isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. 3. Positronemissioonitomograafia PET näitab millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. 4. Leidke internetist mõni hiljuti ilmunud lühike artikkel, mis käsitleks närvisüsteemi. Tehke sellest lühikokkuvõte ning lisage link, kust materjali võtsite. Artikkel: https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/33830/teadlased-said- esimesed-ulidetailsed-pildid-narvisusteemist
spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises. Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest
Nimeta seljaaju funktsioonid JUHTEFUNKTSIOON (seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele) REFLEKTOORNE FUNKTSIOON (seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu) Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. Hingamiskeskus Südametegevuse regulatsioonikeskus Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemisrefleks Mälumisrefleks Neelamine Oksendamine Aevastamine Köharefleks Pilgutamine Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas Keskaju: anatoomiline jaotus, ülesanded NELIKKÜNGASTIKU TUUMAD PUNATUUM SILMALIIGUTAJA- JA PLOKINÄRVI TUUM
mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte. Kasutatakse trombide (verekämpude), ajukasvajate jt ajukahjustuste diagnoosimiseks. Neuropsühholoogid uurivad ka, kuidas mõjutavad eri ajuosade kahjustused inimese käitumist. 3. Positronemissioonitomograafia - PET Uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel CAT-meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal.
elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG. Positronemissioonitomograafia (PET) - uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal. Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid ja tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul.
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Näiteks asuvad piklikajus südametegevuse- ja hingamiskeskus. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamuses toimub peaajju sisenevate närviimpulsside esmane "sorteerimine" ja juhtimine suuraju erinevatesse piirkondadesse
lähtuvat närvijuurt, mis viivad infot lihaste ja siseelunditeni. Selgroolülid kaitsevad seljaaju liigse põrutuse eest, lisaks on see ümbritsetud ajuvedelikust ehk liikvorist, mis täidab sama ülesannet. Seljaaju: pikkus 40 45 cm läbimõõt 0,7 1,4 cm mass 34 38 g Funktsioonid: Reflektoorne seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Hallaine Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat, mis paikneb seljaaju keskosas, kujutades endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool lektor Võru 2013 TSEREBRAALPARALÜÜSI LÜHIKIRJELDUSES Mis on tserebraalparalüüs ehk PCI? Püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest. Tserebraalparalüüsi ehk PCI (Paralysis Cerebralis Infantilis) all mõeldakse ajukahjustust, mis on tekkinud looteeas, sünnitusel või kahe esimese eluaasta jooksul. Tegemist on seisundiga, mida põhjustab nende ajuosade kahjustus, mis kontrollivad võimet juhtida lihaste ja keha kasutamist. Ajukahjustus inimese arenemise ja kasvamise ajal enam ei muutu, kuid on alati olemas armina närvisüsteemis. Olenevalt sellest, millise ajupiirkonna kahjustusega on tegemist, tekivad inimesel erinevad liikumispuuded ning võib esineda ka vaimupuue. Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks võib
Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud ("late equals large"). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid.
Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja kuulmispiirkondades. Uuringute käigus on avastatud vähem suurrakke nägemis- ja kuulmisjuhteteedes ning teatud ajuosade proportsioonide muutust. (Lukanenok 2009: 16) Väikeaju-uuringud viitavad struktuuri ja toimimise erinevustele, mis omakorda põhjustavad motoorika-, kõne- ja keelekasutuse häireid. (Lukanenok 2009: 16) 8 3.2. Kognitiivsed põhjused Eespool loetletud bioloogilised aspektid põhjustavad iseärasusi ning raskusi kognitiivsetes protsessides, mis tagavad lugemisvõime ja -oskuse.
Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu
Hüpnoosi ja hüpnoosilaadseid seisundeid on tuntud ja kasutatud ilmselt juba inimühiskonna algusaegadest peale. Tegemist on nagu staatilise elektriga, mida tunti ja kasutati juba muinasajal, kuid selgitati alles 19. sajandi teisel poolel. Siiski jääb suur osa hüpnoosi füsioloogilistest mehhanismidest väljaspoole meie arusaamist ja teadusuuringute hetkevõimalusi. Võttes aluseks, et prefrontaalne korteks mingit moodi mõjutab ja koordineerib posterioorsemate (tagapool asetsevate) ajuosade tööd, võib see olla aluseks hüpnoosi põhjustatud neurofüsioloogiliste muutuste lokaliseerimiseks frontaalsagarasse (Muzur, 2006). Kasutan oma uurimustöös soomekeelset teaduskirjandust, sest Soomes on hüpnoosist ilmunud hiljuti ka raamat ning asjaga tegelevad mitmed spetsialistid. Lisaks tegutseb Soomes Hüpnoosiliit juba 1970-ndast peale. Peamiste allikatena on Hannu Lauermaa "Lääkärilehti", arstidele mõeldud ajakirjas ilmunud
postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju asub lülisambakanalis, koosneb hallollusest ja seda ümbritsevast närvikiududest moodustunud juhteteedest (valgeollus). Seljaaju funktsioonideks on reflektoorne talitlus ( seljaajurefleksid, mis ei vaja kôrgemate ajuosade osavôttu) ja erutuse juhtimine. Reflektoorse talitluse näiteks vôiks tuua lihaste talitluse keskuste töö, higierituse, veresoonevalendiku suuruse muutmise, urineerimise keskuste töö. (nt pôlverefleks) Erutuse juhtimine seisneb info (erutusimpulsside) vahendamises peaaju ja teiste elundite vahel. Seljaajunärvide tagumised juured toovad erutuse kesknärvisüsteemi poole (elunditelt) ja eesmised juured viivad seal kujunenud "vastuse" elunditeni.
motoneuronite kehad on seljaaju hallaine eessambas. · Kortikospinaalkulgla kontrollib liigutustegevust allpool pead, kortikobulbaarkulgla aga pea ja kaela osas. · Ekstrapüramidaalsüsteemi moodustavad alanevad juhteteed, mis ei läbi püramiide ega kuulu ka kortikobulbaarkulglasse. 10. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Reflektoorne seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu. Juhtefunktsioon seljuhul on seljaaju vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele keskustele. NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e. interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele
alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole) Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja painutajatelihaste toonus: kooridineerida seda toonust vastastikku. Nad paiknevad keskaju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud. Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See avaldub sirutajatelihaste toonuse tõusus – esimesed ja tagumised käpad välja sirutatud, saba püsti ja pea kuklas. Suuremad on kahjustused juhteteedes, mis viivad informatsiooni seljaajust peaajju. VAHEAJU ehitus ja funktsioon Vaheajul on kaks suuremat osa
isegi hullust. Kõik need on romantilise armastusega lähedalt seotud tunded. Pole siis imestada, et kui sabatuum saab katendialalt annuse dopamiini, muutub inimene äkki sihikindlaks (mis puudutab armastatu poole püüdlemist), tugevaks ja hulluks. Suudavad ju armunud kõike, ületavad suuri vahemaid, et teineteist hetkeks näha, võivad öö läbi üleval olla ja vahel isegi surra teineteise pärast. Kui skaneerida inimesi, kes on olnud oma partneriga koos üle kahe aasta, näeme ajuosade käitumises muutusi. Nende ajus tekib partneri pilti vaadates aktiivsus hoopis eesmises tsingulaarkoores ja insulakoores. Tegelikult ei tea Fisher ega teised, mida selle teadmisega täpselt peale hakata. Kindel on see, et nimetatud ajuosad tegelevad emotsioonide ja keha reaktsioonide töötlemise, mälu ning tähelepanuga. Sel võib olla kolm keemilist põhjust: 1) dopamiini tootvad ja transportivad ajupiirkonnad hakkavad seda ainet vähem levitama;
Tähelepanu all on teadmiste omandamine õppimise teel, nende korrastamine, teadmise organiseeritus inimese mälus. Uuritakse- Kuidas toimub info töötlemine. Esindajad- J. Pigeat Looja- psühhobioloogilisel Roger Sperry Idee- psühhobioloogiline seletab inimeste käitumist ajus toimuvate bioloogiliste protsesside kaudu. Uuritakse- Tänu uuenenud tehnikale, saavad psühholoogid kasutada erinevaid uusi aparaate, millega uurida närvirakke, samuti eri ajuosade rolli, mitmesuguste ainete ja välistegurite mõju ajule. 5. Psühholoogia uurimismeetodid Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Uurimistööle asudes on valida kolme strateegia vahel: 1. Kirjeldavad uurimused- · Juhtumi analüüs- on meetod, kus uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult. · Vaatlus- tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja neid üldistada
valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid.
