üle 10000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Valkude pöörduvat denaturatsiooni nind väljasadestumist põhjustavad neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid. Globuliinid sadestuvad välja (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati sama palju (NH4)2SO4 küllastunud lahust ning jäeti see 5 min seisma. Tekkinud sade eraldati filtrimisega. Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4 kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus munavalgus oli suurem 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahuse sõltuvus pH-st
udune valge sisu katseklaasi. Järeldus Trikloroäädikhape (TKÄ) sadestas munavalku, mistõttu sain häguse valge vedeliku. TKÄ sadestab peptiide, mille molekulmass on üle 10 000. 1.1.6. Valkude sadestamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) ~2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Loksutades saadud lahus hägustus. Lastes seista 5 min, oli näha sademe moodustumist. Peale seda filtreerisin poole kogusest, saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Loksutasin katseklaasi hoolikalt, lisades vahepeal hulka soolakristalle, kuni sool enam ei lahustunud. Sain rohkelt sadet, mis vajus põhja. Järeldus (NH4)2SO4 toimel sadestusid esimeses etapis globuliinid lahusest välja. Filtreerides poole kogusest ning lisades filtraadile soolakristalle, sadestusid välja albumiinid. Võrreldes
eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged konsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestamine lahusest – seda nimetatakse väljasoolastamiseks. Globuiinid sadestuvad välja (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisati sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust ning jäeti see 5 min seisma. Tekkinud sade eraldati filtrimisega. Filtraadile lisati vähehaaval kristalset (NH4)2SO4, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekkis nõrk hägu. Kristalse (NH 4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem Järeldus: Tekkinud sademehulkade põhjal saab öelda, et albumiinide sisaldus küllastunud lahuses oli suurem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Laboratoorse töö protokoll Anorgaaniliste ainete põhiklassid Tallinna 32. Keskkool 10B klass Koostasid: Getterly Monika Stiina Mari-Liis 18.oktoober 2012 Tallinn Katse 1. Happe reageerimine soolaga Katsevahendid: Katseklaas, tahke sooda ( Na CO ), pird, tikud, vesinikkloriidhape (HCl) või äädikhape (CH COOH). Katse kirjeldus: Paneme katseklaasi hernesuuruse koguse soodat ja lisame paar kuupsentimeetrit hapet. Kohe algab katseklaasis tormiline reaktsioon ja eraldub gaas. Tõestame põleva pirruga, kas era...
valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: 2ml munavalgu lahusele lisame 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutame ja jääme 5 minutiks seisma. Tekkis globuliinide sade. Filtreerime sade filterpaberiga. Saadud filtraadile lisame kristelset (NH4)2SO4 kuni kontsentratsiooni saavutamiseni. (lisame väikeste portsjonitena soola ja loksutame katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel tekksi nõrk hägu. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel filtraadile tekkinud albumiinide sade oli intensiivsem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid
kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja väljasadestumist lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid soola küllastunud lahuses. Töö käik: 1) 2 ml munavalgu lahusele lisasin u 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ja jätsin 5 min seisma. 2) Tekkinud globuliinide sadet eraldasin filtrimise teel, milleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja klaaslehtrit. 3) Filtrisin poole lahusest ning lisasin filtraadile väikeste portsjonitena kristalset (NH4)2SO4 ja loksutasin kuni saavutasin küllastuskontsentratsiooni ehk kuni soolakristallid enam ei lahustunud. 4) Jälgisin albumiinide sademe moodustumist. Marika Treiman, 134944YAGB ,,1.Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega" Tulemused: Küllastunud (NH4)2SO4 lahuse lisamisel munavalgule eraldusid esmalt globuliinid, mis
