2.Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? .................. .................................................................................................................. 3.Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? ................................. .................................................................................................................. 4.Millised tööstusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? ... .................................................................................................................. 5.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? ................................................ .................................................................................................................. TÖÖSTUSAJASTU ALGUS 6. Industrialiseerimine algas ...... sajandi lõpul (millistes riikides?) ............................. .........................
Keenias on populaarne põllumajandus ja tööstus. Seal valmistatakse erinevaid tekstiile sest seal on odav tööjõud. Sealt pärineb tee, kakaooad, kohvi ja lõikelilled. See kindlasti on turismimaa aga mitte nii tuntud. See riik on pigem tuntud oma looduse ja loomade poolest sest seal on lõvid ja elevandis ja muud eksootilised loomad. Riigi arengutase on suhteliselt madal sest paljud inimesed ei käi tööl ja haridus on raskesti kätte saadav. Tegu on agraarühiskonna ja tööstus ühiskonna vahepealsega sest inimestel pole väga elektroonikat, inimesed elavad põllumajandusest.
põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid. Algas Rooma tsivilisatsiooni hääbumine (läänes): 1. senine rahandus ja kaubandus varisesid kokku (jällegi naturaalmajandus) 2. lagunesid Rooma-aegsed maanteed 3. linnakultuuri tähtsuse langemine ja agraarühiskonna osakaalu suurenemine 4. paljud antiiksed linnad hüljati (näiteks Rooma linna tähtsus muutus marginaalseks) Ladina keele mõjutusel kujunesid romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania ja rumeenia keel). Frangi riik Frangid, kes olid germaanlased, jõudsid Galliasse, mis on tänapäeva Prantsusmaa, rahvaste rändamise tulemusel. 5. sajandi lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. A) Mis aastatel valitses kuningas Chlodovech? Vastus: 481-511.a
Agraarühiskonna e põllumajandusühiskonna tunnused : Kasutati enda ja loomade tööjõudu. Tarvitati kohalike loodusvarasid ja kasutati naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus, kaubandus, käsitöö, kalandus. Seisuslik ühiskond. Sai areneda kõikjal. Tööstusühiskonna e industriaalühiskonna tunnused: Klassiühiskond. Väljavahetussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Levisid veskid ja tuulikud, leiutati metallisulatusviisid, kell, krükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseaded. Linnastumine. Üleminek masintööle. Pani aluse haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng, raudtee kasutuselevõtt. Sai areneda ainult toorme leiukohtade läheduses. Infoühiskonna tunnused: Informatsiooni kiire hankimine, töötlemine. Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja ...
Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine).
Keskaegne kasvatus Keili Kase 10.R Talupoja kasvatus Click to edit Master text styles · Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elu-tegevusse, nad olid Second level ümbritseva looduse ja sündimise, kasvamise, Third level vananemise ja surma pideva ringlusprotsessi osaks. Fourth level · Lapsed olid maast-madalast kaasatud igapäevase töö Fifth level protsessi.
aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus. 4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule. -Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane olme(elektrienergia, auto, kino, lennunduse areng, raudbetoon,teras), tarbeesemete areng, konveiersüsteem. Tööstuslik tootmine võimaldas relvastada ja varustada sadade tuhandete , varsti aga ka miljonite meestega armeesid. 5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul? -Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud
Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale
stiihilised rahutused ( poed, pagaritöökojad). 24-25. 02 muutus streik poliitiliseks üldstreigiks(3000 streikijat) AV saatis inimesi relvadega maha suruma. 1917 oktoober 1917 okt arreteeritakse AV liikmed öösel, hommikul teatatakse et on uus võim 17. okt manifest (aeg, sisu, kas jäi kehtima). Mida andis see lühike aeg demokraatiat? Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said haisu ninna, demokraatia kogemus, poliitilised parteid tekkisid(läksid maa alla). Valimisõigus piiratud(rikkad). Ajutine Valitsus Tööliste ja Soldatite Nõukogu rikkurid, endised poliitikud, haritumad, vähene vaesed, vähese haritusega, pooldati, vasak toetus, demokraatlik
Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane? Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Erinevatel ajastutel on väärtused, mis väljendavad kultuuri ideaale, jagatud arusaamadeks sellest, mis on hea ja mis on halb. Selle kõige tulemusena saame võrrelda erinevate ajastute kultuuride iseärasusi. Tänapäeva ühiskonnas domineerib tööaeg puhkeaja üle. Inimesed ei pööra enam rõhku rahvakalendri tähtpäevadele, ei hoolita nii väga usupühadest ega sellest, mis ilm õues on. Agraarühiskonnas mängisid need sündmused väga suurt rolli. Pühapäeval ei tohtinud inimesed tööd teha, siis käidi kirikutes ja veedeti aega perega. Sama kehtis ka usupühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Nüüdisajal on inimesed selliste tähtpäevade ja traditsioonide suhtes ükskõiksemad, sest peamisel kohal on töö ja raha teenimine. Kehtib ütl...
