NH 4OH + 1 ml glükoosi lahust soojendasin segu ettevaatlikult. Tulemus: Esimene katse ebaõnnestus, tekkis tumepruun hägu. Teisel katsel sadestus soojendamisel aeglaselt peeglit meenutav metall. Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO 3 lahusest. Ag sadestus katseklaasi pinnale peeglina. 4. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse leeliseline Fehlingi reaktiiv (Fehling I + Fehling II lahus). Milline on nende koostis? Fehling I lahus: CuSO4 vesilahus Fehling II lahus: leeliselise kaaliumi ja naatriumtartraadi ehk Seignett'i soola vesilahus. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vask taandub vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel, tulemuseks punane vask(I)oksiid, mis sadestub. Sahharoos ise ei reageeri, vaid tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos.
Töö käik: Katseklaasi valati 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisati 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust.
kontsentreeritud NH4OH ja 1ml glükoosi lahust. Segu soojendati ettevaatlikult. Alguses lahus muutus hallikaks, seejärel tekkis katseklaasi seinale peegel. Järeldus: Kuna katseklaasi pinnale tekkis peegel, siis järelikult on glükoos taandatav suhkur, mille aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte katseklaasi lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Mõlemat lahust kuumutati 10 minutit veevannis ja mõlemale lisati seejärel Fehling I ja Fehling II lahust.
Järeldused: Katse ebaõnnestumise põhjuseks võis olla liigne glükoosi lisamine, mis vähendas segu aluselisust, või katseklaasi loksumine kuumutamisel (vesi kees ja õhumullid liiguatsid katseklaasi). Mul tekkis kogu lahusesse hall sade. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Taandavate suhkrute määramisel on levimuimaks reaktiiviks leeliseline vask(II)tartraatkompleks (Fehlngi reaktiiv), see saadakse Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II (leeliseline K, Na-tartraat) lahuste kokku segamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba alehüüd või ketorühma mõjul taandub vask, andes vask(I)oksiidi, punane sade. Suhkur aga oksüdeerub happeks. Sahharoos niisama Fehlingi reaktiiviga ei reageeri (pole taandav suhkur), Sahharoosi hüdrolüüsi kiirendatakse kas ensümaatiliselt või happe toimel kõrgel temperatuuril. Saharoosi hürdolüüsi protsessi nimetatakseinversiooniks ja tekkivat segu invertsuhkruks.
Tulemused: Glükoosi poolatsetaalne hüdroksüülrühm taandas diammiinhõbe(I)-st metallilise hõbeda, mis sadestus katseklaasi pinnale. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli määrata taandav suhkur. Töö põhimõte seisneb aldoosi või ketoosi reageerimisel leeliselise vask(II)-tartraatkompleksiga ehk Fehlingi reaktiiviga, mis saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vase taandudes moodustub vask(I)oksiid, mis punase sademena välja sadestub, suhkur aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: 1) Valasin 2 katseklaasi 1 ml 1%-list sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin. 2) Soojendasin mõlemat lahust veevannil 5 min temperatuuril 80...85°C.
O K K tekkinud hape Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na-tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 5 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis Fehlingi
NH4OH lahust ja loksutame. Seejärel lisame 1ml glükoosi lahust ja loksutame. Segu soojendame veevannis. Alguses lahus saab hallikaks, seejäärel tekkis peegel katseklaasi seinale. Järeldus: Sellepärast et katseklaasi pinnal tekkis peegel, glükoos on taandatav suhkur. Aldehüüdrühm oksüdeerus metalliga. Oli nagu sellel pildil - 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium- naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Töö käik: Kahte katseklaasi valame 1ml sahharoosi lahust, ühte lisame 1 tilk konts. HCl. Loksutame. Mõlemat lahust kuumutame 5 minutit veevannis. Seejärel lisame mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja loksutame. Katseklaasi
Suhkur oksüdeerub aga happeks. Taandavad suhkrud annavad positiivse reaktsiooni, sahharoos aga pole taandav. Küll aga hüdrolüüsub sahharoos hapendamisel glükoosiks ja fruktoosiks, mis annavad positiivse tulemuse. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ja lisan kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte neist lisan 1 tilka kontsentreeritud HCl. Loksutan ja hoian mõlemat lahust 5 minutit veevannis 80-85oC juures. Seejärel lisan mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I (CuSO4 (aq)) ja Fehling II (leeliseline Seignett'i soola lahus (aq)) lahust ja loksutan hoolikalt. Mõlemas katseklaasis tekib intensiivne sinine värvus. Soojendan uuesti. Järeldus Sahharoosi lahusesse, millele lisasin soolhapet, tekkis punane sade. Järelikult toimus selles lahuses edukalt sahharoosi hüdrolüüs glükoosiks ja fruktoosiks, mis andis katsele positiivse tulemuse. 1.2.5.Barfoed'i reaktsioon
või ketorühma toimel vask(II)tartaatkompleksi koostises olev vask taandub ning tekib punane Cu2O sade. Sahharoos ise Fehlingi reaktiiviga ei reageeri ( pole taandav suhkur), aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsiproduktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: Kahte katseklaasi valati 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisati veel 1 tilk konts HCl. Sahharoosi hüdrolüüsi läbiviimiseks kuumutati mõlemat lahust 5 min jooksul veevannil. Mõlemasse katseklaasi lisati 1 ml Fehling I (CuSO4 vesilahus) ja Fehling II(leeliseline K,Na- tartraadi e Seignetti soola vesilahus) lahust. Seejärel kuumutati uuesti mõlemat katseklaasi. 9 Tulemus: Fehlingi lahuste lisamisel muutus mõlemas katseklaasis lahus siniseks. Teistkordsel veevannis kuumutamisel tekkis katseklaasis, kuhu oli lisatud HCl, punane sade. Järeldus: Happe lisamine kiirendas sahharoosi hüdrolüüsi, mistõttu andis selles katseklaasis