Neutraalsede soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavadvalkude pöörduvat denaturatsiooni,millega kaasneb väljasedestumine lahusest(väljasoolastamine).Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses.Albumiinid sadestuvad soola küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisan võrdne hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jättan 5 minutiks seisma. Globuliinide sade eraldan filtrimisel. Filtraadile lisan küllastumiseni kristalset (NH 4)2SO4 . Tulemus: Pärast ainete segamist lahuses tekkis valge sade.Kui lisasin filtraadile kristalset(NH 4)2SO4 tekkis natuke rohkem sadet,kui esialgselt. Mida saate siit globiliinide ja albumiinide kohta järeldada? Järeldus: Valkude sadestumist sooladega mõjutavad erinevad faktorid: globuliinid sadestusid poolküllastunud lahuses,albumiinid sadestusid sama soola küllastatud lahuses. 7
Filterkoogi niiskussisaldus z (%) 54,10958904 19,46902655 Tahke osa mass koogis Mt (g) 386,3972603 743,300885 1 kg kuivainele vastav märja filterkoogi kaal m (kg/kg) 2,179104478 1,241758242 Tahke faasi kontsentratsioon suspensioonis x (kg/kg) 0,330254069 0,503932803 1 m3 filtraadile vastav koogi mass, arvestatuna abs kuivale ainele x0 1178,040428 1346,559574 Filterkoogi eritakistus r0 2329186297 224263409586 Tabel 4. Abitabel Filterraami pindala A(m2) 0,015806 Töörõhk 1 P1(Pa) 551578,4 Töörõhk 2 P2(Pa) 413683,8 Vee viskoossus müü (Pas) 0,001005
Neutraalsed soolad ((NH4)2SO4 , MgSO4 , NaCl ja teised) põhjustavad pöörduvat denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Sadestumisele mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass,.. 1.2ml munavalgu 2.Lisasin 1ml (NH4)2SO4 küllastunud lahus 3.Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on
Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. Globuliinid sadestuvad välja poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahusest. Töö käik · 2ml munavalgu lahusele lisatakse 2ml (NH4)SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. · Tekkis globuliinide sade. Sade filtreeritakse filterpaberiga. Saadud filtraadile lisatakse kristallset (NH4)2SO4 kuni küllastatuse saavutamiseni. (lisatakse väikeste portsjonitena soola ja loksutatakse katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrdame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. · Moodustus albumiinide sade. Võrreldes albumiinide sadet globuliinide sademega, selgus, et albumiinide sadet on vähem. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest (väljasoolamine). Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on aga vaja soola küllastunud lahust. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisan võrdse mahu (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutan ja jätan viieks minutiks seisma. Tekkinud globuliinid eraldan filtrimise teel, filtrin umbes poole lahusest. Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastumiseni (vahepeal loksutades). Moodustub albumiinide sade. Mõlemad sademed olid valged, kuid albumiinide sisaldus oli kindlasti kõrgem, kui globuliinide oma, sest globuliinide sadestamise puhul oli lahus veel võrdlemisi läbipaistev, kuid albumiinide sadestamisel oli sadet rohkem ja läbipaistvus väiksem. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Toimus valgu eraldamine madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest. Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis eraldati filtrimisel. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu, moodustub albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu väljasadestumine
molekulmass on üle 10000. 6. Valkude sadestamine sooladega (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist. (NaCl, (NH4)2SO4, MgSO4) Töö käik: 2 ml munavalgu lahust + 2 ml (võrdne hulk) küllastunud (NH 4)2SO4 lahust, jäetakse 5 minutiks seisma. Globuliinide sade eraldatakse filtrimisel (osa filtreerimata segu jätsin alles). Filtraadile lisasin küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4. Tulemus: Filtraat hägustus peale (NH4)2SO4 lisamist ühtlaselt, põhjas kristallid. Järeldus: Esmalt sadenesid globuliinid (lisades munavalgule (NH4)2SO4), filtreeritud lahusele kristlase soola lisamisel sadenesid albumiinid. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine.