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID · KOGUKONDADE SUHTLUS PUUDUS, UUENDUSED LEVISID VÄGA AEGLASELT ...
Mille poolest oli agraarühiskonna kultuur parem kui tänane? Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond. Inimesed tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse ja kalapüügiga. Pered olid rohkem ühtsemad. Inimesed hoidsid rohkem kokku kõige tähtsam oli kodu ning pere. Kogukonnad elasid omaette. Pered tegelesid oma karja kasvatamise ja põlluharimisega. Tööjõuks olid enamasti loomad, kes olid adra ette rakendatud ja väetiseks oli loomasõnnik või kompost. Päevast päeva tegid pere mehisem pool ehk isa ja noormehed põllul tööd. Õrnem sugupool tegeles kodus käsitöö või toidu tegemisega. Saadud saake ja muud sellist säilitati, et tulevikus oleks lihtsam. Minu meelest on see väga hea näide töötavast ühiskonnast, kus iga üks tegi midagi aitamaks oma pere. Inimesed hoolisid ja hoolitsesid üksteise eest. Kõik andsid oma panuse, et asi toimiks ja toimis ka. Tol ajal oli tähtsam kodus aidata pere ja teha palju tööd, kui õppida koolis ja...
Oluline vabriku töölevik. Hoogne kivisöe kaevandamine. Juhtivaks riigiks Suurbritannia 19saj lõpp, 20 saj algus. Elektri leiutamine, esimesed autod, nafta kasutamine, telefonid, raadiod, terase kasutuselevõtt, esimesed lennukid. Juhtivateks riikideks USA, suurbritannia, saksamaa, itaalia, Jaapan. Hilisindustriaal tootmisviis 1960 ja hiljem. Tuumatehnika ja kosmosetehnika kasutuselevõtt. Põhjariigid tänapäevamõistes kõrgestiarenenud riigid. Rahvastiku hõive muutus ühiskonnas. Agraarühiskonna alguses põllumajanduse hõive 90% tööstus 8% ja teenindus 2%. Industriaal e tööstusühiskond põllumajandus 20% teenindus 20% ja tööstus 60%. Infoühiskonnas põllumajandus 7% tööstus 30% teenindus 63%. Nb! Teenindussektoris inimesed peaksid töötama IT- s, rahanduses.. s.t nad peaksid olema valgekraed. Mida suurem on hõivatus teenindussektoris valgekraede osas seda arenenum on riik. Globaliseerumine. Globaliseerumine kogu maailma haarav majandus-
Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
Ärkamisaeg Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, agraarühiskonna muutumine moodsa Euroopaliku ühiskonna suunas: industrialiseerimine,linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik.Keiser Aleksander II vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest(1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus(1863), mis andis talupoegadele esimese isikuttõendava dokumendi lubas neile rohkem liikumisvabadust ja võimaluse väljarändeks Venemaale.Teoorjuse(maakasutamisõiguse eest
asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama. Majanduse iseloomulikud jooned: Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents. Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem mis tõi kaasa pingeid ja kriise. Majandus arenes küll kiirelt aga ebaühtlaselt. Eluolu 20.saj algul: Tööstus arenes kiirelt ja see tõi kaasa agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise ehk linnastumise. Linnastumisega kaasnes arstiabi kättesaadavus ning sellega tõusis ka keskmine eluiga. Tänu arstiabile hakkas kiirelt tõusma ka rahvaarv. Tehnika arenes ja sellega tuli ka näiteks kino, elektrienergia majade ja linnade valgustamiseks, lennundus arenes, auto tekkis, raudbetoon ja teras tuli seega sai ka ehitada suuri maju. Inimesed olid kõigele uuele vastuvõtlikud ja õnnelikud. Tarbeesemete kättesaadavus suurenes. Kuna linnades oli palju
SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. 3 RAHVUSLIK ÄRKAMINE Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi majanduslike, kultuuriliste, poliitiliste ja protses...
ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Suhteline eelis mingi riik (tootja) suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda majandusharule, milles mahajäämus on väikseim. Vabakaubanduspiirkond ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. 2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus Varaagraarne (rändkarjakasvatus, alepõllundus) Hilisagraarne 15. saj (põlispõllundus, ühinesid looma- ja taimekasvatus) · Arenes Ida-, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Vahemeremaades ja Euroopas. · Kõige eesrindlikum oli Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ja kõrge töökultuur.
luuakse tootmisvahendite abil ainelist vara. Inimühiskonna ajaloo kestel on tootmise iseloom oluliselt muutunud. Tootmise tehnoloogilises arengus saab eristada pikemaid kindlate tunnustega etappe: käsitöö, manufaktuur, konveiertootmine, vooluliinid ning paindtootmine. Tootmise arengu alguseks võib nimetada aega, millal inimene leiutas esimese tööriista. Ühiskondliku arengu ja tootmise esimeseks ja pikimaks arenguetapiks loetakse agraarühiskonna ajajärku, mis algas umbes 10000 aastat tagasi ja millal inimesed hakkasid tegelema paikse karjakasvatuse ja põllumajandusega. Agraarühiskonda iseloomustab põllumajanduslik tootmine ja käsitöö. Tootmine oli hajutatud ning hinnatud olid mitmekülgsete võimetega käsitöömeistrid, kes valmistasid unikaalseid esemeid. 18. Sajandi keskpaigas muutus ühiskondade käitumine ja mõtlemislaad, mille tulemuseks oli tööstusrevolutsioon
Jakobson nägi ette kiriku lahutamist riigist, ent ei suutnud seda veel siis ellu viia. 1881. Aastal taotles Jakobson endale kaastoimetajaks noort ja haritud Ado Grenzsteini, viimane aga sidus end hoopis "Eesti Postimehega" ja sai Jakobsoni üheks ägedamaks vastaseks. Kui Carl Robert Jakobson suri, minetas leht oma üle-eestilise tähtsuse. Eesti ajalugu 18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale.
Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 4.Miks toimub areng agraarühiskonnas aeglaselt? Agraarühiskonna areng oli väga aeglane, sest: kasutati algelisi töövahendeid kogukondade suhtlus puudus uuendused levisid väga aeglaselt oli madal haridustase puudus kirjaoskus levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt 5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad
10. Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11. Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) Linnade elutsükli teooria 1. Urbanisatsioon e. linnastumine 2. Sub-urbanisatsioon e. eeslinnastumine 3. Kontra-urbanisatsioon e. 4. Re-urbanisatsioon e. taaslinnastumine vastulinnastumine Linnade elutsükliteooria Urbanisatsiooni etapp demograafilise siirde ja industrialiseerumisega kaasnev linnarahvastiku kiire juurdekasv agraarühiskonna lagunedes. Valdavaks mõjuteguriks majanduslikud põhjused. Suburbanisatsiooni etapp linnarahvastiku juurdekasvu aeglustumine, suurlinnade satelliitlinnade kiire areng ning maa ja linna vahelise piiri ähmastumine. eeslinnadest aeglasemaks. Eeslinnade kasv toimub Valg- Linnastute väljakujunemise algus, keskuslinna kasv jääb linnastumine peamiselt keskuslinna arvel, valdavaks elukohamuutuse põhjustajaks on keskkondlikud kaalutlused.
Rahvuslik ärkamine ja laulupeod 19. sajandi ülevaade Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda
lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395
omandamine, töötlemine ja levitamine/jagamine. Haritud ja kogemustega inimene on oluline ressurss nii riikide kui organisatsioonide jaoks (teadmised pole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss) 20. D. Bell ja postindustriaalse ühiskonna tulek. Ta väitis et postindustriaalne ühiskond on informatsioonile juhitud ja teenindusele orienteeritud. Ta lisas ka et postindustriaalne ühiskond peaks asendama agraarühiskonna kui peamise süsteemi. Ta mõtles välja kolm postindustriaal ühiskonna komponenti: 1. Vahetus tootmiselt teenindusele 2. Uute teadusel põhinevate tööstuste keskpunkt 3. Uute tehniliste eliitide tõus ja uue kihistumise põhimõtte saabumine Ta eristab kolme aspekti postindustriaal ühiskonnas: andmed, või informatsiooni kirjeldus maailmast, informatsioon, või andmete korraldamine tähenduslikesse süsteemidesse ja
Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks. Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada. Agraarühiskonna tunnusjooned. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks. Tööstusühiskonna tunnusjooned. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine.