(Lisa1) Väline(kognitiivne) aju e ajukoor moodustab inimesel 85% kogu aju kaalust, selles piirkonnas paikneb meie mõtlemise kõnekeskus. (O´Hanlon 1998) Välise aju otsmiku piirkonna kontrolliv ja pidurdav (mõistuse) mõju ülejäänud ajuosadele ongi kujundanud meist inimese. Tänu ajukoorte kontrollile summutatakse meie see maha loomalikud instinktid. Intelligentne inimene suudab alati ürgsete ajuosade ohjeldamatust maha suruda ja käituda inimväärselt igas olukorras. Aju sisemuses paikneb emotsionaalne e limbiline aju(S. Freudi järgi alateadvus), mis võib stressoritele reageerida ülevoolavalt ja värvikalt.Stressi toime ja tagajärg sõltub suuresti emotsionaalse aju seisundist ja tema aktiivsusest. Emotsionaalne aju raegeerib millisekundite jooksul ohuolukorrale, alles seejärel hakatakse mõtlema, mis uhtus ja mida tehti. (Paju, Raudsik 2007)
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks
Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. Kesknärvisüsteemi (KNS- pea ja seljaaju-) töö on organiseeritud minimaalsete kulutuste ja maksimaalse paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia. Oma arengult varasemad kesknärvisüsteemi osad alluvad hilisematele, nn kõrgematele ajuosadele. Juhtivataks kujuneb peaajukoor, mis täiuslikem on inimesel. Ilma ,,kõrgemate ajuosade" osavõtuta on teatud ulatuses võimalikud mõningad elutähtsad funktsioonid. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhutakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe- ja soos jätkamise funktsioone. Madalamate ajuosade kaudu teostuvad ,,automaatsed" reaktsioonid ei pruugi olla kaugeltki täiuslikud ega täita antud liigi seisukohalt oma bioloogilist ülesannet täies ulatuses. KNS-is
amfetamiini uurimusest, mis ergutab dopamiini. Amfetamiini võtab mõni inimene vaimse tegevuse stimuleerimiseks. Üledoseerimisel tekitab see amfetamiinipsühhoosi, mille sümptomid on väga sarnased paranoidse skisofreenia omadega. Dopamiinisüsteemi liigne aktiivsus võib mõjuda halvasti: inimene ei suuda enam ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajuosades. See tähendab, et tegemist on ajuosade koostöö häirega. Skisofreenia pärilikkuse kohta on teada, et skisofreeniahaige lastest ning õdedest- vendadest on skisofreeniat umber 8-12% -l, Üldine esinemissagedus on 1%. Lapsendamise uurimused näitavad, et skisofreeniaga ema lastest,kes on esimese elunädala jooksul lapsendatud tervesse peresse, haigestub 8-10%, aga nendest, kes on lapsendatud ebasoodsate kasvutingimustega peredesse, on haigestmise sagedus kuskil kolmandik. (Allik jt, 2002: 247-249).
teguriks. 40. Hilinemispidurdus - põhjustab soovitud tegevuse edasilükkamise kuni märguandeni tegevuse alustamiseks. Hilinemispidurdus on distsipliini kujundamise aluseks. 41. Väsimuse ilmingud õpilasel. Kehahoiak, apaatne, motoorne rahutus, tegeleb kõrvaliste asjadega. 42. Nimeta laste närvitalituse puudulikkuse 3 põhjust. *Puudulik närvikiudude müeliniseerumine *Mediaatorite kuhjumine sünapsi *Madalamate ajuosade-ajukoorealuste keskuste sage domineerimine *Emotsioonid segavad sihipärast tegevust *Kergelt tekivad ajukoore töös dominantkolded, uued ärritajad ainult tugevdavad dominantkollet *Erutus kaldub irradieeruma-erutus kandub teistele, antud hetkel erutusseisundis olevalt keskuselt ka teistele 43. Retikulaarformatsiooni (võrkmoodustise) olemus. Närvirakkude võrgustik ajutüves, millest lähtuvad impulsid aktiveerivad ajukoort. Võrkmoodustisse saabuvad impulsid erinevatest meeleelunditest. 44
VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrgemate ajuosade poolt antavate mõjutusteta. Viimased tagavad organismide eesmärgipärase muutuse kohastumisel ümbritseva keskkonnaga. Keskustes antav tagasiside
tekkinud võrgustikku jäävad kinni erütrotsüüdid ·Vigastuse sidekoestumine 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülessandeid täitva vere ringe tagamine veresoontesüsteemi.Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju-kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade- vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei
tekkinud võrgustikku jäävad kinni erütrotsüüdid ·Vigastuse sidekoestumine 10. Südame ja vereringe füsioloogia. Südame ehitus, südamelihase omadused. Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Südame põhifunktsiooniks on transpordi-, kaitse- ja regulatsiooniülessandeid täitva vere ringe tagamine veresoontesüsteemi.Spontaanne erutustekkesüsteem sinuatriaalsõlmes on vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise ja parasümpaatilise osa ning kõrgemate ajuosade mõju all.(para ja sümp osade mõju- kiirendab/aelglust!!) Südame parem ja vasak pool on vereringesse järjestikku ühendatud pumbad.Kodade-vatsakeste vahel atroventikulaar- e hõlmased klappid.Vasaku koja-vatsakese vahel kahehõlmane e mitraalklapp ja perema kolmehõlmaneklapp. Südamest väljuvate suurte veresoonte-vatsakeste vahel poolkuuklapid. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli(süst+diast)kestvuses ja mahus erinevusi ei ole,kuid vatsakeste poolt arendavad rõhud
käitumine, paranoiline psühhoos, vererõhu tõus, hüperteermia. KOKAIINI OHTLIKKUS : meeleoluhäired ( derp, labiilsus), kokaiinipsühhoos, ajurabadus, südameiskus, kopsude kahjustus, puudulik toitumine, seksuaalhäired (libiido vähenemine, viljastus, erektsioonipuudulikkus), raseduse ajal tarvitamine kahjustab loodet (enneaegne sünnitus, mahajäämus arengus). Tingitud kokaiinihimu kokaiinist sõltuvatel patsientidel tekib koos limblisie süsteemi ajuosade aktiveerumisega. Ajukuvamine on muutunud arutelusid uimastitarmisie üle. ECSTASY mõju : sensuaalne eufooria, suhtlemisvõime tajutud paranemine, kohmakus, koordinatsiooni halvenemine, mälupuudulikkus, ärevus- ja hirmuhood, kehatemperatuuri tõus, püsivad meeleolu ja tunnetushäired. Samuti ulatuslikud närviteede kahjustused, 5-HIAA vähenemine ajuvedelikus, globus pallidus-e kahepoolne
● tsentraalseks osaks on peaalju ja seljaaju perifeerseks peaajunärvid ja seljaajunärvid Somaatilise NS ülesanne: ● skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse kohe, peapiirkonna meeleelundite innervatsioon - see osa NS-st on teadlik ja tahtele alluv SELJAAJU MEDULLA SPINALIS Seljaaju funktsioon: 1) vahendab juhteteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel 2) juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse, mis ei vaja kõrgematee ajuosade osavõttu ● paikneb lülisambakanalis, koos teda katvate kestadega - u 1cm jämedune (ebaühtlane jämedus), u 45 cm pikkune ja u 30g raskune väätjas moodustis - keskel tsentraalkanal - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu) - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit
Tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves. * Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad
eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks - neuraaltoruõõnest areneb ajuvatsakestesüsteem Fleksuurid - peaaju kasvab nii laiuses kui pikkuses - seoses intensiivse pikikasvuga, tekib keskajufleksuur (E8) ja turjafleksuur (E9) – kumerus dorsaalsuunas - sillafleksuur (E10) – kumerusega ventraalsuunas - edaspidist kasvu iseloomustab otsaju võimas areng paarilised poolkerad kasvavad eest tahapoole katavad lõpuks peaaju ülejäänud osasid FÜLOGENEETILINE JAOTUS PALLIUM – MANTEL
ovaalaken – tigu (karvarakud ja transduktsioon). Helilaine siseneb väliskõrva kust see läheb kuulmiskilesse mis hakkab võnkuma. Võnkumine liigutab kuulmeluid (vasar, alasi, jalus), mille funktsioon on heli võimendada, sest sisekõrvas on heli läbi vedeliku. Ovaalaken hakkab liikuma mille tulemusena tekivad teos võnked basaalmembraanis kus asuvad heliretseptorid. Signaal liigub sisekõrvast keskajju kust edasine töötlus toimub erinevate ajuosade koostööna. Haistmises – haisteelund ninaõõne ülemises osas, seal lõhnamolekulidele tundlikud retseptorid Maitsmine – retseptorrakud keele maitsenäsades. Maitseelamus sõltub lisaks lõhnast, puutetundlikkusest ja temperatuurist. Eri piirkonnad kus rohkem ühetaolisi retseptorrakke kuid ainult ühele maitsele reageerivat piirkonda ei ole. Kehameel – proksimaalsed stiimulid (kudede asend, pea asend, temperatuur) – aisting (soe,
meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 142.Milliseid mõisteid on all kirjeldatud? a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c) Neuronite rakukehade asukoht kesknärvisüsteemis → Hallaine, d) Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 143.Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles? a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 144.Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 145.Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud? a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv
Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks kolmandikku katseisikutest allusid täielikult. Standford vangla katse P. Zimbardo 1971 · Situatsiooni ja rollide mõjust inimloomusele. Agressiivsus- tahtlik teise inimese vigastamine, haavamine. · Freudi teooria. Thanatos e. Surmainstinkt. · Evolutsiooniteooria. Agressiivsed geenid. · Teatud ajuosade kahjustumise tulemus. · Hormoonide mõju. Testosteroon. · Ravimid, alkohol. · Stress, frustratsioon. · Üldistunud erutus. · Keskkonna tingimused. · Õppimine, kultuurimehhanismid. Altruism näib soodsalt mõjuvat teistele, mitte aga isikule, kes seda käitumist sooritab. · Peamiselt õpitud käitumine · Erutus: tasu karistuse teooria · Empaatia-altruismi teooria · Evolutsiooniteooria Millal inimesed aitavad?
On seljaaju haigusi, mis hävitavad seljaaju hallolluse rakke, kui ühendus juurte ja hallolluse vahel katkeb, kannatab juurte toitumine. Valgeollused: Koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust. Valgeollusel eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel, külgmised sambad jäävad külgedele. Kiud kogunevad kimpudeks, teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulssi mingite konkreetsete ajuosade vahel. Näiteks: seljaajust nägemiskühmudesse. Kimpudel on lad.k nimetus, mis tuletatud kahest struktuurist, mille vahel juhivad närviimpulsse. Tractus spinothalamieus. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutust. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sarvedes alfa-motoneuroniteni ja sealt lihastesse. Ja nende abil juhitakse tahtlikke liigutusi. Peaaju koorealusest keskusest pärit närviimpulsse juhtakse
Piklikaju Kõik ülenevad (sensoorsed) ja alanevad (motoorsed) juhteteed. Keskused: südametegevus, hingamine, oksendamine, neelamine, aevastamine, köhimine, luksumine. Püramiid piklikaju eespinnal nähtav kortikospinaalaltrakt (motoorsest koorest seljaajju kulgev juhtetee) Piklikaju ja seljaaju piiril suurem osa nendest juhtetee kiududest ristuvad püramiidide ristumine e dekussatsioon. Püramiidi kõrval asub oliiv väikeaju ja kõrgemate ajuosade suhtlemist korraldavad oliivituumad. Piklikajus on maitsetundlikkuse, kuulmise ja tasakaalumeele ning 5 paari kraniaalnärvi tuumad. Ajusild Tuumad, sensoorsed ja motoorsed juhteteed. Tahteliste liigutuste signaalid ajusilla tuumade kaudu väikeajju. Hingamiskeskuse pneumotaksiline ja apnoe ala. Tuumad: kolmiknärv, eemaldajanärv, näonärv ja esiku-teonärv. Keskaju Selle tuumad: · mustollus dopamiini tootvad närvirakud
- Vegetatiivse närvisüsteemi talitlust saab muuta ravimitega järsult, see ei too kaasa emotsioone ja nende muutumist - Sunnitud naeratus tekitab emotsiooni Ekmani baasilised e põhiemotsioonid. Hirm, vastikus, viha, õnn, kurbus, üllatus Mis on emotsioonide peamised ülesanded, st milleks meil emotsioone vaja on? Käitumine vajab emotsioone, närvitalitlusena. Põhiemotsioonid – üldiselt, milliste ajuosade ärgastusmustrid kõige olulisemad on? Muster on eristavam ajukoorealuses kui neokorteksis, kus aktiivsus on pigem vähenenud. Limbilistes struktuurides ja ajutüves. Kuidas psühhobioloogia emotsioone määratleb? Emotsioonid tekivad võrgustikus, mille moodsutavad hüpotaalamuse, taalamuse eesmised tuumad, vöökäär ja hipokampus e limbiline süsteem. Emotsioon on aktiivsus kindlas närvisubstraadis koos selle tagajärgedega. IX LOENG
- Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga. Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride. Korteksi alumiste ajuosade vaheline suhtlus on kahepoolne. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal läheb asi keerulisemaks. - Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivemad, aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. II LOENG