1.1.6 Valkude sadestamine sooladega Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati võrde hulk küllastunud (NH4)2SO4 lahust ja jäeti umbes 5 minutiks seisma. Globuliinide sade, mis tekkis, eraldati umbes poole lahuse filtrimisel. Algne lahus jäeti võrdluseks. Filtraadile lisati küllastumiseni kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustunud, moodustus albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid, sadestusid globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinid sama soola küllastunud lahuses. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril ja vastav temperatuur oleneb valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb valgu
1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade suured sisaldused valgu lahuses põhjustavad valkude denaturatsiooni ja lahusest väljasadenemist, mida mõjutavad valgu mitmesugused tegurid( nt hüdrofiilsus, laeng jne.). Töö käik: 2ml munavalgu lahusele lisame 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutame ja jääme 5 minutiks seisma. Tekkis globuliinide sade. Filtreerime sade filterpaberiga. Saadud filtraadile lisame kristelset (NH4)2SO4 kuni kontsentratsiooni saavutamiseni. (lisame väikeste portsjonitena soola ja loksutame katseklaasi hoolikalt. Toimingut korrame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu maksimaalse kontsentratsioonini(küllastunud lahus). Moodustus albumiinide sade. Võrreldes juhtus, et globuliinide sade on rohkem, kui albumiinide sade. Järeldus: Kuna valkude sadestamist sooladega mõjutavad erinevad tegurid
1.1.6.Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni. Globuliinid sadestuvad (NH 4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik Lisan 2 ml munavalgu lahusele 2 ml (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutan ja jätan 5 minutiks seisma. Katseklaasi tekib valge sade, mis filtritakse. Seejärel lisatakse filtraadile kirstalset (NH4)2SO4 kuni lahus muutub küllastunuks. Järeldus Soola lahuse lisamisel tekkis katseklaasi valge sade, milleks olid väljasoolastatud globuliinid. Kristalse soola lisamisel tekkis uuesti valge sade, milleks olid seekord väljasoolastatud albumiinid. 1.1.7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Valgud denatureeruvad kõrgetel temperatuuridel pöördumatult ning sadenevad lahusest välja. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI)
Seega on munavalgu molekulmass üle 10 000. 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Väljasoolastamine- neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust. Tekkinud sade eraldatakse filtrimise teel ning filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni saavutatakse küllastuskontsentratsioon. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele (NH4)2SO4 lahust, moodustub globuliinide sade. Peale filtreerimist ja kristalse ühendi lisamist on aga tegu poolküllastunud lahusega, seega seal sadestuvad albumiinid. Filtreerimata lahuses oli rohkem globuliine, filtreeritud lahuses aga albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Neutraalsete soolade kõrged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid sadestuvad küllastunud lahuses. Töö käik 2ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldatakse filtrimise teel, ära filtritakse umbes pool lahusest. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 küllastunud lahuse saavutamiseni. Jälgitakse albumiinide sademe teket. Albumiinide sade oli hägusem ja tihedam kui globuliinide sade. Järeldus Kuna albumiinide sade oli tihedam, on munavalgus albumiine rohkem ja globuliine vähem. 1.1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb valgu denatureerimisega valgu väljasadestumine lahusest
Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik 2 ml munavalgu lahusele lisasin 2 ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust . Pärast loksutasin reaktsioonisegu ja jätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise teel (filterpaberitega). Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 väikeste portsjonitena kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Toimingut kordasin senikaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus Pärast (NH4)2SO4 lisamist ja loksutamist tekkisid valge sademe helbed. Pärast filtreerimist segu muutus läbipaistvaks. Pärast kristalli lahustamist lahus muutus häguseks ja tekkis sade. Järeldus Väljasoolastamise reaktsioonid kulgesid edukalt
denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade filtritakse (piisab poolest lahusest). Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH 4)2SO4 ja loksutatakse kuni soola kristallid enam ei lahustu. Järeldus: Küllastunud lahuse korral tekkis sadet märkimisväärselt rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. Järelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb
eraldamine) Väljasoolastumist põhjustab neutraalsete soolade kõrgetest konsentratsioonidest tingitud valkude pöördumatu denaturatsioon. Sadestumise protsessi mõjutavateks teguriteks on hüdrofiilsus, laeng, molekulmass jne. Töö käik: 2ml munavalgu lahusele lisatakse 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5min seisma. Tekkis globuliinide sade, millest ½ filtreeritakse. Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Moodustus albumiinide sade, mille võrdlemisel globuliinide sademega võime järeldada, et globuliinide hulk on suurem. Järeldus: Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, kuid albumiinid küllastunud lahuses. Küllastunud lahuses tekkis suuremal hulgal sadet kui poolküllastunud lahuses, seega on munavalgus albumiinide rohkem albumiine kui globuliine. 1
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia I labor: 1.1 Valgud ja 1.2 süsivesikud Üliõpilane: Silvia Laiv 112429 KATB41 Juhendajad: Kaia Kukk; Priit Eek 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud 1.1 Valgud 1.1.1 Biureedireaktsioon Katse tõestab kahe või enama peptiidsideme esinemist ühendis. Antud tingimustele vastavad ühendid värvuvad Cu2+ ioonidega kompleksi moodustades violetseks. See on valkude üldreaktsioon. Cu2+ ioonid seostuvad peptiidsidemesse kuuluvate nelja lämmastiku aatomiga ning sellest on tingitud reaktsioonis toimuv värvi muutus. Värvi intensiivuss sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valasin u. 1ml munavalgu lahust, lisasin 1 ml 10%-list NaOH lahust ja 2 tilka 1%- list CuSO4 lahust. Loksutasin katseklaasi sisu. Värvuse muutus toimus suhteliselt kiiresti ning vesivannil soojendamist ei vajanud. Järeldus: Sellest katsest saab järeldada, et mu...
väljasadestumist lahusest, kusjuures sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilsusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: Lisasin 2 ml munavalgu lahusele sama palju (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadud filtraadile väikeste protsjonitena kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel tekkis rohkem sadet. Järeldus: Valgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumist mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga küllastunud lahuses. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade filtritakse (piisab poolest lahusest). Saadud filtraadile lisatakse kristalset (NH 4)2SO4 ja loksutatakse kuni soola kristallid enam ei lahustu. Tulemus: Küllastunud lahuse korral oleks pidanud tekkima sadet märkimisväärselt rohkem kui poolküllastunud lahuse korral (aga minu läbiviidud katses tekkis umbes sama palju). Tegelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
sadestades denatureerunud valku lahusest välja. See ongi välasoolastamine. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilisus, -foobsus, laeng jne. Näiteks globuliinid sadestuvad diammooniumsulfaadi poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahusest. Töö käik · Katseklaasi 2ml munavalku · Lisan 2ml (NH4)2SO4 küllastunud lahust · Loksutan ning jätan seejärel 5 minutiks seisma (tekib sade) · Filtreerin lahuse · Saadud filtraadile lisan kristalset (NH4)2SO4 kuni lahus on küllastunud (sool ei lahustu enam) Munavalgule (NH4)2SO4 lahust lisades tekib poolküllastunud lahus ning tekivad globuliinid (sade), mille filtrin välja. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel lahusele kuni sool enam ei lahustu, on lahus küllastunud ning tekivad albumiinid valged niitjad moodustised. Kuna poolküllastumata lahuses oli sade suurem, oli globuliinide hulk suurem. Seega on munavalgus enam globuliine kui albumiine. 1.1
denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest ehk väljasoolastamine. Seda mõjutavad valgu hüdrofiilsus /hüdrofoobsus, laeng ja molekulmass. Seetõttu sadestuvad globuliinid poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: lisasin 2ml munavalgu lahusele sama palju (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin 5min seisma. Eradasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadud filtraadile kristalset (NH 4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni (lisasin katseklaasi vähehaaval soola, kuni see enam ei lahustunud). Hakkas moodustuma albumiinide sade. Võrreldes kahte katseklaasi, oli albumiine sadenenud rohkem (sade oli intensiivsem), järelikult on ka albumiinide sisaldus munavalgus suurem kui globuliinide sisaldus. Albumiind on lahustuvad vees ja mõõdukalt lahustuvad soolade kontsentreeritud
sadestumise protsess on sõltuv valgu hüdrofiilusest/hüdrofoobsusest, laengust, molekulmassist jm omadustest. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid aga soola küllastunud lahuses. Töö käik Lisasin 2 ml munavalgu lahusele 2 ml (NH4)2SO4 küllastanud lahust, loksutasin ning jätsin mõneks ajaks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Lisasin saadus filtraadile väikestes kogustes kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Pärast filtreerimist oli lahus õrnal hägune. Lisadest kristalset (NH4)2SO4 tekkis tugevalt hägune, läbipaistmatu lahus. Järeldus Munavalgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem, kuna lahus muutus rohkem häguseks pärast kristallide lisamist.
