Uurimismeetodid ja ajupoolkerade asümmeetria (0)

Uurimismeetodid - vaatlus ( ankeet , enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment ( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale’i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal)
Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia.
Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia.
Ajupiirkondade funktsioonid -
Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu.
Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tagavad keskajust tulenevad närviimpulsid lihaste pingeseisundi ehk toonuse.
Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises. Oimusagar on ajukoore osa, mis tegeleb põhiliselt kuulmise ja mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest.
Ajupoolkerade asümmeetria - •Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu
•Paul Broca
•Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine
•paremakäelisus
•Analüütiline infotöötlus
•Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine , kujunditega opereerimine , mittesõnaliste helide eristus , kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid
•vasakukäelisus
•Sünteetiline-info terviklik töötlus
Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine . 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine
Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju , stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine.
Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel , muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu.
Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head.
Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne , konkreetne, abstraktne . Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk “haudeaeg”, illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.