blokeeritakse enne närvirakuni jõudmist) ja possünapsiline pidurdus( pärast närvirakuni jõudmist). 23. Seljaaju ehitus ja tähtsamad funktsioonid Seljaaju asub lülisamba kanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallainest) ja seda ümbritsevate närvikiudude( valgeaine) poolt moodustatud juhtteedest. Funktsioonid: Seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele. Seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade vastuvõttu. 24. Spinaalnärvid Spinaalnärvid: seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. . Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente. 25. Kraniaalnärvid
Kui pilk läks ära, siis ei saanud seda kergelt eriomaduste kombineeirmisele ja aitavad sed akõike läbi viia. Traditsiooniline mõte on, et 1 tagasi. See oli tphäire, kus üle 1 objekti tpvaatevälja ei mahu.’Patsient ei suutnud ovjekte ajuül on luua ümbritsevast ruumilne kaart. Paikneb ajuosade ühenduse - see kaart,mis seal manipuleerida. Ehk pealevaates ei suutnud mõtetstatud tegveust sooritada. Seda nim on, topograafiliselt esitab inimestele reaaalsust, .. optiliseks ataksiaks. Patsiendil pole probleemi panna kuuel nüüpe kinni (tuleb iseenest ja
- Madal aktiivsus – depressioon - Siin oluline une regulatsioon II LOENG – ARENG Evolutsiooniline areng Üldpõhimõtted - Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb sotsiaalse ja toiduhankimise keerukuse suurenemine - Aju suhtelise suuruse kasvuga kasvab ka keha - Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks struktuurilt ja funktsioonilt - Aju suurenemise evolutsioonis on pikenenud ka kasvamise periood, id erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud - Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks (kihilisemaks) Evolutsiooni suunavad jõud Darwini järgi: ….. Australopiteegid - U 4-1 miljonit aastat tagasi - Emased olid väiksemad - Suutsid püsti käia, aju oli ümaram, ajukoor oli enam välja kujunenud kui ahvidel - Taimetoidulised kuid sõid ka liha kui kätte said - Liikusid rühmiti ja püsti Homo habilis - Natuke suuremate rühmadena koos
Oli juhtumeid, mil antropoloog oli kohtus eksperdiks. Asjal oli aga ka positiivne pool just kriminaalantropoloogia raames kasvab välja tingimisi karistamise (karistuse diferentseerimise kontseptsioon). Frenoloogia oli vaimu- ja moraalifilosoofia, mis rajanes inimese iseloomu lugemisele tema peakuju järgi. Peakuju, kühmud, lohud pidid frenoloogia kohaselt kajastama eri ajuosade ja seega inimese võimete ja iseloomu seisu. Praeguseks on frenoloogia üsna surnud, kuid 1830. aastatel oli see populaarsem kui astroloogia tänapäeval. on palju mõjutanud rassistlike ideede teket ja levikut. Frenoloogia terminit võtis kasutusele Johann Spurzheim (1776-1832). Degeneratsiooniteooria vaimuhaigusi põhjustavad mürgid ja ebaloomulik käitumine (mürgideks on alkohool, saastumine, nakkushaigused, suguhaigused. Ebaloomulik
korrustel ja töötavd kooskõlastatult, olle omandanud ühise rütmi --- 27.Nimeta seljaaju funktsioonid. 1) Juhtefunktsioon – seljaaju on vahejaamaks erutuse edasiandmisel teistele närvikeskustele. Informatsioon naha-, liigutusaparaadi-, veresoonte-, seedetrakti-, eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. 2) Reflektoorne funktsioon – seljaajus asuvate närvikeskuste kaudu toimuvad seljaaju refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Seljaaju refleksid: kõõluse refleksid, kõhurefleks, tallarefleks, urineerimisrefleks, defekatsioonirefleks, sugurefleks 28.Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. • Hingamiskeskus • Südametegevuse regulatsioonikeskus • Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus • Seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus 29. Milliseid reflekse teostab piklik aju? • Imemisrefleks • Mälumisrefleks • Neelamine • Oksendamine • Aevastamine • Köharefleks • Pilgutamine
Liikidevahelises võrdluses embrüonaalne areng on rohkem konserveerunud, enam omavahelisi sarnasusi. Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarsemaks nii struktuurilt kui funktsioonilt. Aju suurenemine evolutsioonis → pikenenud kasvamise periood, kuid erinevate ajuosade arenguline järjekord on konserveerunud (“läte equals large”). Arengu käigus on aju ülesehituselt muutunud laminaarsemaks. Darwini järgi: - looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab mingis keskkonnas kohanemiseelise - seksuaalne valik: liigiomaste tunnuste areng, mida mingi liigi isendid peavad veetlevaks Arvas, et evolutsioon on väga aeglane, võtab aega kümneid tuhandeid aastaid.
