Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel. Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist. Psühholoogiateadus on tihedalt seotud mitme teise teadusega, ehkki ta erineb neist oma uurimisobjekti ja meetodite poolest. Vastastikusest mõjutamisest hoolimata säilitab iga teadusharu oma eripära, tal on selgelt eristuvad uurimisobjektid ja uurimismeetodid. Psühholoogia uurimismeetodid ja eetikaprobleemid 1)Eksperiment- Eksperimendi käigus on võimalik on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja muuta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Et enamasti on tegemist laboratoorsete katsetega, siis saab kontrollida ka igasuguseid võimalikke kõrvalmõjusid. Näiteks uuritakse alkoholi mõju mõtlemisele. (Õpik lk 14 näide musta värvuse kohta).
Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus. Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Virgatsaine : a) sünteesi suurendades või vähendades b) Säilitamist häirides c) Vabastamist häirides d) Tagasihaaret pärssides e) Lammutamise pärssimine jne. Tänapäevased aju uurimismeetodid 13 14 Elektroensefalogaafia (EEG)- Aju elektrilist aktiivsust kujutav kõver, mis saadakse peanahale kinnitatud elektroodide abil. Positronemissioon tomograafia (PET)- Ajutalituse uurimise meetod, mis seisneb aju piirkondade metaboolse aktiivsuse jälgimises. Kompuutertomograafia (CT)- Aju ülesehituse uurimise meetod, mis seisneb koondpildi koostamises paljudest eri nurga alt võetud rõngteniülesvõtetest.
(kes see kontrollib??) Luul – inimene ikka väidab, et keegi käib tema toas, siis võtab asju või tahab mürgitada. Ei Korraldused, mis endalse ise anname , aktiveerub suplemetoorne prk. Aga kui väliselt, usu teisi üldse. siis on lateraalne prk aktiveerunud. TS KAHJUSTUS – parem poolkera – tajuda teiste inimeste emotsioonie, miimikat. Infot saab ta ka basaalganlionitest. Ainult B6 prk saab infot basaalganglionitest. Kui lastel, MÄLU funkides tähtis on vakas-parem poolkera erinevys. kel peenmotoorika raskusi, siis nt palud midagi ühel käel teha, siis aju autmaatselt ka teisel
Psühholoogia üldküsimusi Ptk1. 1.1 Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub: Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine) Emotsionaalse protsessidena Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetaks
Parietaalsagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Oktsipitaalsagar e kuklasagar on peaaju tagumises osas, kuklaluu all paiknev ajuosa, mis tegeleb nägemisega. · Mida tähendab, et aju on lateraliseeritud? Tähendab, et ,,ülesanded" paiknevad eelistatult ühes ajupoolkeras. See on ajutalitluse omapära. Vasak ajupoolkera juhib paremat kehapoolt. Nt kõrvutades psüühikas ilmnevaid iseärasusi ajukahjustuse asukohaga, saab teha järeldusi, missugused ajuosad tagavad milliseid psüühilisi mehhanisme. · Kuidas suhtlevad närvirakud? Aju koosneb miljarditest närvirakkudest e neuronitest. Närvirakud suhtlevad omavahel keemiliselt. Rakke ümbritsev rakumembraan on polariseeritud. Keemilised elemendid vallanduvad närvilõpmetest elektrilise membraanipotentsiaali muutuse tõttu, andes edasi
uuritavale nähtusele Testid peavad olema valiidsed ja reliaatsed Vaidlusteljed: · Bioloogiline <-> sotsiaalne · Spekulatiivne <-> empiiriline · Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Psühholoogiateaduse ajaloost Teadusliku psühholoogia arenguloost Wilhelm Wundt(1832-1920) esimene eksperimentaalpsühholoogia laboratoorium Leipzig:1879-teadusliku psühholoogia algusaasta Seal hakati tegema uurimistööd Psühholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke: eriala, uurimismeetodid, teaduskraadid,osakonnnad,ajakirjad,kongressid Strukturalism (Wundt,Titchener): Psüühikaelementide loendi,struktuuri ja elementidevaheliste seoste (assotsiatsioonide) ning hierarhiate uurmine Funktsionalism (James,Dewey): Psüühika funktsioonide uurimine psüühiliste protsesside kaudu,selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumises ja praktiliste ülesannete täitmises James:Harvardi ülikoolis 1885 demonstratsioonilabor ....................................................................
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja lo
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogiliselt mittevastu
Kõik kommentaarid