ja väljasadestumist- väljasadestumine. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus / hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisame võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jätame 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade eraldame filtrimise teel. Saadud filtraadile lisatame kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisame väikeste portsjonitena soola ja loksutatame katseklaasi hoolikalt. Toimingut kordame seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. Tulemus: Lisades munavalgu lahusele (NH4)2SO4 lahust, moodustub globuliinide sade. Seejärel filtreerin selle ning lisan sama aine kristalset ühendit, mis muudab lahuse poolküllastunust küllastunuks ja selles sadestusid albumiinid. Milliseid valke oli rohkem
pöörduvat denaturatsiooni ja nende väljasadestumine lahusest, mida nimetatakse väljasoolastamiseks. Sadestumist mõjutavad hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jt omadused. Globuliinid sadestuvad (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinid küllastunud lahuses. Töö käik: lisasin 2 ml munavalgu lahusele võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin, jätsin viieks minutiks seisma. Eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel. Filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu. Jälgisin albumiinide sademe moodustumist. Võrdlemisel segus, et globuliitset sadet tekkis rohkem. Järeldus: lahus sisaldas globuliine ja albumiine, kuna mõlemad sadestusid lahusest välja. Rohkem tekkis globuliinset sadet, seega oli globuliinide sisaldus lahuses suurem kui albumiinide oma. 7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st
Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, albumiinide eraldumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: 2 2 ml munavalgu lahusele lisansin 2 ml küllastunud lahust. 3 Loksutasin. 4 Jäätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise abil. Selleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja sobiva suurusega plastiklehtrit. Piisas vaid poole lahuse filtrimisest. 5 Saadud filtraadile lisasin kristalset kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisasin väikeste portsjonitena soola ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Segs tegin nii kaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Lahus muutus häguseks. Lahusesse tekkisid valge sademe tükid. Järeldus: Poolküllastanud lahuses (NH4)2SO4 sadenevad globuliinid. Need on jäänud filtris. Albumiinid aga ei sadene poolküllastunud lahuses. Nende sadenemiseks on vajalik küllastunud lahus. (NH4)SO4
valgu pöörduvat denaturatsiooni, millega kaasneb väljasadestumine lahusest. Sadestumise protsessi mõjutavad paljud tegurid: valgu hüdrofiilsus ja hüdrofoobsus, laeng, molekulmass jm. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud lahuses, almumiinide sadestamiseks on vaja küllastunu lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisada 2 ml (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutada ning jätta seisma 5 minutiks. Tekib globuliinide sade, eraldada see filtrimise teel. Filtraadile lisada kristalset (NH4)2SO4 küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Tekib albumiinide sade. Tulemus: Globuliinide sade oli õrn, albumiinide sade oli paremini tuvastatav (valge hägune sade), seega albumiine sisaldus munavalgus on suurem kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel
Seda nähtust tuntakse väljasoolastamise nime all. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik Panin katseklaasi 2 ml munavalgu lahust, lisasin 2 ml (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutasin ning jätsin seisma. Tekkis valge sade (globuliinid), mille filtrisin välja. Filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni lahus oli küllastunud. Tekkis vähe valget sadet, millest võin järeldada, et globuliine on munavalgus oluliselt rohkem kui albumiine. 1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Teoreetilised alused Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonnast
hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid küllastunud lahuses (NH4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: · 2 ml-le munavalgu lahusele lisasin võrdse mahu (NH4)2SO4 küllastunud lahust · loksutasin ning jätsin 5 minutiks seisma · eraldasin tekkinud globuliinide sademe filtrimise teel, filterpaberiga · filtraadile lisasin väikeste portsjonite kaupa kristalset (NH4)2SO4 kuni küllastusreaktsiooni saavutamiseni Tulemused ja järeldused: Kuna albumiinide sade tundus tihedam, kui globuliinide sadestamisel, siis võib järeldada, et munavalgus on albumiine rohkem, kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
albumiinide eraldumiseks on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: · 2 ml munavalgu lahusele lisansin 2 ml küllastunud lahust. · Loksutasin reaktsioonisegu. Värvuseta lahusesse tekkisid valge sademe tükikesed. · Jätsin katseklaasi 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sademe eraldasin filtrimise teel. Selleks kasutasin ~5 cm diameetriga filterpaberit ja sobiva suurusega plastiklehtrit. Piisas vaid poole lahuse filtrimisest. · Saadud filtraadile lisasin kristalset kuni küllastuskontsentratsiooni saavutamiseni. Selleks lisasin väikeste portsjonitena soola ja loksutasin katseklaasi hoolikalt. Toimingut kordasin senikaua, kuni soola kristallid enam ei lahustunud. Lahus muutus häguseks. Lahusesse tekkisid valge sademe tükid. Järeldus: Väljasoolastamise reaktsioonid kulgesid positiivselt. Esmalt sadestasin edukalt globuliinid küllastunud lahuse lisamisel. Seejärel eraldasin globuliinide sademe ja kontrollisin
väljasoolastamine. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH 4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade filtreeritakse (piisab umbes ½ lahuse filtrimisest). Filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni soola kristallid enam ei lahustu. Järeldus: Poolküllastunud filtreerimata lahuses sadestusid globuliinid, küllastunud filtreeritud lahuses sadestusid albumiinid. Munavalgus on rohkem albumiine kui globuliine, kuna küllastunud lahuse korral tekkis sadet rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH- st
väljasoolastamine. Sadestumise protsessi mõjutavad valgu hüdrofiilsus/hüdrofoobsus, laeng, molekulmass ja muud omadused. Nii sadestuvad globuliinid (NH 4)2SO4 poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestumiseks aga on vaja soola küllastunud lahust. Töö käik: 2 ml munavalgu lahusele lisatakse võrdne maht (NH 4)2SO4 küllastunud lahust, loksutatakse ja jäetakse 5 minutiks seisma. Tekkinud globuliinide sade filtreeritakse (piisab umbes ½ lahuse filtrimisest). Filtraadile lisatakse kristalset (NH4)2SO4 kuni soola kristallid enam ei lahustu. Järeldus: Poolküllastunud filtreerimata lahuses sadestusid globuliinid, küllastunud filtreeritud lahuses sadestusid albumiinid. Munavalgus on rohkem albumiine kui globuliine, kuna küllastunud lahuse korral tekkis sadet rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH- st
Kui muuta nikotiin ammooniumisoolaks, on ta vees lahustuv ning muust taimsest massist kergesti eraldatav. + N + HCl NH ·Cl N N Niisiis tuleb tubakat happega töödelda ja segu filtreerida. Filtraadile leelise lisamise abil võib ni- kotiini soola muuta vees lahustumatuks amiiniks ja sel viisil nikotiin eraldada. + NH ·Cl + NaOH N + NaCl + H2 O N N 17 13
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