M motoorne närv, S sensoorne närv, MS mõlemad 30. Seljaaju ehitus ja talitlus Seljaaju asub lülisambakanalis ja koosneb närvirakkude kogumikest (hallaine) ja seda ümbritsevate närvikiudude (valgeaine) poolt moodustatud juhteteedest. Hallainel eristatakse ees- ja tagasarvi, rinna- ja nimmepiirkonnas veel külgsarvi. Seljaaju ülesanded: 1) Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2) Juhtefunktsioon vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada segmentideks metameeridek teatud seljaaju osa kontrollib teatud keha osa, saab kontrollida seljaaju tööd (põlverefleks) Seljaaju saab impulsse: · Puutesensoritelt · Valusensoritelt
Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit
Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! 6. Suuraju koor ja selle keskused (sensoorsed ja motoorsed): erinevate keskuste lokalisatsioon ja funktsioonid. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Otsaju koosneb 1. peaaju koorest
Proprioretseptoritelt tundlikkust kesknärvisüsteemi. Teine peaaju närv on nägemisnärv – selle kaudu juhitakse silma võrkkesta retseptoritelt nägemistundlikkust peaajju. Keskajus asuvad mitmed närviraku tuumad ehk närviraku kehade kogumikud, mis juhivad sirutajate ja painutajate lihaste vastastikust toonust. Nendeks tuumadeks on: punatuum ja mustaine. Kui ühendus nende keskaju tuumade ja allajäävate ajuosade vahel katkeb, saavad ülekaalu sirutajad lihased ja kujuneb välja olukord, kus sirutajalihased on pidevalt jäigas kokkutõmbeseisundis, jäsemed on välja sirutatud selletõttu, pea kuklas. Looma puhul on ka saba püsti. Nii kõndida ei saa! Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12
Eesmise ja tagumise samba vahel on seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammas. Sealsete neuronite kasonid kulgevad eesmise juures kaudu spinaalnärvi ja osalevad sümpaatiliste talitluste regulatsioonis. Valgeaines on palju afarentseid ja eferentseid juhteteid ning see moodustab hallaine ümber mõlemal poolel eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi. Seljaaju ülesanded: 1 Reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon – toimuvad refleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu 2 Juhtefunktsioon – vahejaam erutuse ülekandel teistesse närvikeskustesse. Seljaaju teatavaid piirkondi koos neile vastavate 31 paari seljaajunärvidega nimetatakse segmentideks. Vastavalt seljaaju poolt innerveeritavatele piirkondadele saab keha jagada segmentideks – metameerideks– teatud seljaaju osa kontrollib teatud keha osa, saab kontrollida seljaaju tööd (põlverefleks) Seljaaju saab impulsse: Puutesensoritelt Valusensoritelt
Lapse kehaosade omavahelistes suhetes toimub suuri muutusi. Lihaste ja luude kasvule lisaks arenevad siseelundid ja nende tegevus. Närvisüsteem areneb ja võimaldab motoorset ja psüühilist arengut. Närvisüsteemi arengu tagajärjel väheneb seljaajust tulenev refleksiivne tegevus. Selle asemele tulevad kõrgemate ajuosade 91 juhitavad tahtelised tegevused. Ajustruktuuri kasv on esimesel eluaastal kiire. Niipea kui laste kesknärvisüsteem, lihased ja luud on piisavalt arenenud, vajavad nad ainult ruumi ja vabadust liikumiseks. Lapsed on visad niipea kui nad omavad uue oskuse, harjutavad ja püüavad seda parandada
annaabi.ee 