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5
Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
Lõuna-Jaapani saartel on istandusi. Toodetakse piisavalt riisi, ülejäänud iportitakse (loomasööt). Tootlikus on väga kõrge, kuid omahind on kallis. Imporditakse ka valmistoiduaineid. Hiina--kujunemas on spetsialiseerunud suurtalud. Esmased toiduvarud suudab Hiina endale kasvatada. Siseturg on väga suur, kuid suudetakse ka eksportida. Sise-Aasia Põllumajandusliku maad on selles regioonis väga vähe, Põllumajanduslik tootmine agraartasandil. Toiduaineid imporditakse. Okeaania Seal on agraarühiskonna tootmisvormid. Palavvöötme kultuuride tootmine ja kogumine. Toiduaine tööstus Toiduaine tööstus on tihedalt seotud tooraine tootjatega, moodustades ATK-d (agrotööstuskompleks). Toodangu omahind peab olema suhteliselt madal, et seda saaks eksportida. Selle valdkonna globaliseerumine on suhteliselt tagasihoidlik. Enamus toiduaineid läheb omatarbeks. Eksportijateks on järgmised piirkonnad: 1. Põhja-Ameerika 2. Kaug-Lõuna 3. Vahemeremaad 4. Istandusriigid
H. Tammsaare Võitlus maaga Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890. Näide:"See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgetega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval." 19. sajandi teisel poolel iseloomustab Eestit üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Teoorjuse kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale
17.sajandi algusesse, mil domineerisid keiretsude sarnased süsteemid (Investopedia). Tugevamalt hakkas Jaapani majandus pead tõstma tööstusrevolutsiooni ajal, kui 1866. aastal toimus Meiji restauratsioon. Tulemusena taastati riigis keisrivõim, mille tagajärjel hakati Jaapani ühiskonda moderniseerima ja läänelikumaks muutma. Meiji valitsuse esimeseks prioriteediks majanduses sai industrialiseerimine. Varasemalt domineerinud agraarühiskonna asemel muutus Jaapan kiirelt tööstusriigiks. Investeeriti suuri summasid transpordi ning kommunikatsiooni edasi arendamiseks ja toetati aktiivselt võimsaid perekondlikke tööstusettevõtteid, mida hakati kutsuma zaibatsudeks. Zaibatsud alustasid väikeste pereettevõtetena, mis tegutsesid erinevates valdkondades üle kogu Jaapani. Hiljem, kui ka Jaapani majandus kasvas, muutusid zaibatsud, mida meie keeli võib tõlkida
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale
Eksam sooritatud, tuli veel tervele tsunftile pidu korraldada, mis oli samuti põhikirjas määratud. Kolme kuu 10 jooksul pidi nüüd värske meister sisse seadma töökoja, palkama vähemalt ühe abilise ning ka abielluma. 4.3 Talupojad Talupoega iseloomustas teatav elulaad, mis eristas teda teistest linnaelanikest: ta oli väga tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Lapsi õpetati ja kasvatati vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elutegevusse. Lapsed olid maast madalast kaasatud igapäevase töö protsessi eelkõige vanemate isikliku eeskuju najal. Töövõtted näidati ette ja nõuti töö tegemist. Töökasvatus oligi eriti iseloomulik talupojaühiskonnas. Talupojakultuur tundis kõige paremini ning kasutas optimaalselt ära loodusseadused, -rütmid ja looduse põhielemendid. Niisugusest keskkonnast tulenevalt olid talupoja lapse kasvatuses mitmekülgsed teadmised väga olulised
1.agraar- ehk põllumajandusühiskond: *kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatud ja põlluharimine. *vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. *keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. *Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast *agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere 2.industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: *Tööstuslike pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. *Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). *Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. *Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades:
