Mille poolest oli agraarühiskonna kultuur parem kui tänane? (0)

Mille poolest oli agraarühiskonna kultuur parem kui tänane?
Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond. Inimesed tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse ja kalapüügiga. Pered olid rohkem ühtsemad. Inimesed hoidsid rohkem kokku kõige tähtsam oli kodu ning pere.
Kogukonnad elasid omaette . Pered tegelesid oma karja kasvatamise ja põlluharimisega. Tööjõuks olid enamasti loomad, kes olid adra ette rakendatud ja väetiseks oli loomasõnnik või kompost . Päevast päeva tegid pere mehisem pool ehk isa ja noormehed põllul tööd. Õrnem sugupool tegeles kodus käsitöö või toidu tegemisega. Saadud saake ja muud sellist säilitati, et tulevikus oleks lihtsam. – Minu meelest on see väga hea näide töötavast ühiskonnast, kus iga üks tegi midagi aitamaks oma pere. Inimesed hoolisid ja hoolitsesid üksteise eest. Kõik andsid oma panuse, et asi toimiks ja toimis ka.
Tol ajal oli tähtsam kodus aidata pere ja teha palju tööd, kui õppida koolis ja omandada haridust. Eks see oli raskendatud ka, sest puudus püsiv teedevõrgustik ja kommunikatsioon ning kohati ka sõiduriistad. – Seda saab mitmeti mõista, sest tol ajal isegi, kui sa tahtsid õppida, siis sa ei saanud, sest terve aasta vältel oli koduses majapidamises nii palju tööd. Kogukondadel olid suured maalapid mille eest tuli koguaeg hoolt kanda ning ka kuna pered elasid koos paljukesi, siis tihtipeale tuli ka vanavanemate või isegi vanavanavanemate eest hoolt kanda. Ning kodu oli sel ajal maakohtades ja kas lähedal oli äkki kool täis juba, siis linnas oli kauge ja kulukas käia. Tänapäeval ilma hariduseta on väga raske. Pered rõhuvad ning ka riik rõhub, et noored käiksid koolis ja õpiksid hästi, sest reaalsusele vastu vaadates, löövad ikkagi läbi need, kes pingutavad ja kellel on nii haridust, kui ka haritust. Koole ehitatakse aina rohkem ja aina pressitakse inimestele peale, et nad õpiksid ja hariksid ennast – kõik tuleviku huvides.
Religioon oli tol ajal teistsugune. Inimesed uskusid rohkem ehk kodu ja südamelähedamatesse asjadesse. Näiteks palvetasid õhtul mingi kivi ees, et uuel aastal tuleks saaks parem ja rikkam. Palvetasid, et vanemad elaksid kauem ja pere traditsioonid jätkuksid ja kanduksid ikka põlvest põlve. Lugesin ka, et erinevate religioonide kokkupuuted olid minimaalsed, sest puudusid teedevõrgustik ja transport. – Tolle aja religiooni väljavaated on kõvasti paremad kui tänapäeva omad. Esiteks see, et puudusid suuremad kokkupuuted, hoidis ära äkki suuremad konfliktid ja kogukonnavahelised nn „sõjad“. Kindlasti oli sel ajal neid uksest ukseni käivaid persoone, kes surusid ja „tutvustasid“ jumalat, kui kõigevõimsamat jms. Vastupidiselt tänapäevale, kus surutakse ja propageeritakse igat moodi kõiki uske ja sellega kaasnevaid väljavaateid, oli kunagi agraarajal elu ikka parem. Tänapäeval inimesed on jäärapäised ja kinni ainult oma uskumustes ja taunivad kõike mis teised räägivad.
Nagu enne sai räägitud, siis tööd tehti kodude juures ja kõik käis loodusega kooskõlas. Tänapäeval töötab miljardeid inimesi kinnises ruumis kuskil tööstuses. Palka saavad vähe, aga lahkuda ka ei saa, sest kohe leitakse sinu asemele keegi uus ja endal on pärast raske uut tööd leida. Raha mängib väga suurt rolli. Ilma rahata pole ka eluga midagi peale hakata. Raha ümber keerleb kõik. Vanemad töötavad, et ülal pidada oma perekondi. On vaja süüa ja riideid . Agraarajal aga kasvatati ise toitu ja tehti ise riideid. Mis on märksa kasulikum ja tervislikum inimesele, kui tappa ennast kuskil tehasehoones näruste eurode eest. Aga mis teha, elu vajab elamist.
Agraarajastul puudus tehnoloogia , mis tänapäeval on. Lapsed, selle asemel, et arvutite või telerite taga päevas tunde ja tunde oma silmi rikkuda, mängisid üksteisega traditsioonilisi lauamänge või tegelesid õues millegi lõbusaga. Puudus otsene kommunikatsioon perede ja kogukondade vahel. Küll jutud liikusid, aga mitte nii massiliselt, kui tänapäeval. – See kõik on väga hea, sest praegusel ajal on küllalt näiteid, kus noored lapsed omavad tehnoloogia tippsaavutusi juba väga varajasest east . Istuvad päevad läbi arvutites, rikkudes sellega oma silmi. Takistab õppimist ka, kuna mõtted on koguaeg interneti peal. Noored sooritavad enesetappe, sest keegi anonüümne inimene ütleb Internetis sinu kohta midagi halvasti –absurdne. Ja vanematel puudub ka täielik kontroll nii interneti, kui ka muude telefonide ja mängukonsoolide üle.
Kokkuvõtteks võib öelda, et tänapäeval on elu palju raskem. Nii palju segavaid faktoreid on. Küll sunnib riik sind õppima ja pead tööl käima. Pere saab kokku heal juhul mõni kord nädalas, kui keegi pole tööl või koolis. Puudub otsene kontakt ja sellega ka hääbuvad perekonnasidemed ja ka mõnel juhul purunevad. Nii pere, kui ja töökultuur on muutunud äratundmatuseni. Esikohal on raha.