OH +1 H +1 + - +3 0 R C + 2[Ag(NH 3)2] + 2OH R C + 2Ag + 4NH 3 + H2O O O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv, mida kasutatakse taandavate suhkrute määramisel , saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse ( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte lisatakse 1 tilk konts. HCl. Lokustatakse ning mõlemat lahust kuumutatakse 5min veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II lahust ja lokustatakse hoolikalt, kuniks lahus värvub siniseks. Katseklaasi soojendatakse
Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Tulemus: Katseklaasi pinnale tekkis hõbeda kiht.(peegel) Järeldus: Glükoosis sisaldub aldehüüdrühm, mis redutseeris metalli AgNO3 lahusest AgNO3 ja NH3 baasil tekkiv Ag(NH3)2 + (diamiinhõbe) 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv saadakse CuSO4 vesilahuse ( Fehling I) ja leeliselise kaalium-naatriumnitraadi soola vesilahuse( Fehling II) kokkusegamisel. Saadud reaktiiv reageerib aldooside või ketoosidega. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Testis aset leidvad reaktsioonid, ühendite struktuurid? Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 1ml sahharoosi lahust, ühte neist lisatakse 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutatakse ja hoitakse mõlemat lahust 5 minutit veevannis. Seejärel lisatakse mõlemasse
happeks. Inversuhkur glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu. Inversioon hüdrolüüsi protsess. Saharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuid reageeruvad tema hüdrolüüsi produktid. Töö käik: 1. Kahte katseklaasi valasin 1 ml sahharoosi lahust. 2. Ühte neist lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. 3. Loksutasin. 4. Hoidsin mõlemat lahust 5 minutit vesivannis juures. 5. Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. 6. Loksutasin hoolikalt. 7. Soojendasin katseklaase hoolikalt vesivannil. Esiteks, mõlemad lahused olid sinised. Pärast soolhappe lisamist, tekkis punane sade, kuid katseklaasis, kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi. Lahus jäi sinine. Järeldus: Katses selgus, et sahharoos ise puhtas kujus ei reageeri Fehlingi reaktiiviga sest sahharoos ei ole taandav suhkur ja järelikult ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet. Aga kui sahharoosile lisada
Second level Third level Fourth level Fifth level Ulrike von Levetzow, romaani naispeategelane, kelles vana Goethe leiab uue Lotte Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Goethe! Alexander Fehling ja Miriam Stein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SUUR AITÄH!
Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja tekkivat glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset (1:1) segu nimetatakse invertsuhkruks. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin 1 ml sahharoosi lahust. · Ühte neist lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. · Loksutasin. Lahused muutusid intensiivselt sinist värvi. · Hoidsin mõlemat lahust 5 minutit vesivannis juures. · Lisasin mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I ja 1 ml Fehling II lahust. · Loksutasin hoolikalt. · Soojendasin katseklaase hoolikalt vesivannil. Katseklaasis, kuhu olin algselt lisanud soolhappe, tekkis punane sade, kuid katseklaasis, kus soolhapet ei olnud, ei muutunud midagi. Lahus jäi endiselt selgeks siniseks. Järeldus: Katses selgus, et sahharoos ise puhtal kujul ei reageeri Fehlingi reaktiiviga ja ei tekkinud vask(I)oskiidi sadet, kuid kui sahharoosile lisada kontsentreeritud soolhapet, mille tulemusena
taandavateks ja mitte-redutseerivateks. Oligo-ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Oligosahhariidi (sahharoos, laktoos, maltoos) lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid, osalevad ka glükolipiidide koostises. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen) on energeetiliseks varuaineks nt tselluoos taimede rakukestas. Süsivesikute kvalitatiivne määramine: 1. Põhineb karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, Fehling). Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone, üldjuhul laguneb süsivesiniku süsinikahel selle käigus, tekib oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas suhkrumolekul ei lagune, produktideks mitmesugused happed. 2. põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksü- metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva
Iseloomulik rõhutatud rütmilisus. Oluliseks said liikumine, misanstseenid, palju oli järsku, nurgelisust zestikulatsiooni. Palju massistseene. Lavastustel oli iseloomulik hakitud kõnelaad: karjatused, hüüded, kaldumine ekstaatilisusse. Elusarnasust ja olustikulisust välditi. Ekspressionistlik draama on seisundidraama! Ekspressionistlikud lavastajad: väga radikaalsed Leopold Jessner, kes kasutas ekspressionismi klassikalise dramaturgia peal ja Jürgen Fehling, kes lavastas kaasaegset dramaturgiat. Jessner kasutas lagedat lava, mis oli jaotatud erinevatel kõrgustel asuvateks mängupindadeks, mida ühendavad trepid. Nn jessneri trepp. Misanstseenid erinevatel tasapindadel. Väga visuaalne teater. Valgustus oli väga oluline ja seda kasutati lavastuse rütmi markeerimisel. Tihti rakendati kontrastiprintsiipi: valgusel ja varjul tähendused. Lava kujundasid tihti ekspressionistlikud kunstnikud.
annaabi.ee 