Erinevad ajastud maailma majanduses. 1.Põllumajandusajastu e. agraarajastu. 2.Tööstusajastu e. industrialiseerumine 3.Infoajastu PÕLLUMAAJANDUSAJASTU Korilus elatusmajandus Inimesed hakkasid paikseks jääma põllud, loomad. Peamine tegevusala põllumajandus ( toit ) Käsitöö Elati kogukondlikult, seisuslikult iga piirkond omaette regiooniti mahanduslikult sõltumata varaagraarne tootmine. Pakseks jäämine eeldus riigi tekkele Linnasid vähe, väikesed Agraarühiskonna kõrgtase 15.saj. Indias, Hiinas Suhteliselt arenenud Edela-Aasias, Põhja-Aafrikas. Erinevate riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega ( transport kallis ) TÖÖSTUSAJASTU Tehnoloogilised uuendused 15 saj. Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus aurumasina leiutamine 18 saj
· Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). · Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
turumajandusel ning demokraatial põhinev ühiskond). D) vähemarenenud maades hakati Lääne-Euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ( likvideeriti liikumispiirangud, tsunftikorraldus, seisuslikud privileegid ja loodi valitavaid võimuorganeid). 1.2. Eluolu 20.sajandi algul (teaduse/tehnika areng): · Tööstuse arengu kiirenemine tõi kaasa: urbaniseerumise (eriti Lääne-Euroopas ja USA idarannikul) agraarühiskonna lagunemise arenenud riikides · Urbaniseerumisega arstiabi kättesaadavus kasvas, keskmise eluea kasv pani aluse kiirele rahvaarvu kasvule (demograafiline plahvatus). · Suurlinnad slummistusid; sellega kaasnesid mitmed sotsiaalsed hädad: kuritegevuse kasv probleemid hügieeniga tööpuudus · Seoses urbaniseerumisega hakkasid kultuuritraditsioonid muutuma: inimesed olid kõigele uuele vastuvõtlikumad massikultuuri teke
nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus)
lustatusel. Sellised uurimused on sarnased nii loodus- kui humanitaarteadustes. Enne küsimuste küsimist peab siiski looma üldise pildi. Statistikaeelne rekonstruktiivne kiht oli vältimatu. Kogu statistiline uurimine tekkis peamiselt 19.»sajandil. 28 PEATÜKK 2. AJALOOKIRJUTAMISE ARENG Vaatleme järgimisena küsimust — miks muutus agraarühiskond indust- riaalühiskonnaks? Agraarühiskonna all ei mõelda ju sellist ühiskonda, kus suur osa ühiskonnast tegeleb põllumajandusega. Kaubanduslik põllumajan- dus ei ole ju agraarühiskond. . . Ka linn on Tartust või Tallinnast erineva mastaapsusega mõiste. Teoorias me töötame mõistetega, millel rekonstruktiivses plaanis vastet ei olegi (abstraktsete mõistetega). Sealjuures on teooria oluline korduvus- te seletamiseks. Teisalt uurime me nii järgi, kas teooria kõlbab või mitte.
peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 2. Industriaal-ehk tööstusühiskond Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
Teadmised inimesest kui looduslikust olevusest, mis imandatakse looduse isiklike muljete ja arusaamade kaudu, peaksid kaasa aitama võõrandumistunde vähendamisele põlvkondade ja erinevate kultuuride vahel. RAAMATUHARIDUSEST JA MEELELISEST KOGEMUSEST (Lars Owe Dahlgren) Õppimise ja tegevuse lõimumine ja eraldatus Aasta 1842 võttis parlament vastu otsuse üldise koolihariduse kohta, mis tähendas rahvakoolide algust. Enne seda, agraarühiskonna tingimustes laiale elanikonnale mõeldud koole ei olnud. Tollases ühiskonnas õpiti töödes ja muudes tegevustes osaledes. Lapsed õppisid täiskasvanute tööd jälgides. Õpiti meeleliselt ja füüsiliselt kogedes ning sotsiaalselt osaledes. Riikliku koolihariduse kehtestamine muutis õppimise kontseptsiooni. Töö ja igapäevane sotsiaalne suhtlus kui õpikeskkond asendati formaliseeritud tingimustega, mis näevad õppetööks ette kindlaid kellaaegu ja eraldi ruume
alused(emakeelne lihtne jumalateenistus, hüljati pühakute kultus, riigikirik) *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond - Eeldused; pööre Inglismaal; masinad; pöörde tagajärjed; teaduse ja tehnika areng 19. sajandil. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega. Võib öelda, et kõigepealt on üheks tööstusliku pöörde eelduseks Inglise revolutsioon. Teise eeldusena peaks ära mainima agraarühiskonna pöörde. Järgmine eeldus on masinate konstrueerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujunemine. Veel mõni eeldus: ostuvõimeline turg, energiaallikate olemasolu, vaba tööjõud ja selle juurdevool. Tööstuslik pööre sai alguse 17. saj inglismaal. Seal riigis tekkis vajadus söe järele, toota rauamaaki. See andis ka tõuke selle tööstusharu enda arenemisele, tekkis juurde uusi söekaevandusi. Muudatusi tekkis ka tekstiilimajanduses. Nt. leiutati ketrus ja kudumismasinad.
