne ja aktiivne  vaktsineerimine  peale kokkupuude
       - marutõve vaktsiini  manustamine  0, 3, 7, 14, 28 päeval
       - antiraabiline immunoglobuliini ( “Imogam” ) annuses 20 IU/kg kohta.
 Profülaktiline vaktsineerimine - veterinaarid, uurijad, 
loomade talitajad, marutõvevi rusega kokku puutuvad labori 
töötajad, turistid
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

• Marutõbi
• Rhabdoviirus
• Epidemioloogia
• Marutõbi Eestis
• Slide 5
• Kliinik
• Entsefaliitiline:  1-7 päeva
• Paralüütiline: 2-10 päeva
• Laboratoorsed uuringud
• Diagnostika
• Profülaktika
• Slide 12