Mõistatused Salmikuluule Hirmujutud Aforismid Ufojutud anekdoodid Rahvalaul Rahvalaul koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). 10 Ajalugu Eesti areng 19. sajandil · üldine moderniseerimine · staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas · industrialiseerimine · linnastumine, · vasttärganud rahvusluse võidukäik. · Keiser Aleksander teise vabameelne sisepoliitika · vene talurahva vabastamine pärisorjusest · uus passikorraldus- esimesed isikuttõendavad dokumendid · raharent · talurahva omavalitsuskogude vabastamine mõisnike võimu alt- rohkem otsustusvõimet majanduslikes ja ühiskondlikes asjades
Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas
linnarahvastikus ja selle arvelt ka linnarahvastiku osatähtsus kogu rahvastikust kiiresti kasvama: ajavahemikus 18621897 8,8%-lt 18,4%-le. Aastal 1870 kehtestati uus linnavalitsuste ja esindajate valimise kord (linna juhtimine magistraadi (rae) käest üle linnavolikogu poolt moodustatud valitsusele), kuid valimisseadus jäi veel paariks aastakümneks baltisakslasi selgelt soosivaks. Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse
Kui poiss kasvas hakkas isa üha rohkem teda rakendama, väikesi ülesandeid andma, kusjuures kontroll oli tugev ja karistus karm. Käsitööliste kasvatus kujundas äärmiselt olulise eetilise eluprintsiibi: tööd tuleb teha hoolega ja korralikult. Töö ja töökasvatuse väärtustamine oli käsitöölise kasvatuse puhul esmatähtis. KRISTLANE .TALUPOEG 13 Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elutegevusse. Lapsi sündis talupoja peredesse palju, kuid kõige raskemad elutingimused võtsid neist suurema osa juba imiku- ja lapseeas. Need lapsed, kes ellu jäid, olid maast madalast kaasatud igapäevase tööprotsessi eelkõige vanemate isikliku eeskuju najal. Töökasvatus oli eriti iseloomulik talupojaühiskonnas. Talupoja lapse kasvatuses olid mitmekülgsed olmeteadmised väga olulised. Sellise kasvatuse käigus kujunes mitmekülgne majapidamise
Vene revolutsioonid Verine pühapäev, 17. oktoobri manifest, Eesti 1905. aasta revolutsioon, mõjud Eestile, I maailmasõda ja Eesti, Nikolai II, Ajutine valitsus, Lenin ja kommunism, Bresti rahu Õpik: Eesti ajalugu II ptk 25-27, õp lk 7-25, Atlas lk 15, XX sajandi ajalugu I ptk 5 lk 41-48 Verine pühapäev- 9.01.1905 mil Peterburis tulistati võimude käsul rahumeelset rongkäiku 17. oktoobri manifest- Sunniti et Nikolai II alla kirjutaks. Lubati demokraatlike vabadusi, parlamenti, teeb agraarühiskonna, valimisõigus. Lubas lühiajaliselt, tundus et kòik on OK. Paari kuu pärast asjad pingelised, aasta lõpus hakkas piirama. See andis: inimesed said haisu ninna, demokraatia kogemus, poliitilised parteid tekkisid(läksid maa alla). Valimisõigus piiratud(rikkad). Eesti 1905. aasta revolutsioon- Mõisate põletamine-dets alguses tallinnas üldstreik, keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased. KEHTESTATI SÕJASEISUKORD. 12
Teemad Germaanlaste riigid Lääne-Euroopas 6. sajandil ja roomlaste mõju varakeskaegsele Lääne-Euroopale (nii positiivsed kui ka negatiivsed näited)- (natukene muuda, õp lk 73 peale printimist) Kui Lääne-Rooma riik hakkas hääbuma juhtus see, et senine kaubandus ja rahandus varises kokku, langesid Rooma-aegsed maanteed, linnakultuuri tähtsus langes ja agraarühiskonna osakaal suurenes ning paljud antiiksed linnad hüljati. Postiivne on see, et tänu Lääne-Rooma langemisele said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni- Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast
annaabi.ee 
